Aidaaaa...

Kallikesed,

saatkem 2o10 teele uude värskemasse!

Kuulmiseni järgmisel aastal,

E&L

Kallid sõbrad - kõige, kõige paremad maailmas!

Ilusaid rahulikke ja õndsaid pühi Teile ning suurepärast uut ja värsket aastat.

Eva ja Laur

foto: Laur Laanemaa

Enne, kui me pikemaks ajaks jälle ära kaome teen mõned vahepostitused eluolust. Nimelt plaanime aastavahetuseks minna vabatahtlikeks Confestile. Pikalt ei hakka sellel teemal sissejuhatust ja tutvustust tegema, lugege parem ise wikipediast. Katsun pigem hiljem korralikku ülevaate teha, kuidas oli jne. Igatahes hetkeseisuga oleme telgis metsavahel ajavahemikul 29.12-02.01. Pärast seda korraks jälle tagasi Melbourne ja otse edasi Tasmaaniasse, kus viibime 03.01-11.01, sealt tuleme samuti tagasi Melbourne ning edasised plaanid on esialgu lahtised. Eks me vast uuesti teele asu, iseasi kuidas ja mis suunas.

Viimased nädalad on olnud üsna meeleolukad, lisaks suurematsorti töötamisele oleme käinud meeltt lahutamas. Eile toimus meie ühe töökoha (hetkeseisuga olen mina arvel 4's kohas ja Laur 3's) jõulupidu. Fortuuna naeratas meile, nimelt on üheks Ozzi jõulupidude traditsiooniks loterii. Mina võitsin korraliku pudeli valget veini, millele jõuludel päkad silma ajame ja kui tõmmati õhtu viimaseid loose, naeratas õnn ka Laurile: saame veeta öö Melbourne'i Hilton on Park'is. Kujutate ette, korralikus voodis, padja ning tekiga ja väärt hommikusöögiga. Ei saa kurta, me oleme tõeliselt õnnelikud.

Täna tegime kaks portsu piparkoogitainast ja hetkel Laur valmistab voodiserval konservipurkidest piparkoogivorme :D No kui muud moodi see jõulu tunne sisse ei tule, siis peab ikka ise veidi kaasa aitama. 24. detsembri veedame suurema seltskonnaga jõulupeol.

xmas

Täna saime esimese jõulukingi, mille kodused teele olid pannud. Ausalt, mul pole siiamaani veel jõulutunnet, kuigi linn on plastikkuuski täis ning suured värvilised lipudki Christmas tekstiga levhivad igal pool. Paari nö päris kuuske olen ka näinud, lõhn polnud päris kodune aga meele tegi rõõmsaks küll. Mul on selline tunne, et rohkem küll neid jõule sooja päikese käes ei tule. Kogemus käes, aitab küll :)

Austraalia jõulutraditsioonid erinevad mõneti meie omast. Kuna siin on suur suvi, päike paistab ja paljud lähevad puhkustele, siis enamasti jõululaupäev grillitakse pere / sõprade ringis. On ka peresid, kes peavad pühi inglise tradistioonide järgi, valmistavad kas jõulusinki või hane ning kõike muud sinna juurde kuuluvat. Jõuluvanale jäetakse piima ja küpsiseid ning oodatakse siis kinke puu alla. Eks kindlasti nii palju kui on erinevaid peresid on ka erinevaid tradistioone. Valdav paistab siiski olevat grillimise tava. Magusa poolest on kõige levinum jõulupuding, mida valmisatakse kõikvõimalikes erinevates versioonides. Katsun mingi hetk selle ise ka ära katsetada. Lapsed siinpool maakera jõuluvanale salmi või laulu ette ei kanna, kink kätte ja sups valmis.

Ei tasu ära kohkuda, kui Austraalias mõnele jõulupeole sattuda ning laualt suure paberist kommi leiad, mida kõik agaralt üksteise võidu tirima hakkavad ning praksudes sealt nö üllatused älja lendavad. Enamasti sisaldavad need bonbon'id nagu neid kutsutakse kõikvõimalikku üllatusmuna laadset nänni, lisaks ühte paberilipakat naljaka ütluse või õnnelausega ning kilest värvilist krooni. Esimest korda nägin seda ühel seenioride jõulupeol, pidasin vanainimeste meelelahutuseks, kuid reaalselt panevad ka firmade tippjuhid endlae plastikust krooni pähe ja elu on lill :)

Ausalt esialgu oli see veidi veider. Üks ozzi selgitas, et tegemist lihtsalt vana tavaga, mis kõigile rõõmu pakub.

Käisime Eesti Majas jõululõunal, millel sedakorda osales ligi 200 inimest. Nii tore oli eestikeelseid laule kuulata, verivorsti ja hapukapsast süüa ning hetkeks unustada, et kõik see mis on nii hinges on kaugel kaugel. Ausalt, pisar tuli silma ja hetkeks hakkas kurb. Igatsen pere ja sõprade järele. Järgmisel aastal hapukapsad õllega, kodus!

Kaunist jõuluaega kõigile :)

Transport

Melbourne transpordis on minu kogemustel taksondus üks nõrgemaid lülisid. Kui senini igal pool mujal on taksod usaldusväärsed, kiired ja stabiilsed, siis siin ei või iial teada, mille otsa komistad. Paaril korral kiirelt tööle jõudmiseks olen proovinud ja senini pole veel kordagi õigeks ajaks jõudnud, ka piisava ajavaruga. Olen tellinund taksod alati teatud kellaajaks maja ette, ühel korral väidetavalt taksojuht lahkus, kuna ei näinud mind. Minu järelpärimise peale öeldi, et saadavad juhi tagasi. 10 minuti jooksul ei olnud ei vana juhti, uut taksot ega ka mingit tagasisidet. Helistan veel kaks korda enne kui lõpuks takso sain. Täna hommikul teli takso lihtsalt elegantse hilinemisega 12 minutit hiljem, kui oli palutud. Ühel korral viskas autojuht mind keset tänavat öihtsalt välja, kuna ei saanud varem aru, et soovin enne sihtpunkti jõudmist sularaha võtta ning kuna tal enam aega polnud, et automaadi juurde sõita siis teatas, et temal aega pole ja nägemist. Lisainfoks veel nii palju, et kui siin takso ette tellida siis lisandub taudes 2 dollarit läbitud tariifile. Tänavalt on tihtipeale aga veel keerulisem taksot saada kui tellides, eriti nädalavahetuse õhtutel.

Paistab, et Austraalias on taksoäri üsna kontrollitud ning väga suurt konkurentsi pole ning esineb paar kolm firmat. Kui aja peale minek, siis tramm ja rong aitavad kõige paremini :)

Kuklapoolel

Ma pole selle peale varem tulnud aga meie kontaktid on siin:

Mob: 0415876669

Lauri mob: 0459325331

Aadress on uue aastani:

706/83 Queensbridge St

Southbank 3006

Melbourne, VIC

Elu on lill või midagi muud ilusat.

Üdini positiivne, Halina on TAGASI!

Lisaks - hyper, super, tore, mul on sellega nii head mälestused jne tulin just U2 kontserdilt, kuhu tegelikult tööle läksin. Vahetult enne U2 lavale minekut said enamus õlled välja kallatud ja härra ülemus teatas rusutult, et peab mu koju saatma. Olgem ausad, ma ei olnud väga kurb, lausa rõõmus. Hiilisin vaikselt saali ja ma arvan, et see oli mu elu üks parimaid kontserte. Lisaks sellele pole varem viibinud ühelgi sellise mastaabiga üritusel, Ethiadi Staadiom on SUUR!

Töö viib ikka väga kummalistesse paikadesse. Laupäeval olen näiteks loomaaias, toimub 3500'le trammijuhile jõulupidu. Ma kunagi kirjutan meie tööseiklustest pikemalt. Hetkel aga olen rõõmus edasi ning Teie seal kallid Sõbrad, nautige lund. Meil siin sajab vahelduva eduga vihma ja leitsak vaikselt juba piilub pilve tagant.

Singapur

Pikka juttu ei hakka kirjutama, lisan parem mõned pildid. Meie puhkusest ja seikluse algusest on juba nii kaua aega möödas, et päris piinlik nii hilja miskit ülesse panna. Lühidalt käisime 2 nädalat ringreisil Singapur -> lõuna Malaisia -> Singapur -> Bali -> Singapur ja tagasi Darwini. Kuna lennupiletid on Põhja-Austraaliast tihtipeale soodsamad ümberistumisega Singapuris, siis tasub alati ka seda varianti kaaluda.

Aasia mõistes on tegemist üsna kalli riigiga ning eelarve seega võib juba paariks päevaks üsna suureks osutuda. See oli üks põhjustest, miks otsustasime mõneks päevaks ka põhja Malaisiasse minna. Singapurist Malaisiasse saab väga soodsalt ja mugavalt. Ühistransport viib piirini ning passikontrollist läbinuna ootab juba uus buss teisel pool piiri. Liiklus on nende kahe riigi vahel väga tihe ning paljud kohalikud käivad tööl / koolis üle piiri igapäevaselt. Kokku läks transpordi peale meil Malaisias käigul ~40 krooni.

