Thursday, June 10, 2010

Katsun panna kirja pärlilaeval toimuva protsessi, nii hästi kui ma seda hetkel väsinuna ja tühja kõhuga suudan. :)

Pärlid tulevad laeva farmidest, kus neid hooldatakse ja kasvatatakse. Ühe pärli kasvamiseks läheb 2 aastat aega, pärast seda siis kas pannakse uus pärl kasvama või viiakse hukkamisele. Keskmiselt on pärlikarbid 8 aastased, kui neile ots peale tehakse. Hooaeg kestab ~4 kuud ja selle aja jooksul sõidame erinevate pärlifarmide juurde ja sõltuvalt farmist veedame seal 9 päeva kuni kuu. Kulg on selline:

- shellid on pakitud 6 kaupa võrkudesse ning saabuvad laevaga
- kõik shellid võetakse ükshaaval võrgust välja ning asetatakse 10 kaupa korvidesse
- korvid laaditakse meie laeva suurtesse tünnidesse
- järgmisel päeval avatakse shellid ning pannakse vahele kiil
- kõik shellid liiguvad edasi tehnikute ruumi, kus tehnikud vaatavad, kas shell läheb hukkamisele või pannakse uus pärl sisse. Lisaks võtavad tehnikud enamasti kõik pärlid, mis seal sees on välja. Tehnikud on laevas kõik jaapanlased ja õppinud seda ametit 5 aastat. See ruum on sisuliselt nagu operatsiooni saal, valitseb täielik vaikus ja umbes 5-6 inimest vaatavad, et koguaeg oleks tehnikutel vajalik arv karpe käepärast ning ühtlasi pakitakse vette tagasi minevad karbid uuesti 6 kaupa võrkudesse ja suletakse cripiga.
- sõltuvalt sellest, milline on shelli saatus sadetakse need uuesti ülesse.
- hukkamisele minevad shellid avatakse ning noaga võetakse kogu organism välja
- seejärel lüüakse lihakirve sarnase asjaga karbi servad maha
- kui servad on maha löödud, siis kraabitakse metallharjaga karp seest puhtaks ning saadetakse pakkimisse. Sisuliselt on karpide puhul kõik väärtuslik pärl, karp ja liha. Kõik läheb rahaks.
- välja võetud organism puhastatakse käsitsi ning liha võetakse välja, pestakse ja pakitakse. 1kg liha maksab Eesti rahas 1000 krooni.
- need shellid, mis uuesti vette lähevad saadetakse võrkudes tagasi farmidesse.

Tegemist üsna pika protsessi ja puhtalt käsitööga.

Lühidalt käib kogu tööprotsess lõikudena ehk siis pärast iga pausi teed erinevat osa sellest. Osad etapid on omajagu rasked, näiteks tuleb tehnikutele ette tassida karpe. Ma pakun, et ühe korvi raskus on kusagil 15kg, vahel ilmselt ka rohkem, sõltub sellest, kui suured karbid korvis on. Või siis, kui umbes 4 tundi järjest kaarbid karpidelt metallharjaga liha jms sodi maha, ranne on omajagu valus pärast. Lisaks kuna iga päev teeme ära käik eelmisel päeval laaditud karbid, siis tuleb alates 2st uuesti umbes 700 karpi uuesti laadida ja pärast seda kogu laev ära koristada, kuna see on hullumeelne palju sodi päeva jooksul dekile tekib. Seega on kogu päev sisuliselt üks korralik jõutrenn. Päev ise näeb välja nii:

5:30 Äratus, mõnel juhul alsutad juba 5:20, kuid seda juhtub harva
6:00 Algab töö
8:15-8:45 I Smoko (ehk teisisõnu söögi- ja joogipaus)
10:30-10:45 II Smoko
12:30-13:30 Lõuna
13:30-... Töö. Täna näiteks lõpetasime üsna vara ~4 paiku, vahel läheb 5'ni. Keskmiselt töötleme päeva jooksul ~600 kasti shelle ehk siis 6000 tk. Pärast mõnda aega pidi päevanorm muutuma 900 peale.
18:30 Õhtusöök
..ja uni tuleb päris ruttu ning üsna magus.

