Life full of suprises!

Viimane päev oma koduses kajutis.

Mõtlesin, et annan siia kanalisse ka märku, et olen elus, terve ja õnnelik. Austraalia on täis üllatusi ja erinevatel põhjustel saab minu mere karjäär läbi. Peaksin küll veel 1,5 kuud transporti tegema, kuid otsustasin loobuda ning eile maandusin korraliku tormi saatel tagasi Melbourne. Kuna Laur siin õnnelik oma tegemistega, siis katsun endale ka mingi rakenduse leida. Esialgu aga plaanis veidi puhata, kuna selle aasta hooaeg oli päris kurnav. Rehkendasin just ükspäev, et 2 aasta jooksul kokku olen merel viibinud 277 päeva. Harvestist kirjutan lähipäevil eraldi postituse.

Darwinist Melbourne maabumine oli selline löök, et ma siiamani uimane ja kui ma oleks multifilmi tegelane, siis hetkel pöörleksid silmad ringe tehes ilmatu kiirusega ning linnud lendaksid ümber pea. Noh teate küll, kuidas oimetut olendit multikates tavaliselt kujutatakse. Olles eemal igasugusest reaalsusest ja kulgedes rutiinis on infoküllus, rahvahulk sinu ümber ning kogu meedia hetkega küllast. Lisaks on Dwn oma laid back & easy going olemisega täielik vastand Melbournele. Seega, aklimatiseerun, muutun taaskord inimeseks ja siis juba uued teated vihmasest, kuid siiski südant soojendavast kodulinnast.

Rahu ja vaikusesse..

...ilmselt see ei ole viis, millega enamus inimesed kirjeldaksid 3 kuud merel, täidetud 7 päeva nädalas töötamisega. Kuid minu jaoks on alati merel, tsivilisatsioonist eemal oldud aeg mõneti eneseleidmine ja suur avastusretk. Mulle meeldib olla ära lõigatud levist ja kogu maailmast. Kerge on hingata, ärgata ja olla. Oleme sel korral ära kuniks 15. augustini, paar päeva maal ning seejärel jälle 5 nädalat jutti. Kokku olen ära umbes oktroobrini.

Olgem ausad, ma tegelikult tunnen sisimas paljudest asjadest puudust. Kasvõi kõikidest nendest mõnusatest uimastest pühapäevahommikutest, mil veame end mõnda uude ja põnevasse kohvikusse, arutame, loeme lehti, joome kohvi ja sööme putru. Täielik vaikelu. Praegune on lihtsalt vaikelu erineval viisil.

Laurist eemal olekut ei saa sõnadesse panna.

Sel aastal pole levas ka ühtegi eestlast, niiet eesti keelest hakkan vast ka puudust tundma, kuigi eile sain just oma emalt, super super super paki. Ma alati muutun jube emotsionaalselt ja veeretan silmist krokodille, kui paki saan. Igal juhul ema saatis mulle portsu eesti keelset kirjandust, AYEEE!

Laevas olev seltskond on eelmisest aastast üldse omajagu erinev. Meil on ainult 1 inimene, kes antud tööga varasemalt kokku puutunud pole ning mitmete geifoobide sekka on sattunud kokk ja tema abi, kes on abielus ja lesbid. Loodetavasti suuremad intriigid jäävad olemata.

Kui keegi tahab kirja vms saata, siis ootan avasüli ning aadress on:

Eva Eldermann, Montoro

T/O Paspaley Pearls 19

The Mall

Darwin

Northen Territory

0800

Australia

Nautige suve!

Kohtumiseni varsti :)

Tööst

Vaikselt hakkab spat ehk siis pärlikarpide selektsioon läbi saama. Töö iseenesest on võrdlemisi lihtne ning suurt füüsilist koormust sellega ei kaasne. Väga suurepärane aeg on olnud, kuna teeme spati peaasjalikult Broome lähiümbruses, siis on siinne mereelu meid väga põnevate elukatega üllatanud. Katsun selle kohta väikese postituse teha koos piltidega siis kui vähe parem internetiühendus on. Spat saab praeguste plaanide kohaselt läbi järgmise nädala lõpuks, siis lendan oma suurepärasele puhkusele Melbsi, Lauri juurde. Tagasi 27ndal juunil, et teha ettevalmistusi selle aasta harvestiks.