Foto: Laur Laanemaa

Hea toidu ja väärt šopingu sõpradele on Singapur kindlasti rõõmu valmistav koht. Linnas on mitmeid foodcourt'e, kus saab eriti sõbraliku hinna eest hästi süüa. Kõik n-ö putkad on varustatud märgistusega A, B või C, mis näitab hügieeni ja kvaliteedi taset, samas ka tähistuseta putkadest saab täiesti korralikke roogi. Ostsime ühest seesugusest kohast parti ~25 krooni eest ning ma arvan, et see oli parim mida ma eales saanud olen. Pildi peal ei näe just teab mis isuäratav välja :)

Singapur on modernne linnriik, kus kõikjal on närimiskumm keelatud, duriani viljaga on tema kesta ogalisuse ja sisu lõhna tõttu metroosse sisenemine keelatud jne. Samas on mitmete analoogsete reeglitega tagatud linna puhtus ja sümpaatsus. Inimesed on väga abivalmid ning sõbralikud ja üllatavalt paljud oskavad inglise keelt.

Pesa

Foto Laur Laanemaa

Enne kui ma lähen ajas tagasi ja teen mõned postitused meie trippide kohta enne Melbourne jõudmist, siis oleme vahepeal endale 'kodu' leidnud. Rendime tuba Yarra jõe kaldal kaunis Docklandis, millest lisasin pildi ülalpoole. Linnaruum on päris mõnus, nii keskklinnas elades saab palju jala käia ning kõik on üsna lähedal. Ühistransport on võrdlemisi kallis, päevapilet on 6.8 dollarit ja kahe tunni pilet 3.7 dollarit. Mõneti tuleks odavam osta kuukaart, kui palju sõitmist on. Pühapäeviti on säästupilet, terve päev sõida palju tahad 2.5 dollarit. Lisaks käib linnas turistitramm, mis on tasuta.

Viimased päevad hostelis muutusid juba kergelt tüütuks, kuna meie toanaaber harrastas igal õhtul enne magama jäämist 10-11 paiku tuua Macist eine ja selle toas alla mugistada. Kui muidu see lõhn mul südant pahaks ei aja, siis magamistoas ja enne tudu muutus päris ruttu õõvastavaks. Paar kelle tuba üürime läksid reisima ja naasevad ilmselt 24. nov, seega senikaua oleme paiksed. Niiet novembri lõpust uuesti jahile.

Melbourne on ääretult kaunis, mitmekülgne ja huvitav linn. Avastamisrõõmu on pikaks ajaks, seega päris täpselt ei teagi kaua siin oleme. Hetkel avastame mõnusat linnakeskkonda. Olen eluaeg suur turgude sõber olnud, seega naudin iganädalaseid Victoria turul käike täiega. Lisaks on erinevate kohvikute, sushi jms söögikohtade, huvitavate kaupluste valik väga suur. Klubide, näituste, kontserdite jne astamiseni polegi veel jõudnud. Kui midagi põnevat silma hakkab, siis kindlasti kirjutan.

Ilm on Melbournes sama muutlik, kui Eestis. Temperatuur võib olla ühel päeval +28 ja teisel +12 tuuleiilide ja vihmaga. Seetõttu tuli siia saabudes endale korralik varustus hankida ning õnneks ei ole suvi ka kaugel :)

Laur paneb edaspidi pildimaterjali ülesse aadressile http://suurseiklus.blogspot.com/ kui isu on siis võib kiigata. Hetkel samuti ajas tagasi liikumine ehk siis esimesed postitused Singapurist.

Kõike kaunist sügisesse Eestisse.

Pärlilaeva varustus

Minult on paar inimest uurinud töötamise kohta pärlilaeval. Kuna endil on ilmselt plaanis järgmise aasta harvestiks tagasi minna, siis panen väikese memo asjadest, mida enne laevale minekut varuda tasuks.

- desifitseerivad kreemid. Igasugu kriimustusi, täkkeid jms tekib töö jooksul nahale üsna palju, kuna vesi on soe ja kannab endas mustmiljon erinevat bakterit, siis tuleb iga kriimu tekkides asuda selle eest hoolt kandma, et põletikku sisse ei läheks. Halvemal juhul võib asi lõppeda veremürgitusega. Minu kaks lemmikut olid Bepanthen Cream ja Paw Paw kreem, viimane neist on eriti universaalne ja väidetavalt parim.
- Kõikvõimalikud näo ja nahahooldusvahendid. Laeval on küll olemas desinfitseeriv geel, millega tasuks iga tööpäeva lõpus nii kuuma vee all, kui kannatab end ära pesta, kuid nöonahk vajab ka suuremat sorti hoolt. Tihtipeale on tööpäeva lõpus käegakatsutav soolakiht nahal.
- Niisutavad kreemid kehale
- Käenahk hakkab umbes 99,9% tõenäosusega narmendama ja vahetub mitmeid kordi. Parimad käekreemid on Body Shopi Hemp cream , super niisutaja ja mõeldudki nö rasketööstuses töötavatele inimestele. Paljud armastavad ka Neutrogena Norwegian kreemi.
- Beebipuuder, kuna enamus ajast on riided, jalad jne märg, siis võivad mõned kohad ära hõõruda. Beebipuuder parim ravi.
- Valuvaigistid. Peaasjalikult läheb neid vaja ilmselt esimese kuu jooksul, pärast seda keha harjub ära. Kui hommikul käed üldse liikuma ei hakka, siinkohal mõtlen sõrmi, siis tasub panna need kuuma vee sisse ja hoida veidi. Siis hakkavad liigesed tööle jälle.
- Lihasvalude puhul aitas minul vähemasti väga hästi Tiger Palm, Eestis käisin, siis vaatasin, et seda on ka meil juba müügil. Teeb naha mõnusalt soojaks ja õhtul enne magama jäämist peale määrides on selle lõhnal täiesti uimastav mõju.
- Plaastrid / teip - soovitatavalt veekindel. Laeval oli küll mingi variant olemas ka, kuid mitte just parim. Igaks juhuks tasub endale varuda.
- Viin, sellega on nüüd selline lugu, et iseenesest ei tohi laeval olla mitte mingit kangemat alkoholi, kui Mid Strength õlu, kuid mul on alati pudel viina kaasas ravieesmärkidel. Kui seda kotist välja ei võta ja suurt kära ei tee, siis vaevalt, et keegi pahaks paneb, eelnevalt võiks muidugi kooskõlastada, kuna austraallased ei ole midagi kuulnud näiteks viina sokkidest ja esialgu ei saa ka ilmselt aru, kuidas saab viin olla vajalik raviks.
- Vitamiinid, tasub vähemasti alguses võtta, kui keha pole suure koormusega harjunud.
- Korralikud jalanõud. Mina kasutasin crocs'e, olin küll veenudnud, et ma neid endale mitte kunagi elus ei osta aga näedsa... Ilmselt ei ole parim lahendus, kuna jalad ei püsi kuivad ning nende alune muster kipub kiiresti kuluma ja võivad olla libedad. Oluline on, et jalanõu millega töötad oleks kindlasti suletud. Paljud kasutavad kummikuid ja ka töösaapaid.
- Tööriided, soovitatavalt pikad püksid, pikkade käistega särk, rätik jne. Sel hooajal sai töötatud enamus ajast lühikestes riietes ja seda viga järgmine aasta kindlasti ei tee. On palju tööetappe, kus pole vahet ja suurt ohtu pole, kui lühkarites töötad. Kuid kui näiteks mere peal käia liine üles võtmas, siis võib vesi põrguvalu teha. Lisaks on näiteks paljude paneelide küljes, mis on pikalt puhastamata fireweed, teeb samamoodi haiget nagu kõrvenõges, kuid valu ei lähe just väga ruttu üle. Lisaks leidub seal vees mitmeid tegelasi, kellest tasub eemal hoida ja pikk riietus kaitseb kõige paremini.
- Korraliku kaitsega päikeseprillid.

See ongi vist laias laastus kõik, kui mul midagi veel meelde tuleb, eks siis täiendan.

Ulualune suures linnas

Kodu otsingud on vaevalised igal pool, pole vahet kas oled Eestis või teisel pool maakera. Praeguseks ma olen välja saatnud lugematu arv päringuid erinevatele korteritele nii Melbourne kesklinnas kui ka lähiümbruses. Kuna meil on töö valdavalt tsentrumis, siis eelistaks meeleldis kas Central Business District piirkonda ehk siis CBD'd või siis Fitzroy'd mis on väga funky ja mõnusa auraga linnaosa ning ka St Kildat võiks kaaluda, siis oleks rand mõnusalt lähedal. :)

Keskmiselt maksab ühe toa rent nädalas 200-... dollarit. Austraalias käib enamus arveldamist nädala kaupa ehk siis palka saad iga nädala aja tagant ning sõltuvalt omanikust tihtipeale maksad ka üüri nädala kaupa. Paljud korteri hinnad on koos kommunaalidega, ehk siis selle eest lisaks maksma ei pea. Korterite kvaliteet, hinnas sisalduv, tase jnejne kõigub aga seinast seina. Tihti peale reklaamitakse välja üht kuid kohale saabudes vaatab otsa midagi muud ning nagu ma ennist juba mainisin, siis paaridel eriti lööki pole :D

Eile käisime näiteks vaatamas ühele pilukale kuuluvat korterit, kus elutuppa oli juurde tekitatud veel üks kunku, mis pidi vist tuba endast etendama. Ehk siis lööd aga kipsist seinad ja ongi ühele üürilisele lisaks pesa olemas. Paljud korterid on üüritud nö mitme peale ja tubasid jagatakse 2 vahel ka 3kesi. Tihti on piirangud ka üürile võtu kestuse osas ehk siis näiteks alla 6 kuu ei üürita. Kaks parimat saiti, kus omajagu infot on http://melbourne.gumtree.com.au (siit saab kõike muud ka osta, müüa ja vahetada, igal suuremal linnal oma gumtree :) )ja http://www.rs.realestate.com.au

Otsingud jätkuvad!

