Viimane päev oma koduses kajutis.
Mõtlesin, et annan siia kanalisse ka märku, et olen elus, terve ja õnnelik. Austraalia on täis üllatusi ja erinevatel põhjustel saab minu mere karjäär läbi. Peaksin küll veel 1,5 kuud transporti tegema, kuid otsustasin loobuda ning eile maandusin korraliku tormi saatel tagasi Melbourne. Kuna Laur siin õnnelik oma tegemistega, siis katsun endale ka mingi rakenduse leida. Esialgu aga plaanis veidi puhata, kuna selle aasta hooaeg oli päris kurnav. Rehkendasin just ükspäev, et 2 aasta jooksul kokku olen merel viibinud 277 päeva. Harvestist kirjutan lähipäevil eraldi postituse.
Darwinist Melbourne maabumine oli selline löök, et ma siiamani uimane ja kui ma oleks multifilmi tegelane, siis hetkel pöörleksid silmad ringe tehes ilmatu kiirusega ning linnud lendaksid ümber pea. Noh teate küll, kuidas oimetut olendit multikates tavaliselt kujutatakse. Olles eemal igasugusest reaalsusest ja kulgedes rutiinis on infoküllus, rahvahulk sinu ümber ning kogu meedia hetkega küllast. Lisaks on Dwn oma laid back & easy going olemisega täielik vastand Melbournele. Seega, aklimatiseerun, muutun taaskord inimeseks ja siis juba uued teated vihmasest, kuid siiski südant soojendavast kodulinnast.