Endalegi ootamatult ja üllatavalt on võimalik pärlimaailmas teha nö karjääri. Ma ei tea kuidas see päriselt juhtus aga sel aastal harvesti ajal hakkan ops ruumi manageerima. Ops ruum on koht, kus kõiki pärlikarpe opereeritakse st võetakse pärlid välja ning pannakse uued kasvama. Korraga on seal töös 12 jaapanlasest tehnikut ning 6 inimest, kes neid assisteerivad. Saab olema päris põnev ja multikultuurne väljakutse. Töö olemusest võiksin ilmselt kirjandi kirjutada, kuid säästan teid sellest. Igal juhul veedan harvesti veel merel ning pärast seda naasen Melbourne. Loodetavasti sujub kõik hästi ning olen sügiseks uue kogemuse võrra rikkam. Katsun pärast harvestit oma hullumeelsete ametitega hüvasti jätta ning mõne valgekrae töö peale saada.

Õnnelikult laevas

Laeval tagasi olla on ühteaegu väga imelik ja teisalt hirmus tore. Mul ilmselt ikka süda tunneb rõõmu merel oleku üle. Hetkeseisuga polegi selge kauaks meil selleks korraks siin tööd on. Võimalik, et vahepeal saan mõneks kuuks nö puhkusele tagasi Melbourne.

Enne kui ära tulin korraldasime Erkki ja Avega väikese grillimise. Kuna Erkki soovis valmistada saslõkki, siis mõeldud tehtud. Ainult, et kogu korraldamine osutus mõnevõrra keerulisemaks kui oli plaanitud. Nimelt ei ole temps mitte lihtne leida tavalist ufo grilli, kuna kauplused on täis erinevaid gaasi, elektri jms üüüber ägedaid grille. Lõpuks siiski leidsime, ka söe saime, kuid ei toimi ka süsi siin nagu Eestis. Süsi on tihkelt kokku pressitud ning selle korralikuks käima tõmbamiseks kulus ära suur kogus väärt 80% Erkki viina, Lauri kopsumahtu, kannatust ning tahtejõudu. Lõpuks aga õnnestus korralik grillipidu vägevalt.

Kui keegi veel plaanib liha sisse marineerida, siis tasub meie kogemuse põhjal arvestada, et siinne äädikas ei ole samaväärne Eesti omaga. Et korralikku krehvtisust saada läheb ilmselt vaja umbes 2 pudelit. Sõltub muidugi liha kogusest :)

Igal juhul jagasin täna laevas õhtusöögi ajal meie saslõki elamusi, kuna sellisel kujul siin suurt liha grillimist ei tehta. Austraallaste BBQ kujutab endast tavaliselt maistsetamata ja marineerimata steikide ning erinevate vorstikeste grillimist. Kuid minu üllatuseks jagas üks töökaaslastest õite huvitavat retsepti, mida nemad koguaeg kasutama pidid. Nimelt pidi olema ääretult maitsev känguruliha, kuid nad lasevad sellel eelnevalt olla vähemasti 5h coca cola sees. Ehk siis võtad känguru liha ribad, valad üle cocaga ja mõne tunni mõõdudes ongi grillimisvalmis materjal olemas. Minus tärkas huvi, tuleb kunagi ära proovida.

Piltidega on nüüd selline lugu, et neid lähitulevikus ei tule ning lisan tagantjärele. Mul lihstalt jäi kaabel Melbourne. Igasugused muud vajalikud asjad seejuures aga no mis sa ikka teed. Üllatusõhtusöögilt, mille kaks väga kallist inimest minu lahkumise puhul meile tegid veidi tipsusena ei tulnud lihstalt kõik asjad meelde.