Melbourne

Oleme siin Melbournes sisse seadmisega kergelt laisaks muutunud ja arvutit kasutame peamiselt töö- ja korterikuulutuste sirvimiseks ning Tuulepeale maa vaatamiseks. Muuks eriti mahti pole. Nagu ma ennist postitasin, siis Melbourne on mõnus ja plaanime end siin sisse seada ilmselt uue aastani. Loodetavasti tuleb Halina ka varsti siia tagasi meile seltsiks :D

Töö ja korteri otsimisega on siin omajagu tegemist. Ilmselt sõltub palju ka sellest, mida ja kust otsida. Teisalt on saabumiseks parim aeg, kuna jõulud on ukse ees ning paljud kohad otsivad lisakäsi kasvava nõudluse tõttu. Igal juhul oleme mõlemad Lauriga endale teinud suurepärased ettekandja CV'd ja paari ettevõttesse üritustele tööle saanud. Sellist tööd otsima hakates tuleks endale tekitada vajalik varustus - mustad viigipüksid (NB kindlasti mitte liibuvad), valge triiksärk, must lips, mustad nahast suletud kingad, mustad sokid/sukad, korgitser. Kõlab justkui lihtsalt aga ei olnud teps mitte. Nõudmised on siinsetel ettevõtetel suhteliselt karmid, näiteks seemisnahast korralikud ja kvaliteetsed kingad ei sobinud, kuna see pole õige nahatüüp. King peab olema ilma igasuguste kaunistuste, lisaelementideta, suletud, ilma kontsata jnejnejne. Lõppkokkuvõttes ostsin memmede papud, mis on nii koledad, et endal hakkab ka hirmus. Triiksärk peaks olema meeste oma, kuna naiste mudelid on liiga ümber ja see ka ei sobi. Lühidalt mida koledam, seda parem. Loetelu jätkub veel pikalt :)
Noh ja kui tööle ilmudki ebasobiva elemendiga, siis kas saadetakse koju või olemasolul müüakse kohapealt uus. Äri missugune.

Oleme nüüd paaril üritusel tööl ära käinud. Peamiselt on tegemist suurte õhtusöökidega (näiteks 700le inimesele), kus on kolm katet. Oluline on, et suudaksid kanda 3 taldrikut korraga lauda, koristada 5 ja olla kiire, täpne ning tähelepanelik. Ausalt ma ei teadnud, et ettekandja töö nii raske on! Edasi tagasi siiberdamine mitme tunni kestel on paras sprint ja tõttöelda on kogu see kupatus mis ette kantakse omajagu raske. Ootan huviga järgmist suuremat üritust kuhu tööle lähen, Austraalias on see üritus, mille kohta öeldakse "The celebrity that stops the nation." ehk siis Melbourne Cup. Sel aastal tervelt 150's, niiet ilmselt saab udupeen olema. Laur vaatab ka paralleelselt erialast tööd, mina aga olen üsna rahul ja plaanin veel mõnda aega ürituste telgitaguseid jälgida. Jube huvitav on. Eks kriban vast sellestki mingi hetk pikemalt.

Mis korteri / toa otsinguid puudutab, siis ei ole see lihtne ettevõtmine. Me Lauriga olime üsna sõnatud, kui Ave ja Erkki hoiatasid, et paaridel on korteri leidmine raskendatud, kuna kohalikud otsivad alati kas 1 inimest või siis näteks kahte tüdrukut. Ja tõsi ta on, mingil põhjusel ei soovita jagada elamist paariga. Minu jaoks üsna üllatav, kuna justkui peaks olema stabiilsem ja kindlam variant, kuid ausside jaoks tundub see olevat hirmutav kuna arvatakse, et paarid ei ole nii sotsiaalsed. Vot, võta nüüd kinni. Igal juhul tegeleme endiselt ja eks annan märku, kui oleme mingi öömaja saanud. Hetkel peatume hostelis 4'ses dormis.

Elu on hetkel põnev ja parajalt kiire. :)

Melbourne

Ma auasalt võtan koguaeg hoogu, et vahepealsetest seiklustest pikemalt kirjutada, kuid mitte kuidagi ei tule välja. Oleme õnnelikult jõudnud Melbourne ja proovime siin end mõneks ajaks sisse seada. Hetkel vaatan tööd mõnda baari või klubisse ettekandjana. Laur vaatab esialgu midagi erialast, iseasi kui palju selles plaanis edu on. Loodame parimat. Oleme hetkel päris kesklinnas backeris, mis on marusuur ja jube hea asukohaga. Vähemasti järgmised kaks nädalat on see meie kodu :)

Melbourne on mõnus, ma väga-väga armastan seda linna. Pärast pikka aega remote piirkondades ja tööstuslinnas Darwinis olemist on Melbourne väga värskendav ning ma tunnen, et ma saan taaskord hingata. Kõik on superhea!
Kahjuks Halina jätab meid kolmapäeval maha ja läheb taas tagasi põhja. Ma loodna, et mitte kauaks :)

Same end siin vaikselt sisse ja siis kirjutan pikemalt, luban.

Foto: Laur Laanemaa

Väikene vahepostitus ütlemaks, et kõik on fine, oleme Halina ja Lauriga tuisakamas oma väledas camperis läbi Austraalia südame, kokku üle 4000km. Roadtrip läheb hästi ja kõik on chill. Plaanime 10ndaks Melbourne jõuda ja seeejärel teen juba veidi põhjalikumad postitused meie puhkusest Singapur -> Malaisia -> Bali ja 10st päevast teel läbi Austraalia südame. Igal juhul hetkel juba vaikselt kann annab tunda, oleme
läbinud yle 3000km.

Lauri pildid hakkavad ilmuma kord kuus või vahel ehk ka tihedamalt EPL'is. Paistab, et eile ilmus esimene postitud, mis on lyhikujul ka veebis -> http://www.epl.ee/artikkel/584884

Olge vahvad ja pikemad teated juba Melbournest.

Pärlid püütud, me lähme nüüd puhkama. Tagasi oktoobri alguses :)

Edasistest plaanidest nii palju, et 3. oktoobril alustame ilmselt koos Siiri ja Lauriga roadtripi Darwinist Melbourne (võimalik, et meiega liitub ka Kerli), kus plaanime mõneks ajaks pidama jääda. Eks näis mis sest plaanist saab. Lühidalt saime endale rentud üsna soodsalt 2 camperit esmalt Darwin -> Alice Springs ja siis Alice Springs -> Melbourne. Päevas maksab auto 5$ ja sellele lisandub soovi korral kindlustus. Juhul, kui rännata Austraalias, USA's või New Zieldandil ja mingit väga kindlat graafikut pole, siis on see http://www.standbyrelocs.com/ punktist A punkti B jõudmiseks küll ilmselt üks soodsamaid viise. Igal juhul katsume jooksvalt oma tegemistest pärast puhkust taaskord märku anda.

Seniks aga, olge mõnusad.

PS etteruttavalt tellige endale Eesti Päevaleht ära, kui seda veel teinud pole ;)

:)

Nii lähedal...

...aga samas nii kaugel.


Oleme omadega esialgsest plaanist 5 päevase hilinemisega jõudnud sisuliselt Darwinisse, kuid kuna on mõõn, siis peame ootama hommikul kella 6'ni, et sadamasse manööverdamisega alustada. Seega Laur on ühel pool ja mina teisel pool sadamat.
Ebaõnn ma ytlen.

Igal juhul lähme alates esmaspäevast lebotamise puhkusele (vaatamisväärsused ja muu säärase jätame järgmiseks korraks) ja naasemel 1. oktoobril, seega saame kaotatud aja tasa teha. Kuna puhkus on yllatus ja sihtpunkti ei tea isegi Laur, siis sellest pajatame tagasi tulles :)

1, 2, 3 veel..

L6pp paistab, harvest on ametlikult l2bi ja hetkel teeme veel 4 p2eva transporti, et siis otsapidi tagasi Darwinisse j6uda. Ma ei suuda enam, ilmselt olen Eesti tydrukud j22davalt hulluks ajanud oma joraga milline igatsus mul peal on ja kuidas ei jaksa 2ra oodata, sekundeid ka juba loen. Laur peaks omadega poolel teel olema ja j6udma reedel siia, mina praeguste plaanide kohaselt laupäeva lõunaks.



Minu "kodu" viimased 3 kuud, või kes seda aega täpsemalt mäletab.

Uhhh, need sekundid on pikad

Tervitusi tsivilisatsioonist

Sedakorda on tegemist viimase linnas viibimisega enne harvesti l6ppu. J2rgmine kord, kui linna tuleme, mis saab praeguste plaanide kohaselt olema 18. septembril oleme kogu harvestiga yhele poole saanud ja on aeg selle t88ga hyvasti j2tta. Eks siis n2is, mis uued seiklused ees seisavad, hetkel ei j6ua 2ra oodata ja suur elevus on sees :)

Sel korral viibin 88siti laevas, kuna Eestis k2ik ei olnud varasemalt planeeritud ja osutus kulukaks. Samas laevas on igati hea, kui v2lja arvata fakt, et sadamas olles ei saa WC-d kasutada. Teisalt, kuna siin kedagi teist eriti pole, siis on vaikne ja rahulik, ei pea koguaeg l6putu peom8llu sees olema. Yldiselt on k6ik need n8 'puhkused' enamasti kogu meeskonna jaoks yks v2ga suur ja hullumeelne pidu, seega enamasti tullakse laeva tagasi tulles rohkem v2sinuna, kui enne linna minekut.
...ja pidutsetakse siin t2iega. Yldiselt on alkohol ja narkootikumid Autstraalias yldse omaette teema. Tarbitakse, palju ja m6nuga. Kirjutan sellest ehk mingi hetk pikemalt.

