Vaikelu

Olen omadega jõudnud Jabirusse ja katsun lühidalt kirja panna oma esimesel päeval kogetu. Tegemist on tõeliselt pisikese kohaga, kus on kokku ~11 000 elanikku ja kuna see on rahvuspargi ala, siis hooajal liigub turiste omajagu. Minu tööandja Erwin tegi hommikupoolikul lühikese tuuri küla peal. Siin on postkontor, politsei, väike kliinik, spordiklubi, väliujula, kool ja pood. Lisaks paar telkimiskohta ja hotelli ning loomulikult backery, kus ma töötan. Ma tegelikult ei nimetaks seda backeryks, see on minu meelest väikene tööstus. Sekka siis mõned elamud ja that's it, ei midagi muud!

Enne tööle minekut mõtlesin, et jooksujalu käin kohalikust poest läbi. Ausalt, ma teadsin, et väikene koht on aga isegi meil väikeasulates on parema varustusega poed. Tegemist on küll suure pinnaga, kuid kuna siin käib palju inimesi karavanidega jms, siis seal müüdi igasugust matkavarustust a'la telke, sääsetõrjevahendit jne toidu sekka. Toidu valik oli väga kesine ja no nagu arvata võib siis ka kallim kui tavaliselt. Eks ma katsun homme minna ja põhjalikumalt seda asja seal juurelda.

Veidi lähemalt tööst. Kohale jõudes sain kõik paberimajanduse täidetud ja kätte oma ajatabeli. Tegin kiired arvutused ja keskmiselt hakkavad päevad olema 8,5-11 tundi pikad ning sinna sekka ma ei arvestanud pause. Hea on see, et gaafikusse on pausid kenasti sisse kirjutatud ning seeläbi saab oma aega planeerida. Backery ise on avatud 6:30'st - 20:00'ni ning kogu selle aja 7p nädalas katavad teeninduse poole pealt 3 inimest, mina nende hulgas. Samas kuna siin on paras pommiauk, siis peale ujulas ja raamatukogus käimise anyway muud teha pole, seega mulle sobib. Lisaks olen otsutanud, et nii kaua kui M ja L Aasiasse ei jõua ma meeleldi olen paikne ja teenin veidi kapitali. Eks näis kuidas see välja kukub.

Backery ise valmistab erinevaid leibu, saiu, kukleid, pirukaid, kooke, pitsapõhjasid, gruppidele eineid jnejne. Lisaks tehakse jooksvalt koha peal pitsasid, võileibasid, salateid jne värskelt. Ehk siis töö seisneb tooraine ettevalmistamises, müümises, välja panemises, valmistamises, pakkimises jne, päeva lõpuks ka sekka veidi koristamist. Täna viibisin seal ainult 5,5 tundi, kuna ülejäänud päev läks reisimisele. Ausalt, mul ei olnud hetke ka kus ma oleks maha istunud või hinge tõmmanud. Ilmselt saavad enamus päevad sellised olema. Esimese päeva põhjal on vara midagi öelda, seega emotsionaalne sissekanne tuleb kunagi hiljem. Otsustasin, et hakkan jälgima palju ma päevas liigun, täna panin sammulugeja endale külge 3 paiku ja õhtuks kogunes suurepärased 9945 :)

Üle pika aja elan omaette, omaniku tagaaias on eraldi karavan, mis on minu päralt. Pühapäeval on mul vaba päev, siis plaanin siin suurpuhastuse läbi viia, pärast seda on ilmselt päris mõnus. Kööki ja vannituba saab kasutada nö peamajas. Elamisest tööle on jalutada umbes 15 minutit, samas saavad need ilmselt olema minu elu hirmsaimad minutid. Nimelt läheb rada järve kõrvalt ning Austraalia on teatavasti väga tuntud oma suure liigirikkuse poolest, seega koguaeg keegi siblib, ragistab ja sopsutab kusagil väga väga lähedal. Päevasel ajal on see isegi romantiline ja saab uudistada erinevaid putuk-mutukaid, linde jne. Päeva lõpus aga on kottpime ja töökaaslasega tagasi tulles mõlemad olime kergelt öeldes hirmul. Üldiselt ei maksa siin väga hoogsalt üksi uitada, siin on krokodille, märgiseid ja vähem mürgiseid ämblikke, madusid, konni ja muid roomajaid. Ilmselt on mul edaspidiseks vaja lampi. Kes veel siiapoole teel on, siis võtke pealamid kaasa!

Buu rääkis loo, kuidas üks tüüp, kes läks ennast kergendama telkimismatka ajal kogemata pissis maole peale ja see tal teadagi kust naksas. Õnneks sai tüüp piisavalt kiiresti abi ja midagi tõsist ei juhtunud.

Seega tasub siin pigem karta, kui kahetseda.

Ah, mis kogu selle eelneva juures veel eriti traagiline, siis täna tundsin päeva lõpus, et oleks vaja üks õlle tee peale osta. Töökaaslane oli ka plaaniga päri. Seega mõeldud, tehtud, suundusime siis ainukese lahti oleva koha suunas ja seal selgus:
1. on Kakadu National Park kuiv ala, st seda et alkoholi ei müüda!
2. on võimalus hankida alkoholi kahest kohast ja mõlemas neid tuleb end liikmeks vormistad. Ühel juhul maksab liikme staatus 150 ja teisel juhul 700 krooni.
3. saab mõlemas klubis 1 korra osta alkoholi külastajana. Kõige jaburam on see, et külastaja peab ära täitma vormi, kus on tema nimi, aadress, allkiri jms, niiet puudub ka hiljem võimalus uuesti külastajalt mängida.

Aga OI, küll see õlle maitses HEA!

Ilmselt selline keskkond loob juba eos eelduseks igasugu materjaliks, mida kirja panna, niiet ilmselt on rindelt veel lähiajal teateid oodata.

Nõudmiseni!