Minu edasine graafik on selline, et kusagil 10-12 päevaks kaon ära merele, et siis jälle mõned päevad levis olla. Seega peatse kuulmiseni umbes 2 nädala pärast.

Meri kutsub

Loetud päevade pärast sean ma oma jalad jälle lennukile ja põrutan Broome. Austraalias tuleb alati valmis olla selleks, et kõik võib üle öö muutuda. Eelmisel nädalal tuli suhteliselt ootamatult kõne uuesti laevale minna. Kuna plaan oli juba varasemalt olemas, siis mõeldud tehtud. Uus hooaeg hootab ees ning lähitulevikus ilmselt seilan jälle Darwini ja Broome vahet. Algselt pidime küll mõlemad laevale minema, kuid Laur oma praegust karjääri arvestades ei saa liituda niiet katsun võimalikult palju Melbourne vahet lennata. Ikka lähemal, kui Eesti :)

Ma ei ole veel päris kindel kauaks ma sedakorda levist välja lähen aga igal juhul võib mulle sinna kirjutada ja joonistada, nii palju kui torust tuleb. Ma vist pole eales nii õnnelik tigupostituste ja pakkide üle olnud, kui eelmisel aastal laevas - nagu väike laps.

Eva Eldermann, Montoro

T/O Paspaley Pearls 19

The Mall

Darwin

Northen Territory

0800

Australia

Ma oma erinevatest tunnetest ja emotsioonidest ei hakka pikalt kirjutama - üks on kindel igatsusega saab kõvasti maadlema hakata.

Pärlilaeva varustus

Minult on paar inimest uurinud töötamise kohta pärlilaeval. Kuna endil on ilmselt plaanis järgmise aasta harvestiks tagasi minna, siis panen väikese memo asjadest, mida enne laevale minekut varuda tasuks.