Ma pikalt kodus k2igul ei peatu, kuid siiski panen kirja m6ned read reisimisest. Ysna omap2rane kogemus oli 1,5 n2dala jooksul teha kokku 10 lendu, kogukestusega ~48 h, veetes l6putu arv tunde lennujaamades ja r2nnates yhest ajatsoonist teise, seejuures olla Eestis k6igest 5 p2eva. Kogu selle pika yhest maailma otsast r2ndamise juures oli k6ige p6nevam osa vesilennukiga lendamine farmist 2ra ja sis hiljem otse tagasi. See kuidas lennuk m88da vett vuhisedes libiseb on v2gev. Vaatamata sellele, et lennuk paistab jube pisike, mahub sinna 12 reisijat ja kaks pilooti.



Kuna minu lend Londonist Singapuri oli otsast otsani t2is, siis olin saanud endale koha keskmise neljase rea keskel, seega otsustasin lennujaamas tax free shopist osta pudeli veini ja villisin selle ymber spordipudelisse, et saaks rahus selle lennukil 2ra lahendada, lootuses et siis saan veidi s6ba silmale. Juhtus aga nii, et vahetult enne 6hku t6usmist t6usis minu k6rval istunud inimene pysti ja lahkus, seega oli mul ysna m6nus reis. Seet6ttu j2i ka pudelis olev vein suures osas puutumata ning ma l2bisin 3 piiripunkti 0,5 l veiniga k2sipagasis, ilma et ykski toll oleks sellele v2hematki t2helepanu p88ranud, seejuures oli pudel kotist v2ljas kylje peal v6rgus.

Siinkohal tahaks suur suur ait2h Salva kindlustusele 8elda operatiivse tegutsemise eest! Kindlasti kasutan nende teenuseid reisikindlustuse osas ka edaspidi, kuna minu probleemide on alati kiirelt lahendatud. Ait2h!

Darwin tervitas meid sedakorda korraliku vihmasajuga, kuigi iseenesest peaks veel t2iega kuiv hooaeg olema. Paistab, et mitte kauaks...



Eile k2isin Ranno ja Sumoga (Eesti poisid, kellega laevas ka koos t88tan), hyppavaid krokodille vaatamas. Kokku n2gime neid umbes 6 v6i 7 erinevat, suuruse vahemikus 1m - 5,5m. Kui kykastada m6nda sellist tuuri, siis minu hinnangul tasub seda teha kohas, kus loomas elavad loomulikes tingimustes, esineb kyll risk, et neid v2ga palju v2lja ei ilmu, kuid kogemus on vahetum ning pigem m6ne v2ikese paadiga. Yhtlasi on nad ilmselt piisavalt suure isuga, et neile pakutav lihatykk atraktiivne tunduks. See on m6neti naljakas, varasemalt oli mul ettekujutus, et haid on oluliselt suuremad ning krokodillid oluliselt v2iksemad, kui need kellega mul siiamaani Austraalias kokkupuuted on olnud. Igal juhul ei osanud ma arvata, et nad nii himu2ratavad ja kiired olla v6ivad. Panen m6ned pildid illustreerimiseks juurde.





T2nase p2eva olen v6tnud rahulikult kuna eile oli ysna hoogne tydrukute 6htu ning homsest j2lle tagasi merelainetele. Austraalia on mind otsapidi juba laisaks teinud, kuna enamasti p2eva jooksul k2ib miljon pluss m6tet peast l2bi mida teiega jagada, kuid kirjutamiseni need enamasti ei j6ua. Katsun kuhugi postititele kirja panna edaspidiseks.

Olge kallid

PS ma ei teadnud, et reisides paberkirjad ning v2lja prinditud fotod on t6sised rokkstaarid, ilma milleta on palju kurvem.
PPS kui ma teen t6siseid kirjavigu v6i muid lolluseid, siis vahem2rkused on teretulnud. Eesti keel on vahepeal imelikuks l2inud.

Kiirvisiit Eestisse on lõppenud, mul oli kurb tulla ja on ühtlasi ka kurb lahkuda. Järgmisel korral pikemalt ja lõbusamalt. Ühtlasi vabandan, et ei teavitanud saabumisest, kohtumised olid perekesksed.

Tänan kõiki toe eest.

Olge kallid ja hoidke end ning oma lähedasi.

Mul oli kyll plaanis midagi kirjutada 1,5 kuust merel ja t88st v6i midagi... Kuu p2rast ehk, hetkel ma olen rohkem v2sinud, kui enne seda, kui maale tulin.

Mul on mingid asotsiaalsuse m2rgid, eesti keel viliseb sajaga, arvutit enam kasutada ei oska ja inimsuhetes on FAIL.

Augusti keskel j2lle.

Vol 1

Ma olen hetkel liiga laisk, et midagi kirjutada, seega tuleb piltide ja kommentaaride rohke postitus. Enne laevale minekut veidi kriban ka.



Esimest korda yle mitme n2dala k2isime tunnikeseks saarel. Stormy and Jose.



Sleepy sharks, mitte just parim foto, kuid need haid on kummalised. Oma olemuselt paistavad s6bralikud ja armas, samas vette valel ajal sattudes on nad h2vitavad.




Montoro naispere Broomes.



Loodus on siin v2gev, laevaga n2eme ja kylastame kohti, kuhu tihtipeale inimese jalg pole pikka aega sattunud. Puutumatu, vaikne ja metsik.




One big happy family. Darwinisse j6udes l2ksime k6ik koos v2lja, s88k oli super, seltskond hea ja vein 6igel temperatuuril. Mida sa hing veel ihaldad :)



Andrea, Kerli ja mina. Kokku viibisime esimese 6 n2dala jooksul tervelt 16 tundi maapeal. Kui pikalt merel viibid, siis maale saabudes naudid ymbritsevat vaikust. Myravabadus on hindamatu.

Abitus ja kurbus on, kui ainus mis teha saad on loota ja uskuda..

Sisimas ma tean, k6ik saab korda.

Katsun panna kirja pärlilaeval toimuva protsessi, nii hästi kui ma seda hetkel väsinuna ja tühja kõhuga suudan. :)

Pärlid tulevad laeva farmidest, kus neid hooldatakse ja kasvatatakse. Ühe pärli kasvamiseks läheb 2 aastat aega, pärast seda siis kas pannakse uus pärl kasvama või viiakse hukkamisele. Keskmiselt on pärlikarbid 8 aastased, kui neile ots peale tehakse. Hooaeg kestab ~4 kuud ja selle aja jooksul sõidame erinevate pärlifarmide juurde ja sõltuvalt farmist veedame seal 9 päeva kuni kuu. Kulg on selline:

- shellid on pakitud 6 kaupa võrkudesse ning saabuvad laevaga
- kõik shellid võetakse ükshaaval võrgust välja ning asetatakse 10 kaupa korvidesse
- korvid laaditakse meie laeva suurtesse tünnidesse
- järgmisel päeval avatakse shellid ning pannakse vahele kiil
- kõik shellid liiguvad edasi tehnikute ruumi, kus tehnikud vaatavad, kas shell läheb hukkamisele või pannakse uus pärl sisse. Lisaks võtavad tehnikud enamasti kõik pärlid, mis seal sees on välja. Tehnikud on laevas kõik jaapanlased ja õppinud seda ametit 5 aastat. See ruum on sisuliselt nagu operatsiooni saal, valitseb täielik vaikus ja umbes 5-6 inimest vaatavad, et koguaeg oleks tehnikutel vajalik arv karpe käepärast ning ühtlasi pakitakse vette tagasi minevad karbid uuesti 6 kaupa võrkudesse ja suletakse cripiga.
- sõltuvalt sellest, milline on shelli saatus sadetakse need uuesti ülesse.
- hukkamisele minevad shellid avatakse ning noaga võetakse kogu organism välja
- seejärel lüüakse lihakirve sarnase asjaga karbi servad maha
- kui servad on maha löödud, siis kraabitakse metallharjaga karp seest puhtaks ning saadetakse pakkimisse. Sisuliselt on karpide puhul kõik väärtuslik pärl, karp ja liha. Kõik läheb rahaks.
- välja võetud organism puhastatakse käsitsi ning liha võetakse välja, pestakse ja pakitakse. 1kg liha maksab Eesti rahas 1000 krooni.
- need shellid, mis uuesti vette lähevad saadetakse võrkudes tagasi farmidesse.

Tegemist üsna pika protsessi ja puhtalt käsitööga.

Lühidalt käib kogu tööprotsess lõikudena ehk siis pärast iga pausi teed erinevat osa sellest. Osad etapid on omajagu rasked, näiteks tuleb tehnikutele ette tassida karpe. Ma pakun, et ühe korvi raskus on kusagil 15kg, vahel ilmselt ka rohkem, sõltub sellest, kui suured karbid korvis on. Või siis, kui umbes 4 tundi järjest kaarbid karpidelt metallharjaga liha jms sodi maha, ranne on omajagu valus pärast. Lisaks kuna iga päev teeme ära käik eelmisel päeval laaditud karbid, siis tuleb alates 2st uuesti umbes 700 karpi uuesti laadida ja pärast seda kogu laev ära koristada, kuna see on hullumeelne palju sodi päeva jooksul dekile tekib. Seega on kogu päev sisuliselt üks korralik jõutrenn. Päev ise näeb välja nii:

5:30 Äratus, mõnel juhul alsutad juba 5:20, kuid seda juhtub harva
6:00 Algab töö
8:15-8:45 I Smoko (ehk teisisõnu söögi- ja joogipaus)
10:30-10:45 II Smoko
12:30-13:30 Lõuna
13:30-... Töö. Täna näiteks lõpetasime üsna vara ~4 paiku, vahel läheb 5'ni. Keskmiselt töötleme päeva jooksul ~600 kasti shelle ehk siis 6000 tk. Pärast mõnda aega pidi päevanorm muutuma 900 peale.
18:30 Õhtusöök
..ja uni tuleb päris ruttu ning üsna magus.

