Elu nagu filmis

Täiesti siiralt üles tunnistades pole minu elus veel olnud sellist üllatust, mis jalad alt ära üllatab. Meil on raske sõnadesse panna, mida see kõike meie jaoks tähendas. Hetkel on veel emotsioone tugevalt rohkem, kui värsket õhku, mida karge talveilm pakub, niiet veidi läheb veel aega, kuniks me päris jalgadele maandume ja sealt õhus hõljumisest maa peale tuleme koos selge silmavaate ja arusaadava sisuga. 

Täpsemalt saab meenutusi lugeda siit: http://nainotse.blogspot.com/2013/02/e-teretulemast-koju.html

Suur-suur-suur aitäh kõigile asjaosalistele! Nii võimas, et siiamaani toibume :)

Sõltumatute teadlaste uurimuste põhjal peaks aklimatiseerumine võtma kokku vähemalt pool aastat, meil on veel pool sellest ajast minna. Igal juhul Eestis on äge! 

Austraalia postist!

Ma ei ole väga pikka aega ühtegi sissekannet teinud, kuigi suur osa reisi emotsioonidest ja mõtetest on veel kajastamata ja otsivad alles peas oma kohta. Tänane teema läheb oma ajaloos peaaegu, et aastase sammu tagasi. 

Nimelt, kui olime Austraaliast lahkumas, et suunduda Uus-Meremaale pakkisime kokku mõned asjad, et need kodu poole saata. Kokku tuli kaks pakki, mille ühel ja samal ajal merepostiga teele panime. Austraalia on veel üks riikidest, kus kohalikus postivõrgus on võimalik rahvusvahelisi saadetisi panna teele üle ookeani laevaühendusega. Suur osa riikidest on sellisest teenusest loobunud, kuivõrd see on ebastabiilne, pikaajaline jne. Igaks juhuks kindlustasime mõlemad pakid ka väikese summa peale ära ning jäime ootama 3 kuu saabumist. 

3 kuu möödudes saabus 1 pakk. 2 pakist ei olnud mingit märku. Hakkas pihta kommunikatsoonisaaga Austraalia Postiga. Austraalia Post väitis, et pakk pole kunagi Austraaliast seletamatutel põhjustel lahkunud ja lubasid asja uurida. Uurimise tulemusel selgus, et ei teagi, miks pole lahkunud ja juu nad siis ikka panevad selle teele. Hakkas järgmise 3 kuu ooteperiood. 

Pakk kohale ikkagi ei jõudnud. Lõpuks hakkasin nii suurt lärmi lööma, et määrati juurdluse number ja selle probleemiga tegelev inimene. Sellel järgnesid umbes sellise sisuga kõned:

- pakk on meie vahelaos, uurime mis on staatus

- pakk on juba välja saadetud ja Eestist tagasi tulnud

- ei me pole ikka päris kindlad, kuna me ei suuda seda pakki enam oma vahelaos tuvastada

- ei seda pakki ei ole

- oi, pakk on aga selle sisu on vist kõik laiali laotatud, kuna see oli laos rohkem kui 3 kuud (!) - seejuures olin ma kõik need ligi 6 kuud nendega kontaktis olnud, et veenduda, et pakiga on kõik korras. Seda mulle ka korduvalt kinnitati

- paluti saata mul uuesti detailne nimekiri asjadest, mis seal sees olid

- anti teada, et leitud asjad on uuesti teele saadetud ning anti tracking number

Ja oh üllatust jaanuaris saabus lõuks pakk, mille sisu olu oluliselt vähenenud ja Austraalia Postist pole võimalik saada detailset ülevaadet, mis siis pakiga ikkagi juhtus. 

Eesti Post omakorda ei anna ka mingit infot selle kohta, kas pakk siis üldse saabus kunagi Eestisse, kui saabus siis miks seda ei olnud eramajja võimalik kohale toimetada ja kuidas või kas ja mis asjaoludel see tagasi saadeti. 

Nüüd on käsil viimane vaatus, kus katsun Austraalia Posti klienditeenindajalt saada kontakti kuhu saata ametlik kaebus. Selle sisulised mailid blokeeritakse sujuvalt ära ja öeldakse, et teie vaevatasu on 100 dollarit ning kuhu me selle edastame. Kaebust ei soovita vastu võtta. 