- desifitseerivad kreemid. Igasugu kriimustusi, täkkeid jms tekib töö jooksul nahale üsna palju, kuna vesi on soe ja kannab endas mustmiljon erinevat bakterit, siis tuleb iga kriimu tekkides asuda selle eest hoolt kandma, et põletikku sisse ei läheks. Halvemal juhul võib asi lõppeda veremürgitusega. Minu kaks lemmikut olid Bepanthen Cream ja Paw Paw kreem, viimane neist on eriti universaalne ja väidetavalt parim.
- Kõikvõimalikud näo ja nahahooldusvahendid. Laeval on küll olemas desinfitseeriv geel, millega tasuks iga tööpäeva lõpus nii kuuma vee all, kui kannatab end ära pesta, kuid nöonahk vajab ka suuremat sorti hoolt. Tihtipeale on tööpäeva lõpus käegakatsutav soolakiht nahal.
- Niisutavad kreemid kehale
- Käenahk hakkab umbes 99,9% tõenäosusega narmendama ja vahetub mitmeid kordi. Parimad käekreemid on Body Shopi Hemp cream , super niisutaja ja mõeldudki nö rasketööstuses töötavatele inimestele. Paljud armastavad ka Neutrogena Norwegian kreemi.
- Beebipuuder, kuna enamus ajast on riided, jalad jne märg, siis võivad mõned kohad ära hõõruda. Beebipuuder parim ravi.
- Valuvaigistid. Peaasjalikult läheb neid vaja ilmselt esimese kuu jooksul, pärast seda keha harjub ära. Kui hommikul käed üldse liikuma ei hakka, siinkohal mõtlen sõrmi, siis tasub panna need kuuma vee sisse ja hoida veidi. Siis hakkavad liigesed tööle jälle.
- Lihasvalude puhul aitas minul vähemasti väga hästi Tiger Palm, Eestis käisin, siis vaatasin, et seda on ka meil juba müügil. Teeb naha mõnusalt soojaks ja õhtul enne magama jäämist peale määrides on selle lõhnal täiesti uimastav mõju.
- Plaastrid / teip - soovitatavalt veekindel. Laeval oli küll mingi variant olemas ka, kuid mitte just parim. Igaks juhuks tasub endale varuda.
- Viin, sellega on nüüd selline lugu, et iseenesest ei tohi laeval olla mitte mingit kangemat alkoholi, kui Mid Strength õlu, kuid mul on alati pudel viina kaasas ravieesmärkidel. Kui seda kotist välja ei võta ja suurt kära ei tee, siis vaevalt, et keegi pahaks paneb, eelnevalt võiks muidugi kooskõlastada, kuna austraallased ei ole midagi kuulnud näiteks viina sokkidest ja esialgu ei saa ka ilmselt aru, kuidas saab viin olla vajalik raviks.
- Vitamiinid, tasub vähemasti alguses võtta, kui keha pole suure koormusega harjunud.
- Korralikud jalanõud. Mina kasutasin crocs'e, olin küll veenudnud, et ma neid endale mitte kunagi elus ei osta aga näedsa... Ilmselt ei ole parim lahendus, kuna jalad ei püsi kuivad ning nende alune muster kipub kiiresti kuluma ja võivad olla libedad. Oluline on, et jalanõu millega töötad oleks kindlasti suletud. Paljud kasutavad kummikuid ja ka töösaapaid.
- Tööriided, soovitatavalt pikad püksid, pikkade käistega särk, rätik jne. Sel hooajal sai töötatud enamus ajast lühikestes riietes ja seda viga järgmine aasta kindlasti ei tee. On palju tööetappe, kus pole vahet ja suurt ohtu pole, kui lühkarites töötad. Kuid kui näiteks mere peal käia liine üles võtmas, siis võib vesi põrguvalu teha. Lisaks on näiteks paljude paneelide küljes, mis on pikalt puhastamata fireweed, teeb samamoodi haiget nagu kõrvenõges, kuid valu ei lähe just väga ruttu üle. Lisaks leidub seal vees mitmeid tegelasi, kellest tasub eemal hoida ja pikk riietus kaitseb kõige paremini.
- Korraliku kaitsega päikeseprillid.

See ongi vist laias laastus kõik, kui mul midagi veel meelde tuleb, eks siis täiendan.

Katsun panna kirja pärlilaeval toimuva protsessi, nii hästi kui ma seda hetkel väsinuna ja tühja kõhuga suudan. :)

Pärlid tulevad laeva farmidest, kus neid hooldatakse ja kasvatatakse. Ühe pärli kasvamiseks läheb 2 aastat aega, pärast seda siis kas pannakse uus pärl kasvama või viiakse hukkamisele. Keskmiselt on pärlikarbid 8 aastased, kui neile ots peale tehakse. Hooaeg kestab ~4 kuud ja selle aja jooksul sõidame erinevate pärlifarmide juurde ja sõltuvalt farmist veedame seal 9 päeva kuni kuu. Kulg on selline:

- shellid on pakitud 6 kaupa võrkudesse ning saabuvad laevaga
- kõik shellid võetakse ükshaaval võrgust välja ning asetatakse 10 kaupa korvidesse
- korvid laaditakse meie laeva suurtesse tünnidesse
- järgmisel päeval avatakse shellid ning pannakse vahele kiil
- kõik shellid liiguvad edasi tehnikute ruumi, kus tehnikud vaatavad, kas shell läheb hukkamisele või pannakse uus pärl sisse. Lisaks võtavad tehnikud enamasti kõik pärlid, mis seal sees on välja. Tehnikud on laevas kõik jaapanlased ja õppinud seda ametit 5 aastat. See ruum on sisuliselt nagu operatsiooni saal, valitseb täielik vaikus ja umbes 5-6 inimest vaatavad, et koguaeg oleks tehnikutel vajalik arv karpe käepärast ning ühtlasi pakitakse vette tagasi minevad karbid uuesti 6 kaupa võrkudesse ja suletakse cripiga.
- sõltuvalt sellest, milline on shelli saatus sadetakse need uuesti ülesse.
- hukkamisele minevad shellid avatakse ning noaga võetakse kogu organism välja
- seejärel lüüakse lihakirve sarnase asjaga karbi servad maha
- kui servad on maha löödud, siis kraabitakse metallharjaga karp seest puhtaks ning saadetakse pakkimisse. Sisuliselt on karpide puhul kõik väärtuslik pärl, karp ja liha. Kõik läheb rahaks.
- välja võetud organism puhastatakse käsitsi ning liha võetakse välja, pestakse ja pakitakse. 1kg liha maksab Eesti rahas 1000 krooni.
- need shellid, mis uuesti vette lähevad saadetakse võrkudes tagasi farmidesse.