Hull lugu on see, et kuna kokk on super hea ja toitu on lademetes, siis ilmselt pärast seda oldud aega siin veeren laevalt maha. Niiet olge valmis Kakukese-Evaks.

Nii lihtne see elu siin ongi. Ma ei hakka kõiki tööetappe omakorda lahti kirjutama, kuid neid on omajagu. Mõndasid asju tüdrukud ei tee, kuna see vajab erioskusi, kuid üldiselt sooliselt siin mingit vahet ei tehta, naised tassivad raskeid kaste samamoodi nagu mehed ja kuna igal ühel on oma tööetapp, siis ega enamasti keegi aidata ka ei saa, seega pead hakkama saama. Nüüd on nädala aega möödas ja mulle endiselt meeldib. Ilmselt pärast paari kuud, kui kõik ennast kergelt väsinuna juba tunnevad läheb mõnevõrra raskemaks. Kummaline on see, et peale randmete ei anna ükski ihuliige end tunda, mis iseenesest on loomulikult hea :)

Ma loodan, et see nii jääb ka. Kuna meil on päev läbi jalad suht märjad ja oleme suuresti kaetud igasugu pooleldi elu, elus ja surnud mereelukatega (karbid on vaatamata puhastamisele ikka kaetud krabide jms), siis tuleb koguaeg hoolt kanda igasugu kriimude jms eest. Pärast tööpäeva on soovitatud võtta võimalikult kuum dush, et vältida erinevaid infektsioone, mis tekkida võivad kuna see vesi millega kokku puutume kannab endas kõike... Veremürgitus ja infektsioonid ei ole just harv nähtus, vähemasti nii palju kui ma inimestelt kuulnud olen. Seega tuleb lihtsalt ise ettevaatlik olla. Ainuke tülgastav asi, mis siin on on see, kui tunned, et mingi krabi või muu ollus mööda nahka jalutab ja sisuliselt midagi teha ei saa, kuna käed on kaetud igasugu sodiga. Katsun olla ettevaatlik, kreemitan end igasugu möksidega ja katsun üle olla sellest, et terve mu keha on absoluutselt kaetud sinikatega. :D

Olge mõnusad, kirjutage ja nautige Eesti suve!

Kallistan kõvasti!

Hirmus, kui palju ma teist puudust tunnen. Kohe väga väga palju!

Laevaelu

Oleme nüüd selle seltskonnaga koos olnud veidi rohkem kui nädala, neljapäeval saab merel olemisest ka 7 päeva täis. Mulle meeldib siin! Uskumatu - kõik on super, vaatamata sellele, et töö on üsna raske ja päevad marupikad ning äratus varajane. Inimesed on vahvad, merel olek meeliülendav, toit viib keele alla jne. Rääkimata sellest, kui palju võimast loodust ma juba praegu kohanud olen! Täna jätsin kirjutamise pooleli, et vaadata kuidas 10 delfiini otse meie laeva kõrval kalu pyyavad, mängivad ja ringi ujuvad. Samal ajal nende kõrval vähemasti 2 väikest haid ja vesimadu. OOSOM!

Ma ei hakka hetkel pikemalt pajatama kogu pärli saagast ja sellega seonduvast, teen seda kindlasti enne, kui pilkasesse pimedusse lähme ehk siis sukeldume ellu ilma neti ja telefonita. Jah, see tõepoolest juhtub! Natukene hiljem küll, kui ma arvasin aga siiski. Igal juhul plaanide kohaselt peaks uuesti linnas olema ~15 juuli ja siis 2-3 päevaks, eeldades, et mind ei vallandata läheb pärast seda sõit edasi. Kuuldavasti oli 16 inimest eelmine aasta pärast esimest kuud kinga saanud.

Naljakas lugu veel selle vee peal olemise juures on, et kui ma saabusin Austraaliasse, siis siiamaani oli mul peaaegu võimatu magada. Iga öö maksimaalselt 5 tundi ja seda ka väga vaevaliselt. Laevas magan nagu väike laps. Uni on hea ja magus. Unenägusid ülemäära palju näinud pole, kuid kogenumad väidavad, et merel näeb vägagi veidraid asju. Igal juhul olen puhanud ja rõõsa.

Kui sõitsime, siis ühtlasi ka korra kalastasime samaaegselt. Iseasi, kas seda just kalastamiseks nimetada saab, lihtsalt konksu vette ja potsti 6-7 tuunikala 2-4 kg käes. Rõõmsalt fileeriti ära ja tehti sushit. Njammi. Kuigi ma pole kunagi suuremasi kala sõber olnud, siis värskelt püütud tunat proovisin küll ja ka merekarbis olev liha sai ära proovitud. Meeldis, ei olnud väga kala moodigi :) Loodetavasti õnnestub ka shelli liha valmistatult proovida. Katsun mõned pildid shellidest ja selle töötlemisest teha, suusõnaliselt üsna keeruline edasi anda. Eeldatavasti tuleb kalastuspäevi ette veelgi, seega katsun jäädvustada. :)



Kuna internetti valdavalt pole, siis olen lugenud ja filme vaadanud üsna palju. Väga mõnus on! Ma ilmselt saan oma aastate jooksul kogunenud lugemisvõla lihtsalt ära tasutud. Samas ega väga pikalt pärast tööd üleval olla ei jaksa. Alustame päeva 6'st, umbes 5'ks oleme ühele poole saanud, siis kiire kasimine, 18:30 õhtusöök, kerge õlle ja oi, kus uni maitseb hea.

Lõpetuseks, lisaks kõigele muule saab iga päev 2 korda näha väga ilusat taevalaotust loksuva mere kohina saatel. Ühesõnaga elu on ilus :)

Planeerimise fail

Ausalt, mul oli hull plaan teha täna üks pikk ja põhjalik postitus meie eluolust ja tööst siin laeva peal aga..
..ma olen liiga läbi, et seda teha. Kell 5:30 äratus, ei ole just minu teema, läheb ilmselt umbes nädal, et sellega harjuda. Hetkel on kell a'la 8 ja ma tunnen, et läheks hea meelega põhku. Igatahes homme olen domestic, mis tähendab, et dekil tööd ei tee ja hoolitsen selle eest, et laev korras oleks. Seega, ma plaanin endast anda parim, et homme veits asjalikuma kirjutisega lagedale tulla.

Etteruttavalt võin öelda, et kõik on superluks!

AFK

Enne, kui laevale minek on, katsun veel mõned read kirja panna. Hetkeseisuga oleme merel jutti sisuliselt 4 kuud (eeldades, et kõik läheb hästi). Vahepeal ilmselt (sõltuvalt graafikust, mis võib muutuda) oleme maal 1-3 päeva. Mingeid plaane on soovitatud mitte teha, kuna kunagi pole kindel, millal me maale jõuame. Pardal on kokku 38 väga erinevat inimest, neist ainult 9 on naised. Laev ise on minu meelest üsna pisikene (35,4m), lisan siinkohal ühe üsna kesise foto oma 'kodust' järgmisteks nädalateks. Samas tõele au andes puuduvad ka varasemad kogemused :)



Tööpäevad hakkavad olema 5:30-18:30 sh siis pausid ja söök. Laevale on lubatud kaasa võtta 1 kast õlut, mis on keskmise kangusega või lahja, muud alkoholid on keelatud. Alkohol peab olema kuni 4% kange, no minu jäärapäisus on muidugi arulage, kuna ma lihtsalt PIDIN ostma õlle nimega Pure Blonde, kahjuks Pure Blonde Naked ei saanud osta, kuna see oli müügis ainult klaaspudelis. Seega pidin luba küsima, kas ikka saan oma auväärsed õlled alles hoida - luba olemas :)



Töö hakkab seisnema pärlikarpide puhastamises ja töötlemises, täpsem info esialgu puudub. Siiamaani oleme nö elanud sisse ja laeva koristanud. Täna on siis veel viimane võimalus minna linna ja nautida head toitu ning klaasi veini. 
Ainuke asi, mida ma loodan on, et toit on laeval hea. Kokk on kõige õblukesem meeskonna liige üldse... :D Toitumisharjumused siin üldiselt on väga paljuski kiiretoidule orienteeritud, mis on üsna masendav. Näiteks paar õhtut tagasi, pakuti mulle esmakordselt krõpsusaia, mis sisuliselt kujutab endast seda, et kahe röstsaia viilu vahele on pandud hunnik krõpse. Ausalt, mina kuulsin sellist asja esimest korda! Burgereid valmistavad peediga ja kõikvõimalikke võileibu jms junki müüakse igal teisel sammul. Võib olla ma näen seda, kuna esimesed 2 nädalat möödus puhtalt erinevaid võileibu jne kokku keerates. Lisaks neil on siin mõned marunaljakad tooted. Näiteks Ginger Beer, mis maitseb nagu limonaad ja on alkoholivaba. Väga populaarne on siinsete inimeste hulgas ka Iced Koffee, mis minule meenutab vanaema keedetud külma viljakohvi koos ohtra piimaga. Ausalt alguses ei saanud selle toote võlust aru, kuid praegu hea kohvi puudumisel joon vahel küll naudin täiega :)

Kui veel peatuda Austraalia iseäraustel, siis nad ei loputa nõusid pärast pesemist. Seega pannaks kõik vahused nõud lihtsalt restile. Alguses mõtlesin, et lihtsalt üks veider inimene, kuid pigem on see harjumuspärane.