Ei oskagi nüüd seisukohta võtta, mis selles osas edasi teha. Kulunud on lugematu arv kõnesid ja maile ning ajugümnastikat. Tegin siinkohal kokkuvõtte ja kogu saagat kirja ei pannud. Loo moraaliks on see, et ükskõik kuhu või milist pakki saatma hakkate kirjutage enda jaoks ülesse, mis sinna sisse sai pandud ja abiks on ilmselt teha ka fotod. :)

Soovin Sulle head!

Foto: Uus-Meremaa, Ben Lomondi mägi, juuni 2012

Hetkel on veel ülevoolavaid emotsioone ning sooje hetki nii palju, et pikka juttu tegema ei hakka. Ma siiralt soovin ilusat ja rahulikku pühadeaega kõigile neile, kes seda blogi lugema satuvad. Kohtumiseni uuel aastal juba uute seiklustega ning muljetega vanadest!  

Lennud tyhistatud

Ohohohooo, saime oma Hiina viisad k2tte ja oleme 6nnelikult j6udnud oma r2nnakutega armsasse Laosesse. Siin on v2ga m6nus vaib ja aura. Aga sellest kunagi pikemalt. 

Hetkel peatun yhel v2he kriitilisemal teemal. Nimelt broneerisin kunagi ammu jaabuaris 2ra meie kodus6idu piletid. Leidsin Hong Kongist Tallinna ysna soodse hinnaga kaks piletit ja v6rdlemisi heade lennufirmadega. Olin rahul, et antud teemaga rohkem tegelema ei pea ning saame vahepealset aega m6nuga nautida. Esialgse plaani kohaselt pidime koju saabuma 18 detsembril. Nyyd ma ei ole enam p2ris kindel, kuidas ja millal me koju saabume. Nimelt sain umbes 2 n2dalat tagasi Expedialt kirja, et yks meie lendudest on tyhistatud, t2psemalt Beijing - Moscow ning paluti esimesel v6imalusel tagasi helistada. Tais millegi p2rast on ysna halb yhendus Skype teel ning kokku l2ks mul 2 p2eva, et nendega kontakt saavutada, kuna emaili teel nad ei vasta sellistele teemadele. Pika selgitust88 tulemusena selgus, et lennugraafikut on muudetud ninbg eelpool nimetatud lend on nyydseks ainult 14.12 ja 20.12. Yhtegi teist alternatiivi peale pileti t2ieliku tyhistamise v2lja ei pakutud. Minu palumise peale, et kas lendu 20.12 edasi ei saaks lykati lubati kirjutada Hainanile. T2na sain siis vastuse, et ainuke variant, mis meil on, on t2ielik lennu tyhistamine makstud summa kantakse tagasi. Nyyd siis ei j22 muud yle, kui tuleb homme uusi pileteid otsima hakata. Eks, kui selgeks saab millal koju saabume, annan m2rku. Hetkel aga l2hme v6tame yhe Beerlao ja naudime toimuvat festivalimelu. 

Eesti toit

Ma ei saa sinna midagi parata, et hea s88k ja jook kytab t2iega minu kirgi. Sattusin t2na lugema uudist Eesti parimate restoranide / s88gikohtade yle siit. Varasemalt pole nagu sellist kontrasti m2rganud, kuid sel korral tekkis mul kyll m6te, kas Eestis t6esti enam pole palju kohti j2rel, mis hea s88gi ja teenindusega maitseelamusi pakuks. Kuigi selles nimekirjas on m6ned uued kohad, kus pole 6nnestunud k2ia, on siiski enamus kohtadega kogemus olemas. Ja p2ris mitmega sealt ysna ebameeldivad. Mul tekkis kysimus, et mis kriteeriumide alusel sellist nimekirja koostatakse? Ilmselt leiaks oma kysimustele vastused, kui veidi aega uurimisse pyhendaks, kuid hetkel lihtsalt veendusin taaskord, et kui aeg on kyps, tuleb ise selle nukra olukorra parandamiseks midagi ette v6tta. Hetkel tundub, et sellesse nimekirja on lihtsalt pandud peaasjalikult populaarsed kogenemise kohad, kus saab ka muu seas ka syya. Omaette teema on muidugi see, kuiv6rd yldse tasub mingitest edetabelitest end juhinduda lasta. Reisides ja taustinfot omamata on samas j2llegi vahetevahel p2ris m6nus v6tta internetist soovitusi ning otsida kohalikke maitseid. Seet6ttu arvan, et kindlasti selles nimekirjas olevatesse s88gikohtadesse leiavad aina enam tee ka turistid. 