Tegemist üsna pika protsessi ja puhtalt käsitööga.

Lühidalt käib kogu tööprotsess lõikudena ehk siis pärast iga pausi teed erinevat osa sellest. Osad etapid on omajagu rasked, näiteks tuleb tehnikutele ette tassida karpe. Ma pakun, et ühe korvi raskus on kusagil 15kg, vahel ilmselt ka rohkem, sõltub sellest, kui suured karbid korvis on. Või siis, kui umbes 4 tundi järjest kaarbid karpidelt metallharjaga liha jms sodi maha, ranne on omajagu valus pärast. Lisaks kuna iga päev teeme ära käik eelmisel päeval laaditud karbid, siis tuleb alates 2st uuesti umbes 700 karpi uuesti laadida ja pärast seda kogu laev ära koristada, kuna see on hullumeelne palju sodi päeva jooksul dekile tekib. Seega on kogu päev sisuliselt üks korralik jõutrenn. Päev ise näeb välja nii:

5:30 Äratus, mõnel juhul alsutad juba 5:20, kuid seda juhtub harva
6:00 Algab töö
8:15-8:45 I Smoko (ehk teisisõnu söögi- ja joogipaus)
10:30-10:45 II Smoko
12:30-13:30 Lõuna
13:30-... Töö. Täna näiteks lõpetasime üsna vara ~4 paiku, vahel läheb 5'ni. Keskmiselt töötleme päeva jooksul ~600 kasti shelle ehk siis 6000 tk. Pärast mõnda aega pidi päevanorm muutuma 900 peale.
18:30 Õhtusöök
..ja uni tuleb päris ruttu ning üsna magus.

Hull lugu on see, et kuna kokk on super hea ja toitu on lademetes, siis ilmselt pärast seda oldud aega siin veeren laevalt maha. Niiet olge valmis Kakukese-Evaks.

Nii lihtne see elu siin ongi. Ma ei hakka kõiki tööetappe omakorda lahti kirjutama, kuid neid on omajagu. Mõndasid asju tüdrukud ei tee, kuna see vajab erioskusi, kuid üldiselt sooliselt siin mingit vahet ei tehta, naised tassivad raskeid kaste samamoodi nagu mehed ja kuna igal ühel on oma tööetapp, siis ega enamasti keegi aidata ka ei saa, seega pead hakkama saama. Nüüd on nädala aega möödas ja mulle endiselt meeldib. Ilmselt pärast paari kuud, kui kõik ennast kergelt väsinuna juba tunnevad läheb mõnevõrra raskemaks. Kummaline on see, et peale randmete ei anna ükski ihuliige end tunda, mis iseenesest on loomulikult hea :)