Veel enne Darwinist lahkumist rentisime üheks päevaks auto ning trippisime lähedal asuavasse Litchfieldi rahvusparki. Kuna Sam sai järgmisel päeval 25, siis sain mina sõita, kuna siinsed rendifirmad ei rendi alla 25 aastastele 4x4 autosid. Hah, ausalt vasakpoolses liikluses hakkama saada pole just keeruline aga ära harjuda sellega, et käike tuleb vahetada vasaku käega ning peeglid ja kõik muu on vales suunas võtab veits aega. Igal juhul fun!

Ah ma parem lõpetan oma romaani ära. Kallistan kõvasti ja annan endast taaskord märku, kui jalg uuesti maad puudutab.

PS juhul, kui on mingil põhjusel mind vaja hädasti kätte saada, siis emal on nr mille läbi on mind võimalik tabada. Kohtumisteni :)

Uhh, elu on ootamatusi täis!

Minust pole pikemalt aega midagi kuulda olnud, väike tõestus allpool, et endiselt elu ja tervise juures olen.



Lühidalt jäi minu karjäär Kakadu Bakerys üsna lühikeseks ning pärast sisuliselt 1,5 nädalat lahkusime mõlemad koos Samiga. Ma ei hakka isegi pikemalt sellel teemal peatuma, igatahes võttis see ära igasuguse isu midagi kirjutada. Nüüd aga puhuvad uued tuuled.

Üsna peatselt pärast seda, kui olin Jabiusse jõudnud lisas mind isik x facebooki, kuna mul pole kombeks võõraid aksepteerida, siis ma ei vastanud sellele. Mõni päev hiljem tuli teade, et kas otsin endiselt tööd pärlifirmas Paspaley (viisin oma CV sinna enne Jabirusse minekut). Vastasin viisakalt, et plaanin umbs paari nädala pärast tagasi Darwinis olla ja olen endiselt huvitatud. Seejärel sain kõne, sms'i ja teate, et helistaksin tagasi. Kõne tulemus oli see, et annaksin märku, kui saabun tagasi Darwinisse. Esimese asjana siis andsin märku ja supsti järgmisel päeval avastasin end intervjuult, võtsin Sami CV ka kaasa ja ütlesin omalt poolt paar head sõna. Lühikokkuvõttes päerast narkotesti, alkotesti, intervjuud, väga põhjalikku tervisetesti (kestis kokku tervelt tunni) ja teste saime mõlemad täna töö!

Töö hakkab olema ühel pärlilaeval, kus minu andmetel on veel tervelt 5!!! eestlast, mis ei ole just meeliülendav info, kuid eks näis. Ma ei ole siin küll kokkupuutunud paljude eestlastega, kuid nendega kellega olen - noh ei oskagi midagi ilusat öelda. Laevaga lähme tutvuma esmaspäeval ja väljume neljapäeval. Tsükkel hakkab olema 28 päeva merel ja siis 2-3 päeva kas Broomes või Darwinis. Laeval teeme sisuliselt kõike vähemasti selle info põhjal, mis ma tean. Valdavalt ilmselt puhastame karpe, nopime pärleid välja jne. Ausalt ma pole kunagi varem merel olnud, seega puudub igasugune ettekujutus. Igal juhul puudub igasugune kontakt välismaailmaga kuna seal ei ole ei internetti ega telefoni levi (OMG)! Ausalt, üks mõtteid mis mul oli kui Austraaliasse tulin, et vot selle töö sooviks küll järele proovida. Olen lugenud erinevate inimeste kommentaare ja ma tean, et see ei saa lihtne olema, ilmselt ma olen lihtsalt lummatud pärlitest. Kindel on see, et see saab olema huvitav kogemus.

Mul on tegelikult üsna mitu hirmu ka. Ma tunnen siingi koos telefoni, interneti jms puudust põhimõtteliselt kõigest. Kui ma koju kirju saadan või mõne kõne teen siis nutan nagu väike laps. Lisaks puudub mul igasugune kogemus merendusega, seal saab kohe päris kindlasti olema mitu korralikku tormi ja ka kõike muud. Samuti ei tea ma, mismoodi on ninapidi koos olla 35 täiesti erineva inimesega, ilma et sul oleks võimalus minema jalutada. Tegelikult on neid hirme päris mitu tükki veel. Ilmselt katsun pärast oma esimest trippi pikemalt kirjutada.

Head sõbrad, ma ilmselt ei ole nüüd pärast järgmist nädalat tükk aega kättesaadav, seega kõik kirjad on teretulnud. :)

Vaikelu

Olen omadega jõudnud Jabirusse ja katsun lühidalt kirja panna oma esimesel päeval kogetu. Tegemist on tõeliselt pisikese kohaga, kus on kokku ~11 000 elanikku ja kuna see on rahvuspargi ala, siis hooajal liigub turiste omajagu. Minu tööandja Erwin tegi hommikupoolikul lühikese tuuri küla peal. Siin on postkontor, politsei, väike kliinik, spordiklubi, väliujula, kool ja pood. Lisaks paar telkimiskohta ja hotelli ning loomulikult backery, kus ma töötan. Ma tegelikult ei nimetaks seda backeryks, see on minu meelest väikene tööstus. Sekka siis mõned elamud ja that's it, ei midagi muud!

Enne tööle minekut mõtlesin, et jooksujalu käin kohalikust poest läbi. Ausalt, ma teadsin, et väikene koht on aga isegi meil väikeasulates on parema varustusega poed. Tegemist on küll suure pinnaga, kuid kuna siin käib palju inimesi karavanidega jms, siis seal müüdi igasugust matkavarustust a'la telke, sääsetõrjevahendit jne toidu sekka. Toidu valik oli väga kesine ja no nagu arvata võib siis ka kallim kui tavaliselt. Eks ma katsun homme minna ja põhjalikumalt seda asja seal juurelda.

Veidi lähemalt tööst. Kohale jõudes sain kõik paberimajanduse täidetud ja kätte oma ajatabeli. Tegin kiired arvutused ja keskmiselt hakkavad päevad olema 8,5-11 tundi pikad ning sinna sekka ma ei arvestanud pause. Hea on see, et gaafikusse on pausid kenasti sisse kirjutatud ning seeläbi saab oma aega planeerida. Backery ise on avatud 6:30'st - 20:00'ni ning kogu selle aja 7p nädalas katavad teeninduse poole pealt 3 inimest, mina nende hulgas. Samas kuna siin on paras pommiauk, siis peale ujulas ja raamatukogus käimise anyway muud teha pole, seega mulle sobib. Lisaks olen otsutanud, et nii kaua kui M ja L Aasiasse ei jõua ma meeleldi olen paikne ja teenin veidi kapitali. Eks näis kuidas see välja kukub.

Backery ise valmistab erinevaid leibu, saiu, kukleid, pirukaid, kooke, pitsapõhjasid, gruppidele eineid jnejne. Lisaks tehakse jooksvalt koha peal pitsasid, võileibasid, salateid jne värskelt. Ehk siis töö seisneb tooraine ettevalmistamises, müümises, välja panemises, valmistamises, pakkimises jne, päeva lõpuks ka sekka veidi koristamist. Täna viibisin seal ainult 5,5 tundi, kuna ülejäänud päev läks reisimisele. Ausalt, mul ei olnud hetke ka kus ma oleks maha istunud või hinge tõmmanud. Ilmselt saavad enamus päevad sellised olema. Esimese päeva põhjal on vara midagi öelda, seega emotsionaalne sissekanne tuleb kunagi hiljem. Otsustasin, et hakkan jälgima palju ma päevas liigun, täna panin sammulugeja endale külge 3 paiku ja õhtuks kogunes suurepärased 9945 :)

Üle pika aja elan omaette, omaniku tagaaias on eraldi karavan, mis on minu päralt. Pühapäeval on mul vaba päev, siis plaanin siin suurpuhastuse läbi viia, pärast seda on ilmselt päris mõnus. Kööki ja vannituba saab kasutada nö peamajas. Elamisest tööle on jalutada umbes 15 minutit, samas saavad need ilmselt olema minu elu hirmsaimad minutid. Nimelt läheb rada järve kõrvalt ning Austraalia on teatavasti väga tuntud oma suure liigirikkuse poolest, seega koguaeg keegi siblib, ragistab ja sopsutab kusagil väga väga lähedal. Päevasel ajal on see isegi romantiline ja saab uudistada erinevaid putuk-mutukaid, linde jne. Päeva lõpus aga on kottpime ja töökaaslasega tagasi tulles mõlemad olime kergelt öeldes hirmul. Üldiselt ei maksa siin väga hoogsalt üksi uitada, siin on krokodille, märgiseid ja vähem mürgiseid ämblikke, madusid, konni ja muid roomajaid. Ilmselt on mul edaspidiseks vaja lampi. Kes veel siiapoole teel on, siis võtke pealamid kaasa!

Buu rääkis loo, kuidas üks tüüp, kes läks ennast kergendama telkimismatka ajal kogemata pissis maole peale ja see tal teadagi kust naksas. Õnneks sai tüüp piisavalt kiiresti abi ja midagi tõsist ei juhtunud.

Seega tasub siin pigem karta, kui kahetseda.

Ah, mis kogu selle eelneva juures veel eriti traagiline, siis täna tundsin päeva lõpus, et oleks vaja üks õlle tee peale osta. Töökaaslane oli ka plaaniga päri. Seega mõeldud, tehtud, suundusime siis ainukese lahti oleva koha suunas ja seal selgus:
1. on Kakadu National Park kuiv ala, st seda et alkoholi ei müüda!
2. on võimalus hankida alkoholi kahest kohast ja mõlemas neid tuleb end liikmeks vormistad. Ühel juhul maksab liikme staatus 150 ja teisel juhul 700 krooni.
3. saab mõlemas klubis 1 korra osta alkoholi külastajana. Kõige jaburam on see, et külastaja peab ära täitma vormi, kus on tema nimi, aadress, allkiri jms, niiet puudub ka hiljem võimalus uuesti külastajalt mängida.

