Thursday, January 27, 2011

S*** p2ev!

T2na ei ole minu p2ev. L2ksin hommikul t88le, tuli v2lja, et polegi vahetust. Keegi oli kala teinud ja mitte teavitanud sellest. No heakene kyll, m6tlesime Avega siis randa minna. K6ik oli kaunis selle hetkeni, kui rannast naasesime ja trammijuht t2iega autosse sisse s6itis, mis omakorda rammis j2rgmist autot ja kuna tramm pidama ei saanud s6itis veel kolmanda auto peegli maha. Korralik rappumine ja myrin oli. NO mis seal siis ikka. Elu ja tervise juures, j2relikult k5ik h2sti.

Tulin tagasi meie elukohta ja m6tlesin, et jagan oma suurep2raseid elamusi ning piilun k2be internetti. Noh aga minu suureks avastuseks polnud laua peal enam midagi, millega internetti piiluda. Tyhjus. Niiet mingil viisil olid kahesest toast, kus ainult mina ja Laur, jalutama l2inud meie l2pakas, laadija ja iPod. Peetis yhes6naga. Ma pole m6nda aega teinud backuppi ka, niiet fotod vist suurim varandus mis l2ks. Yhes6naga, kui te nyyd m6nda aega meist ei kuule, siis meiega on k6ik korras ja seniks kuniks uut arvutit, interneti pulka jms soetada ei suuda palju netti ei satu.

Sunday, January 23, 2011

Confest



Parem hilja kui mittekunagi. Aastavahetuse veetsime tänu Katrinile, kes meid otsapidi sellele üritusele vedas Confestil vabatahtlikena. Ma väga pikalt ajalool ja sissejuhatusel ei peatu, kellel suuremat huvi pakub, siis Wikipedia aitab alati http://en.wikipedia.org/wiki/Confest . Ma ei oska seda kutsuda muuks, kui suureks iseorganiseeruvaks vabameelseks hipifestivaliks, ilmselt on see esimene omalaadsete seas, mida elu jooksul külastatud. Seltskond, kes seal nädala jooksul viibib on ääretult kirju kontorirottidest kuni nudistideni. Riided on kogu festivali jooksul vaba valik, seega võivad kõik seal olla just nii nagu neile meeldib või mugav tundub.


Meie roll vabatahtlikena oli üsna lihtne, tegeleda mõni tund päeva jooksul infotelgis inimeste nõustamisega ja vahetevahel jooksvaid ülesandeid täita. Ülejäänud aja võtsime vabalt, külastasime erinevaid töötubasid ja chillisime. Töötubasid kokku on ~800 ning käsitlevad teemasid joogast kuni moeni. Igal külastajal on võimalus spontaanselt oma töötuba teha ning seetõttu valitseb kogu üritusel mõnus kulgemine. Osad ettevõtmised on nii spontaansed, et lihtsalt juhtuvad.
´


Ma ausalt öeldes ei mäleta, millal ma viimati telgis elasin, üle pika aja igal juhul ostsime endale telgi ning tegime sissejuhatuse Tasmaaniasse minekuks. Igal õhtul umbes 8 paiku muutus olukord nii hulluks, et ainuke mõistlik koht, kuhu sääskede eest peitu pugeda oli telk. Laur muidugi oli supermees ja 'unustas' paar korda sääsetõrje vahendit peale panna, tulemuseks oli kärnkonna taoline nahk hullu lööbega, mis vaatamata ravile püsis pea 2 nädalat. Tasub ettevaatlik olla, üledoos võib üsma halvasti lõppeda. Kratsimise vastu müüakse siin Clamine http://en.wikipedia.org/wiki/Calamine , mis tõepoolest aitab. Tasub ilmselt kunagi paar purki ka Eestisse tassida.



<
Üritus päris ilma probleemideta ei laabunud, ilmselt andsid saabuvad üleujutused juba siis märku. Jõesäng, kus üritust peeti ajas pidevalt üle ning tõusis ööpäeva jooksul jõudsalt. Poisid ehitasid pea iga päev uusi tamme, et pealetungi veidi edasi lükata. Lisaks läks suure kuumuse tõttu (päeval küündis temperatuur 46 kraadini) liikvele ka väikene tulekahju, mis küll õnneks suudeti kohe kontrolli alla saada. Sellises kuumas võib väikesest sädemest tekkida paksu pahandust, seda enam, et kohati oli tuul üsna raevukas.