Ma loodan, et see nii jääb ka. Kuna meil on päev läbi jalad suht märjad ja oleme suuresti kaetud igasugu pooleldi elu, elus ja surnud mereelukatega (karbid on vaatamata puhastamisele ikka kaetud krabide jms), siis tuleb koguaeg hoolt kanda igasugu kriimude jms eest. Pärast tööpäeva on soovitatud võtta võimalikult kuum dush, et vältida erinevaid infektsioone, mis tekkida võivad kuna see vesi millega kokku puutume kannab endas kõike... Veremürgitus ja infektsioonid ei ole just harv nähtus, vähemasti nii palju kui ma inimestelt kuulnud olen. Seega tuleb lihtsalt ise ettevaatlik olla. Ainuke tülgastav asi, mis siin on on see, kui tunned, et mingi krabi või muu ollus mööda nahka jalutab ja sisuliselt midagi teha ei saa, kuna käed on kaetud igasugu sodiga. Katsun olla ettevaatlik, kreemitan end igasugu möksidega ja katsun üle olla sellest, et terve mu keha on absoluutselt kaetud sinikatega. :D

Olge mõnusad, kirjutage ja nautige Eesti suve!

Kallistan kõvasti!

Hirmus, kui palju ma teist puudust tunnen. Kohe väga väga palju!

Laevaelu

Oleme nüüd selle seltskonnaga koos olnud veidi rohkem kui nädala, neljapäeval saab merel olemisest ka 7 päeva täis. Mulle meeldib siin! Uskumatu - kõik on super, vaatamata sellele, et töö on üsna raske ja päevad marupikad ning äratus varajane. Inimesed on vahvad, merel olek meeliülendav, toit viib keele alla jne. Rääkimata sellest, kui palju võimast loodust ma juba praegu kohanud olen! Täna jätsin kirjutamise pooleli, et vaadata kuidas 10 delfiini otse meie laeva kõrval kalu pyyavad, mängivad ja ringi ujuvad. Samal ajal nende kõrval vähemasti 2 väikest haid ja vesimadu. OOSOM!

Ma ei hakka hetkel pikemalt pajatama kogu pärli saagast ja sellega seonduvast, teen seda kindlasti enne, kui pilkasesse pimedusse lähme ehk siis sukeldume ellu ilma neti ja telefonita. Jah, see tõepoolest juhtub! Natukene hiljem küll, kui ma arvasin aga siiski. Igal juhul plaanide kohaselt peaks uuesti linnas olema ~15 juuli ja siis 2-3 päevaks, eeldades, et mind ei vallandata läheb pärast seda sõit edasi. Kuuldavasti oli 16 inimest eelmine aasta pärast esimest kuud kinga saanud.

Naljakas lugu veel selle vee peal olemise juures on, et kui ma saabusin Austraaliasse, siis siiamaani oli mul peaaegu võimatu magada. Iga öö maksimaalselt 5 tundi ja seda ka väga vaevaliselt. Laevas magan nagu väike laps. Uni on hea ja magus. Unenägusid ülemäära palju näinud pole, kuid kogenumad väidavad, et merel näeb vägagi veidraid asju. Igal juhul olen puhanud ja rõõsa.

Kui sõitsime, siis ühtlasi ka korra kalastasime samaaegselt. Iseasi, kas seda just kalastamiseks nimetada saab, lihtsalt konksu vette ja potsti 6-7 tuunikala 2-4 kg käes. Rõõmsalt fileeriti ära ja tehti sushit. Njammi. Kuigi ma pole kunagi suuremasi kala sõber olnud, siis värskelt püütud tunat proovisin küll ja ka merekarbis olev liha sai ära proovitud. Meeldis, ei olnud väga kala moodigi :) Loodetavasti õnnestub ka shelli liha valmistatult proovida. Katsun mõned pildid shellidest ja selle töötlemisest teha, suusõnaliselt üsna keeruline edasi anda. Eeldatavasti tuleb kalastuspäevi ette veelgi, seega katsun jäädvustada. :)



Kuna internetti valdavalt pole, siis olen lugenud ja filme vaadanud üsna palju. Väga mõnus on! Ma ilmselt saan oma aastate jooksul kogunenud lugemisvõla lihtsalt ära tasutud. Samas ega väga pikalt pärast tööd üleval olla ei jaksa. Alustame päeva 6'st, umbes 5'ks oleme ühele poole saanud, siis kiire kasimine, 18:30 õhtusöök, kerge õlle ja oi, kus uni maitseb hea.