Aga OI, küll see õlle maitses HEA!

Ilmselt selline keskkond loob juba eos eelduseks igasugu materjaliks, mida kirja panna, niiet ilmselt on rindelt veel lähiajal teateid oodata.

Nõudmiseni!

Viimased kaks päeva olen logelenud niisama. Hommeikul mõtlesin, et lähen turule, kus pidi müüdama värskeid köögivilju jne, mul juba terendas silme ees, kuidas naasen ilusate paprikate, tomatite jms. Kahjuks pidin pettuma, kuna ainuke asi mille soetasin oli mango lassi, mis suutis edukalt konkureerida Elevandis pakutavaga! Ülejäänud kraam oli taaskord a'la käsitöö ja mitut laadi kiirtoit. Ma olen avastanud ennast selle nädala jooksul korduvalt mingeid vilju vaadates juurdlemas selle üle, kuidas neid tarbitakse. Ma loodan, et selleks ajaks kui siit lahkun olen jõudnud kõik ära proovida.



Pärast käisin kohalikus rannas lebotamas, sissepääs pooleks päevaks maksab ~50 krooni ja vastutasuks saab siis päikest võtta ja vees logeleda. Vahepeal teevad boonusena kunstlike laineid ka. Kuna nö avalikke randu siin pole, siis on see asutus asendamatu, täitsa mõnus oli! Õhtul otsustasin kirsi tordile panna ja läksin kohalikku open air cinemasse , mis oli väga mõnus kogemus. Kui kellelgi on plaanis tulla külastama Darwinit, siis soovitan soojalt. Nädalavahetustel on võimalik vaadata kaks filmi järjest ~200 krooni eest ja vähemasti sellel hooajal on kavas üsna head filmid. Samas ausalt üksinda oli seal tähistaeva all pisut nukker istuda, hea meelega oleks seda kogemust jaganud. Film, mida vaatasin oli ka pisut karm, kokkuvõttes oli siiski üks mõnusamaid kinokogemusi senise elu jooksul.

Täna teen veidi aega tasa ja otsustasin, et kuulan ära keskpäevatunni, olukorrast riigis, rahva oma kaitse, vaatasin ära valimiskooli osad ja lugesin uudiseid. Kuidagi imelik oli juba, igasugune info puudus.

Õhtul pakin asjad ja hommikul 6 paiku hakkan Jabiru poole liikuma. Veidi kummaline on see, et bussipeatusesse pean minema 20 minutit enne bussi plaanijärgset aega. Kuna USA's on olnud sellega väga ebameeldiv kogemus, siis parem ei hakka riskima ja hõljun sinna varem kohale. Ilmselt suurte riikide puhul tulebki eeldada, et bussid ei järgi graafikut :( Sõit ise kestab umbes 3,5 tundi ja maksab ~600 krooni. Ilmselt on siin riigis lennata odavam, kui bussiga ühest linnast teise loksuda.

Happy!

Ma hetkel ei saaks olla rohkem õnnelik, L sai viisa!

:)

Paramparaa ja hopsssassaaaaa...

Veidrused

Paistab, et esmaspäeval ma jälle kolin, sedakorda siis Kakaduu pargi lähedal asuvasse külla, nimega Jabiru. Vähemasti koha nimi on vägev, eks näis mis seal kohapeal toimuma hakkab. Sain sinna kohalikku backery'sse tööle, tegelen esialgse info kohaselt customer service'i ja kitchen hand'ina. Ma olen aru saanud, et alati ei pruugi esialgne info vastata tegelikkusele, seega oskan täpsemalt oma töö olemusest selgitust anda järgmisel nädalal.

Üldiselt lähevad päevad siin tegusalt, enamus ajast trambin kusagil ringi ja ajan mingeid asju. Tänasest olen rõõmsalt mobiilse interneti omanik, loodetavasti on Jabirus ka levi. Siin on nii interneti kui telefoni leviga meie mõistes kesised lood. Inernetikohvikutes maksab 1h ~40 eek, seega pole pikas perspektiivis otstarbekas, samas netipulk paljudes kohtades ei levi.

Eile õhtul käisin Mindil beachi turul, kus müüakse peaasjalikult käsitööd jms tavaari ning toitu. Vähemasti eile oli seal meeletult rahvast, kohalikud võtavad oma toolid jms varustuse kaasa, ostavad head ja paremat toidu ja siis niisama chillivad seal. Muidu oli nagu täika ikka aga vahepeal esines seal tüüp, kelle muusika soovitan soojalt järele vaadata. Või noh vähemasti neil, kellel minu muusika maistega klikib. Lisainfo siin: www.rawridge.com ja www.myspace.com/eMDeeOz



Mõned asjad millega tuleb Aussis harjuda:

- enamus kohad on avatud harjumatutel aegadel või siis õigemini suletakse jaburatel aegadel. Näiteks tahtsin täna uurida, mis kellase bussiga saan esmaspäeva hommikul Jabirusse, kohalik bussiteenindus on aga avatud ainult 5 päeva nädalas ja 6:00-1:30. Seega, kui ma 3 ajal sinna jõudsin, siis olid uksed juba suletud. Eks siis usaldan internetti.
- inimesed võivad kohati olla hirmus lärmakad, no kohe nii lärmakad, et ajust käib läbi. Täna mingi vanem naisterahvas pooleldi röökis telefoni ja see paistis täitsa normaalne toon olevat.
- aborigeenidega tuleb harjuda. Nende pooleldi rääbakas välimus ja hõljuv olemus on veidi harjumatud esialgu.
- paljud kohalikud inimesed on tihtipeale ülekaalulised, mitte et ma just siresäär oleks aga valus on vaadata. Üldiselt mida kauem ma siin olnud olen, seda enam vean ma oma peas paralleele USA'ga.
- poes ostes, rohkem on uhkem. Ehk siis kõike saab soodsamalt, kui osta PALJU.
- neil on pakendamismaania, juhul kui sa oma taaskasutatava kotiga ei vehi, siis pannakse kõik asjad umbes 3 kaupa erinevatesse kilekottidesse. Hiljem poest lahkudes võid avastada, et oled 10 + kolekoti võrra rikkem, oh rõõmu! Huvitav, mida nad selle hullu kotihunnikuga pihta hakkavad?

Ma ei tea mis mul viga on aga ma ikka veel ei saa normaalselt magada, ööseti passin filme ja hommikul olen kõps hiljemalt 9 üleval. Igal juhul kriips ja kraaps M'le, kes mind "How I met your mother" hooaegadega varustas.

Juhul, kui keegi plaanib endale veel kunagi tulevikus Lenovo S10-3 ostma hakata, siis sellele on korralik usability viga - nimelt asub poweri nupp ekraani vasakul all servas, niiet kui läpakat tõsta, siis läheb pöial klõpsti sinna peale.

Töö...

Kuna Austraalia on võrdlemisi kallis, siis väga pikalt esialgu logeleda ei saa ja polnud ka plaanis. Täna katsun alustada tööotsinguid, kuna pikk püha sai lõpuks ometi läbi. Selleks, et siin tööd tegema hakata, tuleks esmalt mõned asjad korda ajada:
- WH visa, see on üldse eelduseks, et siia töö ja reisimise eesmärgil sisse rännata saaks
- TAX number, mille saab vormistada siit https://iar.ato.gov.au/, samas mul pole see siiamaani õnnestunud, kuna teatab, et postikood ja piirkond ei klapi omavahel.
- juhul, kui on plaanis töötada mõned baaris või muus kohas, kus on tegemist alkoholiga, siis tuleb teha RSA. Selleks on 2 võimalust, kas minna kursustele või teha netis kursus. Lõppkokkuvõttes vahet pole, aega võtab kõvasti! Mina tegin netis ja selle eest küsiti 85 dollarit.
- CV sinna tuleks siis panna oskused vastavalt sellele, mis positsioonile soovid saada. Ega kedagi vist väga huvita, et sa siina varem töötanud pole ja varem kodus ilus, tark ja osav oled olnud. No igal juhul üht teist ma sinna kokku kirjutasin, eks näis. B infoks sulle, ma panin sind soovitajaks :D
- abiks oleks teha kohe ära endale ka pangakonto. Infoks, kaardi tegemine võtab nädalakese aega ja selleks, et see teise linna ümber vormistada tuli tasuda postkontorile 14 raha.
- Telefoni number, et võimalikud tööandjad saaksid sind kätte. Mina suutsin näiteks esimese oma võimaluse maha magada tänu sellele, et olin dushi all ja telefon polnud kaasas. Kohati võivad asjad käia ülehelikiirusel.

Ahjaa ja hetkel rändavad igasugused backerid siiapoole, seega on töö leidmisega suhteliselt kiire. Hiljem on ilmselt väga raskendatud või siis tuleb uuesti rännata, mida ma väga teha ei viitsi.

Niiet hoidke mulle pöialt siis! :)

Kurb lugu on see, et H läheb täna ära ja ma jään jälle üksi. Ma loodan, et tal tuleb vägev seiklus!

Melbourne

On olnud tegusad päevad ja pole saanud mahti kribada, lisaks on siin wifiga keerulised lood. Samas ega ma sellest ülemäära puudust ka ei tunne, et iga päev mitusada postitust facebookis lugeda või siis lehest enamasti mitte just kõige toredamaid uudiseid lugeda. Kirju ootan aga pikisilmi küll.