Hull lugu on see, et kuna kokk on super hea ja toitu on lademetes, siis ilmselt pärast seda oldud aega siin veeren laevalt maha. Niiet olge valmis Kakukese-Evaks.

Nii lihtne see elu siin ongi. Ma ei hakka kõiki tööetappe omakorda lahti kirjutama, kuid neid on omajagu. Mõndasid asju tüdrukud ei tee, kuna see vajab erioskusi, kuid üldiselt sooliselt siin mingit vahet ei tehta, naised tassivad raskeid kaste samamoodi nagu mehed ja kuna igal ühel on oma tööetapp, siis ega enamasti keegi aidata ka ei saa, seega pead hakkama saama. Nüüd on nädala aega möödas ja mulle endiselt meeldib. Ilmselt pärast paari kuud, kui kõik ennast kergelt väsinuna juba tunnevad läheb mõnevõrra raskemaks. Kummaline on see, et peale randmete ei anna ükski ihuliige end tunda, mis iseenesest on loomulikult hea :)

Ma loodan, et see nii jääb ka. Kuna meil on päev läbi jalad suht märjad ja oleme suuresti kaetud igasugu pooleldi elu, elus ja surnud mereelukatega (karbid on vaatamata puhastamisele ikka kaetud krabide jms), siis tuleb koguaeg hoolt kanda igasugu kriimude jms eest. Pärast tööpäeva on soovitatud võtta võimalikult kuum dush, et vältida erinevaid infektsioone, mis tekkida võivad kuna see vesi millega kokku puutume kannab endas kõike... Veremürgitus ja infektsioonid ei ole just harv nähtus, vähemasti nii palju kui ma inimestelt kuulnud olen. Seega tuleb lihtsalt ise ettevaatlik olla. Ainuke tülgastav asi, mis siin on on see, kui tunned, et mingi krabi või muu ollus mööda nahka jalutab ja sisuliselt midagi teha ei saa, kuna käed on kaetud igasugu sodiga. Katsun olla ettevaatlik, kreemitan end igasugu möksidega ja katsun üle olla sellest, et terve mu keha on absoluutselt kaetud sinikatega. :D

Olge mõnusad, kirjutage ja nautige Eesti suve!

Kallistan kõvasti!

Hirmus, kui palju ma teist puudust tunnen. Kohe väga väga palju!

Wednesday, June 9, 2010

Laevaelu




Oleme nüüd selle seltskonnaga koos olnud veidi rohkem kui nädala, neljapäeval saab merel olemisest ka 7 päeva täis. Mulle meeldib siin! Uskumatu - kõik on super, vaatamata sellele, et töö on üsna raske ja päevad marupikad ning äratus varajane. Inimesed on vahvad, merel olek meeliülendav, toit viib keele alla jne. Rääkimata sellest, kui palju võimast loodust ma juba praegu kohanud olen! Täna jätsin kirjutamise pooleli, et vaadata kuidas 10 delfiini otse meie laeva kõrval kalu pyyavad, mängivad ja ringi ujuvad. Samal ajal nende kõrval vähemasti 2 väikest haid ja vesimadu. OOSOM!

Ma ei hakka hetkel pikemalt pajatama kogu pärli saagast ja sellega seonduvast, teen seda kindlasti enne, kui pilkasesse pimedusse lähme ehk siis sukeldume ellu ilma neti ja telefonita. Jah, see tõepoolest juhtub! Natukene hiljem küll, kui ma arvasin aga siiski. Igal juhul plaanide kohaselt peaks uuesti linnas olema ~15 juuli ja siis 2-3 päevaks, eeldades, et mind ei vallandata läheb pärast seda sõit edasi. Kuuldavasti oli 16 inimest eelmine aasta pärast esimest kuud kinga saanud.

Naljakas lugu veel selle vee peal olemise juures on, et kui ma saabusin Austraaliasse, siis siiamaani oli mul peaaegu võimatu magada. Iga öö maksimaalselt 5 tundi ja seda ka väga vaevaliselt. Laevas magan nagu väike laps. Uni on hea ja magus. Unenägusid ülemäära palju näinud pole, kuid kogenumad väidavad, et merel näeb vägagi veidraid asju. Igal juhul olen puhanud ja rõõsa.