Lõpetuseks, lisaks kõigele muule saab iga päev 2 korda näha väga ilusat taevalaotust loksuva mere kohina saatel. Ühesõnaga elu on ilus :)

AFK

Enne, kui laevale minek on, katsun veel mõned read kirja panna. Hetkeseisuga oleme merel jutti sisuliselt 4 kuud (eeldades, et kõik läheb hästi). Vahepeal ilmselt (sõltuvalt graafikust, mis võib muutuda) oleme maal 1-3 päeva. Mingeid plaane on soovitatud mitte teha, kuna kunagi pole kindel, millal me maale jõuame. Pardal on kokku 38 väga erinevat inimest, neist ainult 9 on naised. Laev ise on minu meelest üsna pisikene (35,4m), lisan siinkohal ühe üsna kesise foto oma 'kodust' järgmisteks nädalateks. Samas tõele au andes puuduvad ka varasemad kogemused :)



Tööpäevad hakkavad olema 5:30-18:30 sh siis pausid ja söök. Laevale on lubatud kaasa võtta 1 kast õlut, mis on keskmise kangusega või lahja, muud alkoholid on keelatud. Alkohol peab olema kuni 4% kange, no minu jäärapäisus on muidugi arulage, kuna ma lihtsalt PIDIN ostma õlle nimega Pure Blonde, kahjuks Pure Blonde Naked ei saanud osta, kuna see oli müügis ainult klaaspudelis. Seega pidin luba küsima, kas ikka saan oma auväärsed õlled alles hoida - luba olemas :)



Töö hakkab seisnema pärlikarpide puhastamises ja töötlemises, täpsem info esialgu puudub. Siiamaani oleme nö elanud sisse ja laeva koristanud. Täna on siis veel viimane võimalus minna linna ja nautida head toitu ning klaasi veini. 
Ainuke asi, mida ma loodan on, et toit on laeval hea. Kokk on kõige õblukesem meeskonna liige üldse... :D Toitumisharjumused siin üldiselt on väga paljuski kiiretoidule orienteeritud, mis on üsna masendav. Näiteks paar õhtut tagasi, pakuti mulle esmakordselt krõpsusaia, mis sisuliselt kujutab endast seda, et kahe röstsaia viilu vahele on pandud hunnik krõpse. Ausalt, mina kuulsin sellist asja esimest korda! Burgereid valmistavad peediga ja kõikvõimalikke võileibu jms junki müüakse igal teisel sammul. Võib olla ma näen seda, kuna esimesed 2 nädalat möödus puhtalt erinevaid võileibu jne kokku keerates. Lisaks neil on siin mõned marunaljakad tooted. Näiteks Ginger Beer, mis maitseb nagu limonaad ja on alkoholivaba. Väga populaarne on siinsete inimeste hulgas ka Iced Koffee, mis minule meenutab vanaema keedetud külma viljakohvi koos ohtra piimaga. Ausalt alguses ei saanud selle toote võlust aru, kuid praegu hea kohvi puudumisel joon vahel küll naudin täiega :)

Kui veel peatuda Austraalia iseäraustel, siis nad ei loputa nõusid pärast pesemist. Seega pannaks kõik vahused nõud lihtsalt restile. Alguses mõtlesin, et lihtsalt üks veider inimene, kuid pigem on see harjumuspärane.

Veel enne Darwinist lahkumist rentisime üheks päevaks auto ning trippisime lähedal asuavasse Litchfieldi rahvusparki. Kuna Sam sai järgmisel päeval 25, siis sain mina sõita, kuna siinsed rendifirmad ei rendi alla 25 aastastele 4x4 autosid. Hah, ausalt vasakpoolses liikluses hakkama saada pole just keeruline aga ära harjuda sellega, et käike tuleb vahetada vasaku käega ning peeglid ja kõik muu on vales suunas võtab veits aega. Igal juhul fun!