B ja M olid mind seal juba Melbournes ees ootamas, mis oli ääretult armas ja südamlik. B oli A juurde organiseerinud öömaja ja suurepärase plaani järgmise päeva vaatamisväärsusteks. Jube hea oli näha parimaid sõpru. Esialgne plaan oli Melbournes pikemalt aega veeta ja otsida tööd. Kuna ma otsustasin mitte kui midagi planeerida n ja hing ihkas sooja (Melbournes oli ~15c) ning H ootas mind teises Austraalia otsas, siis suptsi lennukil ma taaskord olin. Küll oli kahju B ja M hüvasti jätta, ilmselt ma pole tükk aega nii palju pisaraid valanud kui viimase pooleteise nädalaga.

Melbourne iseenesest oli lahe ja mingil mõistlikumal ajal võiks sinna naasta. Väga suur ja mitmekülgne linn.




Praeguseks olen Darwinis ja siin on KUUM! Mõnus kuum, selline mis ajudele ei käi (vähemasti esialgu mitte) :D Kuna siin on esmaspäeval public holiday, siis oleme H'ga kaotatud aega tasa teinud. Hindamatu! H läheb kolmapäeval Darwinist ära tööle ja siis katsun endale ka midagi leida.

Iseenesest on Darwin väike linn a'la Pärnu, kus pole võimalik vaatamata hullule kuumusele merevette kasta, kuna väike krokodill võib muidu naksata. Surfamishuvilistele seega pinget ei paku.

PS vähemasti siin on mood peaasjalikult naiste seas nähtus omaette.

KUL -> MEL

Vahepeal olen jõudnud omadega Melbourne'i, kus olid ootamas B ja M. Katsun teha väikese kokkuvõtte Malaisias kogetust.

Üldiselt mulle väga Malaisias meeldis ja kui vähegi aega on, siis võiks seda maad väisata. Järgmine kord tahaks linnast välja saada ja rohkem linnavälise alaga. Ilm oli ilmselt meie jaoks praegusel ajal parim, kuna enamus päevad olid pilves ja ~34C sooja. Paistab, et ilm võib olla muutlik, kui ujumise eesmärgil külastasin linna Melaka, mis on ~140 km kaugusel KL'st, siis seal paistis päike ja tagasi sõites hakkas vihma sadama umbes sellisel moel nagu keegi lakkamatult ajaks vett täis ämbreid taevas ümber. Iseenesest oli see päris lahe. Lisaks on välja ehitatud üsna äge vee ära juhtimise süsteem.



Lisaks on Malaisia suhteliselt odav. Süüa saab korralikult alates ~30 krooni eest. Ma juba tunnen nendest lõhnadest ja maitsetest puudust. Valik on üsna suur ja mitmekesine. Tuleb lihstalt valida kohta, kust seda osta, kuna väga palju on toitu minu mõistes lihstalt tänaval kuuma käes vedelemas. St müüakse kärude pealt ja on varem valmis tehtud. Üldiselt pikemalt ei tasu söögi saamisloole mõtlema hakata, eriti kui sattuda mõnele kõrvaltänavale ja näha nö köögipoolt. Ei ole ilus. Samas ei olnud mul mitte mingeid kõhuhädasid.



Pärast paari päeva 34 C kuumuses tekkis kohutav isu mere äärde minna, seega võtsime ühe tüdrukuga UK'st ette reisi umbes 200 km kaugusele mere äärde ujuma. See oli super! Vesi oli ilmselt kuumim, milles ma eales supelnud olen. Tuleb välja, et transpordiühendus nii KL sees, kui ka väljas on üsna hea. Linnas sõidavad skytrain'id, bussid, taksod jne koguaeg. Buss ei ole kuigi kallis, linna siseselt 4-8 eek ja 150 km linnast välja sõit maksis 40 eek. Lisaks on üldiselt kõikjal hinnad välja kirjutatud ja ei pea pead väga palju murdma, kas keegi tahab parasjagu tüssata või mitte. Lisaks on sildid tihtipeale ka inglise keeles. Taksod on vähmasti peamiste sihtpunktide osas fix hinnaga ja pääsme saab tihtipeale osta ettenähtud müüja käest.

Lisaks on Malaisias, vähemasti minu meelest, lihtne olla turist. Kohalikud sh kaupmehed ei ole pealetükkivad, mis võrreldes paari eestlaste jaoks populaarse puhkusepaigaga värskendav. Mul õnnestus nende paari päeva jooksul ära proovida ka nende meditsiinisüsteem (juhul, kui keegi muretseb, siis kõik on korras ja midagi tõsist pole), mis minu hinnangul on üsna kallis. Erialaarsti juurde käik umbes 15 minutiks maksis ~800 eek.

Mõned asjad jäid minu jaoks siiski arusaamatuks:
- miks meestel on pikad küüned? Ma suutsin kohata päris mitut teenindajat kellel olid peaaegu sama pikad küünised nagu osadel Eesti naistel.
- kuidas moslemi naised saavad sellise kuumusega, kus minul lühikste pükste ja maikaga on nahk libe nagu kalal käia mustas ja üleni kaetuna?
- ma sain küll teada veidi sellest, mismoodi moslemid näevad kohalikku elu, kuid muude ususuundade esindajate arvamus jäi saamata (infoks, Malaisias on ~55% moslemid). Seega tuleks millalgi sinna tagasi minna, avastada elu väljaspool KL.

Praeguseks olen rõõmsalt jõudnud Melbourne'i ja homme hakkan jälle lendama. Mõneks ajaks võiks pärast seda lendamisele piduri panna, mul on kerge villand sellest juba. Samas on hirmus tore, et kohtan H pärast pikka-pikka aega ning kurb, et pean B ja M liiga ruttu hüvasti jätma.

Pildid jõuavad ülesse siis, kui kuhugi normaalse interneti levialasse jõuan.

Take care!

Poolel teel

Ausalt, minek tuli ootamatult sest ma olin ikka päris veendunud, et tolm teeb oma tööd ja ma veel paar päeva või nädalat Eestis veedan. Asjad said seega samal päeval pakitud ja minu jaoks (ma ei tea küll, mida ma siis mõtlesin) äkilise mineku tõttu olid silma langevad krokodillid suured. Mul on ikka hullult äge perekond ja sõbrad, aitäh!
Londoni lennujaama jõudsin ma sellises imelikus vines olles ja mõtestamas, et mida ma siis ikkagi tegemas olen. Lend läks võrdlemisi rahulikult, suuremat sorti turbulentse ei olnud ja lennuk oli täis nagu ilmselt enamus lennud, mis praegusel ajal Euroopast stardivad. Londonisse jõudes kõnetasid mind kaks väga armast Eesti prouat, kes vajasid abi bussi peale saamisel, kuna neil oli ilmselt inglise keel üsna nõrk. Ausalt nende head soovid ja suur ning soe kallistus aitas ilmselt hetkelisest emotsionaalsest kriisist välja tulla.

Lennujaamas ööbimist praktiseerisin elus esimest korda. Kahe lennu vahel oli sisuliselt 24h ja mõni minut peale. Kuna rahaga on lood nagu nad on, siis otsustasin, et Londonisse pole mõtet oma kompsudega tuiama minna. Lennujaamas kohta otsides istus vähemasti 10 kuradikest mu õlal, kes meelitasid võtma mõni lähedalasuvatest hotellitubadest ja mõnusasse pehmesse voodisse pikali prantsatada. Peab mainima, et Stanstedi lennujaamas on magamise väljavaated üsna nigelad, seda enam kui hakkad aset endale otsima alles 23 paiku. Olemasolevad vähesedki pinnad on hõivatud. Lebomati oleks päris palju kasu olnud. Lõpuks leidsin koha umbes 30cm laiusel radiaatoril, mis maast veidi kõrgemal oli. 24h lennujaamas sisustasin peamiselt inimeste jälgimisega. Ilm oli Londonis mõnus, niiet nautisin päikest ja kõlgutasin niisama jalgu.

Ka LND - KUL lend oli täiesti täis, kuid kuna minu eelnevalt valitud istme esine kandik oli katki, siis paigutati mind päris lennuki lõppu keskmisesse 3'le reale. Jagasin seda ühe noorema poisiga, niiet kordamööda jagasime keskmist istet ja veits sai sõba silmale.

Kuala Lumpur tervitas meeletu kuumusega, õhtul 8 paiku, kui kohale jõusin oli ma pakun kusagil 20 + kraadi sooja. Eile magasin pikalt jet lagi välja ja kuna hommikusöögist jäin ilma, siis nautisin oma elu parimat magushaput kana riisiga. Toit on siin maitsev ja päris palju on erinevaid võimalusi, umbes 35 krooni eest saab väga edukalt söödud. Kindlasti leiab ka kallimaid ja odavamaid võimalusi. Üldiselt on siin odav, minu hostel Reagger Guest House 2, 4 ööks maksis ~450 krooni . Soovitan soojalt väga chill koht, puhas ja kena.

Eile võtsin rahulikult ja tutvusin veidi linnaga ning käisin ära kõrgeimad punktis http://en.wikipedia.org/wiki/Kuala_Lumpur_Tower , vaade oli mõnus. Kahjuks fotokat pole, et oleks mõne pildi sealt ülevalt teinud. Ilm on muidugi parajalt karm, eile suutsin ilmselt kuumuse ja veidi vale jalanõu valiku tõttu saada endale umbes 10 villi.
Täna lähen siis fotoka jahile ja vaatan mida põnevat veel avastan, katsun veel enne lahkumist teha väikese postituse.