Nagu 8eldakse, siis maitsed on erinevad ja sel korral on minu eelistused v2gagi erinevad sellest edetabelist.  V6imalik ka muidugi, et minu maitsed on liialt vananenud ja juba hallitavad otsast, kuna m2lestus 2,5 aasta tagusest ja enamast v6ib olla ekslik. Egas muud, kui tuleb Eestisse j6udes uuesti avastama hakata. 

Oleme läbi seikluste tagasi oma Melbourne kodus ja hetkel ootan pikisilmi Katit, kes peaks kohe-kohe siia saabuma. 

Kuna tänapäeval on kõik süsteemid elektroonseks ja mugavaks muutunud pole pikka aega piletite väljatrükkimist oluliseks pidanud. Mingil põhjusel printisime sel korral kõik dokumendid ja broneeringud välja. Olime meeldivalt veetnud päeva Milaanos ning kuna Roomas meie järgnevaid pardakaarte välja ei prinditud, siis pidime uuesti check in'i tegema. Preili toksis ja tosksis selle arvuti taga, vahepeal arutas midagi oma ülemusega itaalia keeles ning lõpus selgus tõsiasi, et meie lend Milaanost vahepeatusega Abu Dhabis ei olegi broneeritud kuni Melbournini. Hetkeseisuga läks meie pagas Abu Dhabini  ning ka meie jääksime seal lõksu kuna edasi  broneeringut süsteemis pole. Abu Dhabis aga võib transiittsoonis veeta maksimaalselt 24 tundi. Mis seal siis ikka, seadsime sammud Emiratesi juurest Aliltalia kassa juurde, kelle kaudu broneering tehtud oli. Sellele järgnes veel umbes kolmveerand tundi toksimist, ekraanide põrnitsemist, hulk elavaid itaalia keelseid keskustelusi ning lõpuks ettepanek meid hoopis läbi Hong Kongi Melbourne viia. Lühidalt öeldes tuli välja, et Emirates oli oma lendu 5 minuti võrra edasi lükanud, info ei jõudnud mingil x põhjusel Alitalia süsteemi ja nii me teiselt lennult maha jäimegi. 

Iseenesest meie jaoks oli lõppkokkuvõttes tegemist soodsa lahendusega, kuna Abu Dhabis oleksime pidanud istuma päris mitu tundi transiittsoonis ning uut lendu ootama. Chatay Pacificuga läks lend aga Milaanost välja järgmisel hommikul. Seega vahepeal viidi meid hotelli ning saime end rahulikult enne kahte pikka lendu välja puhata. Siinkohal suured tänud Alitalia kiirele tegutseisele

Kodus oli hea olla, niiet meie jaoks käivitus projekt jõuluks koju 2012. Hoiame teid jooksvalt oma reisimiste ja tegemistega kursis. Aitäh kaunite emotsioonide ja kvaliteetaja eest. Kurb on, et mitte kõike, mis plaanitud oli ei jõudnud korda saata, kuid see viga saab parandatud kui päriselt kodus - mitmekordselt. 

Hala

Vahel on selline tunne, et pakiks oma seitse asja, võtaks esimesed piletid ja lendaks tagasi koju. Ma ei tea miks see nii on aga kunagi varem pole mu postkasti sattunud nii palju huvitavaid projekte ning koostöösoove, karta on kui tegelikult koju tulen, siis on vaikus majas :D Hetkel aga tundub elu Eestis põnev. Loen uudiseid ja vaatan algava suve pilte. Ma tunnen puudust looduse lõhnast, värskest heinast, kastest hommikusel murul jne. Perest, sõpradest ja kodust rääkimata. Tegelikkus on aga see, et sain lõpuks kätte oma teise aasta viisa ning lähitulevikus hakkame taotlema sponsorit, niiet tegelik koju saabumine lükkub selgelt esimese aasta piirist kaugemale.

Kodus on maailmaparim!

Enne, kui ma siinse eluga oma postitustes edasi ruttan, kerge meenutus kodusest käigust. Ma olen laisk pildistaja ja mõnest väga olulisest sündmusest polegi peale mälufotode ühtegi klõpsu, sellegi poolest ilma pikkade sõnadeta...

Aitäh, teiega oli nii hea.

Kiirvisiit Eestisse on lõppenud, mul oli kurb tulla ja on ühtlasi ka kurb lahkuda. Järgmisel korral pikemalt ja lõbusamalt. Ühtlasi vabandan, et ei teavitanud saabumisest, kohtumised olid perekesksed.

Tänan kõiki toe eest.

Olge kallid ja hoidke end ning oma lähedasi.