Lisaks kõigele muule sai mõnuleda mudavannis, käia saunas, teha kehamaalinguid jnejnejne. Saun on Austraalias mõnus luksus. Aastavahetus tuli meil sel aastal jões tähistaeva all mõnuledes.

Kuna mul enam fotoaparaati pole, siis kõik pildid pärinevad Lauri kaamerast.

Friday, January 21, 2011

Kinnisvaras

Viimased nädalad on olnud võrdlemisi pingelised. Paistab, et ainuke asi, mis siinmail mulle üldse stressi tekitada suudab on elukoht. Kõik, kes plaanivad tulla Austraaliasse mingite suurürituste ajaks nagu näiteks Melbourne Cup, Melbourne Open, varsti algav F1 jne peaks oma öömaja broneerima aegsasti. Üritasime küll tükk aega ka leida korterit, kuid edutute otsingute tagajärjel maandusime Ave ja Erkki turvaliselt diivanilt 12 inimese dormi. Mulle paistab, et 2 ööd on täpselt maksimum, mida ma suudaks 10 ülejäänud inimesega ühte ruumi jagada. Õnneks tuli Flindersi backeri juhataja meile vastu ja pakkus 2 inimese tuba dormi asemel. Niiet ma oleme õnnesees ja nüüdest taaskord inimlikes elutingimustes. Enamasti hakkavad 2 inimese dormide hinnad 89 dollarist kuumal hooajal, seega üsna kulukas ettevõtmine ja hotellid on veel kaugemal oma hinnaklassis. Meile pakuti võimalust elada sama hinnaga mis 12 inimese dormis. Niiet Austraalias tasub läbirääkimisi pidada ning oma soove avaldada. Täna öösel ehk õnnestub iasegi magada :)

Muus osas elu-olu on üsna rahulik, kuna Kaia enam ei mängi, siis tennist vaatama pole enam asja. Samas õnnestus end sinna tööle sebida, niiet terve järgmine nädal möödub tennisel. Kui juhtumisi tennise ajal siia peaks sattuma, siis soovitan soojalt. Väga hästi korraldatud üritus ning esimese nädala jooksul on lausa super odavad piletid. Päeva perepilet, mida meie kasutasime maksab 4 inimesele kokku 80 dollarit. 1 päeva pilet muidu on vist 28 dollairt. Päevapilet tagab sissepääsu enamus mängudele va paar staadionit, mis nõuavad lisapileti olemasolu. Järgmisest nädalast kui algavad finaalmängud, lähevad hinnad lakke.

Ilmad on Melbournes endiselt väga muutlikud, kuid annab lootust, et suvi lõpuks ometi piilub pilve tagant ning läheb soojemaks. Eile üritasime randa minna, 15 minutit oli kõik kaunis ja siis hakkas pihta terav liivatorm, mis muutis pikema lebotamise võimatuks. Hetkel vist isegi eelistaks korralikku talveilma, kuigi ma mõistan et kodus on sellest kõigil kõriauguni.

Saturday, January 15, 2011




Oleme rõõmsalt Confestilt ja Tasmaaniast tagasi. Viimased päevad on kuidagi kibedad olnud, niiet sisutihedamad postitused tulevad peagi. Ma suutsin Tasmaanias etteruttavalt ära kaotada lisaks muule väärtuslikule oma fotoaparaadi, seega pildimaterjal saab olema ainult Lauri kaamerast. Noh juu siis nii pidi minema. Kaotsi läks ma arvan, et umbes kuu jagu pilte. Elame üle, pea on ilusaid mäleastusi täis. Eestis oleks ma ilmselt vähemasti ühe pisara silmast kiskunud ja hirmus melanhoolselt kurb olnud, kuid paistab et ka kõige lootusetumad eksemplarid meist muutuvad. Kunagi võimalust on, siis soetan uue.

Hetk tagasi sai vaadatud just Into The Wild http://www.imdb.com/title/tt0758758/ soovitan soojalt, kui näinud pole.