Ah ma parem lõpetan oma romaani ära. Kallistan kõvasti ja annan endast taaskord märku, kui jalg uuesti maad puudutab.

PS juhul, kui on mingil põhjusel mind vaja hädasti kätte saada, siis emal on nr mille läbi on mind võimalik tabada. Kohtumisteni :)

Uhh, elu on ootamatusi täis!

Minust pole pikemalt aega midagi kuulda olnud, väike tõestus allpool, et endiselt elu ja tervise juures olen.



Lühidalt jäi minu karjäär Kakadu Bakerys üsna lühikeseks ning pärast sisuliselt 1,5 nädalat lahkusime mõlemad koos Samiga. Ma ei hakka isegi pikemalt sellel teemal peatuma, igatahes võttis see ära igasuguse isu midagi kirjutada. Nüüd aga puhuvad uued tuuled.

Üsna peatselt pärast seda, kui olin Jabiusse jõudnud lisas mind isik x facebooki, kuna mul pole kombeks võõraid aksepteerida, siis ma ei vastanud sellele. Mõni päev hiljem tuli teade, et kas otsin endiselt tööd pärlifirmas Paspaley (viisin oma CV sinna enne Jabirusse minekut). Vastasin viisakalt, et plaanin umbs paari nädala pärast tagasi Darwinis olla ja olen endiselt huvitatud. Seejärel sain kõne, sms'i ja teate, et helistaksin tagasi. Kõne tulemus oli see, et annaksin märku, kui saabun tagasi Darwinisse. Esimese asjana siis andsin märku ja supsti järgmisel päeval avastasin end intervjuult, võtsin Sami CV ka kaasa ja ütlesin omalt poolt paar head sõna. Lühikokkuvõttes päerast narkotesti, alkotesti, intervjuud, väga põhjalikku tervisetesti (kestis kokku tervelt tunni) ja teste saime mõlemad täna töö!

Töö hakkab olema ühel pärlilaeval, kus minu andmetel on veel tervelt 5!!! eestlast, mis ei ole just meeliülendav info, kuid eks näis. Ma ei ole siin küll kokkupuutunud paljude eestlastega, kuid nendega kellega olen - noh ei oskagi midagi ilusat öelda. Laevaga lähme tutvuma esmaspäeval ja väljume neljapäeval. Tsükkel hakkab olema 28 päeva merel ja siis 2-3 päeva kas Broomes või Darwinis. Laeval teeme sisuliselt kõike vähemasti selle info põhjal, mis ma tean. Valdavalt ilmselt puhastame karpe, nopime pärleid välja jne. Ausalt ma pole kunagi varem merel olnud, seega puudub igasugune ettekujutus. Igal juhul puudub igasugune kontakt välismaailmaga kuna seal ei ole ei internetti ega telefoni levi (OMG)! Ausalt, üks mõtteid mis mul oli kui Austraaliasse tulin, et vot selle töö sooviks küll järele proovida. Olen lugenud erinevate inimeste kommentaare ja ma tean, et see ei saa lihtne olema, ilmselt ma olen lihtsalt lummatud pärlitest. Kindel on see, et see saab olema huvitav kogemus.

Mul on tegelikult üsna mitu hirmu ka. Ma tunnen siingi koos telefoni, interneti jms puudust põhimõtteliselt kõigest. Kui ma koju kirju saadan või mõne kõne teen siis nutan nagu väike laps. Lisaks puudub mul igasugune kogemus merendusega, seal saab kohe päris kindlasti olema mitu korralikku tormi ja ka kõike muud. Samuti ei tea ma, mismoodi on ninapidi koos olla 35 täiesti erineva inimesega, ilma et sul oleks võimalus minema jalutada. Tegelikult on neid hirme päris mitu tükki veel. Ilmselt katsun pärast oma esimest trippi pikemalt kirjutada.

Head sõbrad, ma ilmselt ei ole nüüd pärast järgmist nädalat tükk aega kättesaadav, seega kõik kirjad on teretulnud. :)