Kui sõitsime, siis ühtlasi ka korra kalastasime samaaegselt. Iseasi, kas seda just kalastamiseks nimetada saab, lihtsalt konksu vette ja potsti 6-7 tuunikala 2-4 kg käes. Rõõmsalt fileeriti ära ja tehti sushit. Njammi. Kuigi ma pole kunagi suuremasi kala sõber olnud, siis värskelt püütud tunat proovisin küll ja ka merekarbis olev liha sai ära proovitud. Meeldis, ei olnud väga kala moodigi :) Loodetavasti õnnestub ka shelli liha valmistatult proovida. Katsun mõned pildid shellidest ja selle töötlemisest teha, suusõnaliselt üsna keeruline edasi anda. Eeldatavasti tuleb kalastuspäevi ette veelgi, seega katsun jäädvustada. :)



Kuna internetti valdavalt pole, siis olen lugenud ja filme vaadanud üsna palju. Väga mõnus on! Ma ilmselt saan oma aastate jooksul kogunenud lugemisvõla lihtsalt ära tasutud. Samas ega väga pikalt pärast tööd üleval olla ei jaksa. Alustame päeva 6'st, umbes 5'ks oleme ühele poole saanud, siis kiire kasimine, 18:30 õhtusöök, kerge õlle ja oi, kus uni maitseb hea.

Lõpetuseks, lisaks kõigele muule saab iga päev 2 korda näha väga ilusat taevalaotust loksuva mere kohina saatel. Ühesõnaga elu on ilus :)

Monday, June 7, 2010

Planeerimise fail

Ausalt, mul oli hull plaan teha täna üks pikk ja põhjalik postitus meie eluolust ja tööst siin laeva peal aga..
..ma olen liiga läbi, et seda teha. Kell 5:30 äratus, ei ole just minu teema, läheb ilmselt umbes nädal, et sellega harjuda. Hetkel on kell a'la 8 ja ma tunnen, et läheks hea meelega põhku. Igatahes homme olen domestic, mis tähendab, et dekil tööd ei tee ja hoolitsen selle eest, et laev korras oleks. Seega, ma plaanin endast anda parim, et homme veits asjalikuma kirjutisega lagedale tulla.

Etteruttavalt võin öelda, et kõik on superluks!

Wednesday, June 2, 2010

AFK

Enne, kui laevale minek on, katsun veel mõned read kirja panna. Hetkeseisuga oleme merel jutti sisuliselt 4 kuud (eeldades, et kõik läheb hästi). Vahepeal ilmselt (sõltuvalt graafikust, mis võib muutuda) oleme maal 1-3 päeva. Mingeid plaane on soovitatud mitte teha, kuna kunagi pole kindel, millal me maale jõuame. Pardal on kokku 38 väga erinevat inimest, neist ainult 9 on naised. Laev ise on minu meelest üsna pisikene (35,4m), lisan siinkohal ühe üsna kesise foto oma 'kodust' järgmisteks nädalateks. Samas tõele au andes puuduvad ka varasemad kogemused :)



Tööpäevad hakkavad olema 5:30-18:30 sh siis pausid ja söök. Laevale on lubatud kaasa võtta 1 kast õlut, mis on keskmise kangusega või lahja, muud alkoholid on keelatud. Alkohol peab olema kuni 4% kange, no minu jäärapäisus on muidugi arulage, kuna ma lihtsalt PIDIN ostma õlle nimega Pure Blonde, kahjuks Pure Blonde Naked ei saanud osta, kuna see oli müügis ainult klaaspudelis. Seega pidin luba küsima, kas ikka saan oma auväärsed õlled alles hoida - luba olemas :)



Töö hakkab seisnema pärlikarpide puhastamises ja töötlemises, täpsem info esialgu puudub. Siiamaani oleme nö elanud sisse ja laeva koristanud. Täna on siis veel viimane võimalus minna linna ja nautida head toitu ning klaasi veini. 
Ainuke asi, mida ma loodan on, et toit on laeval hea. Kokk on kõige õblukesem meeskonna liige üldse... :D Toitumisharjumused siin üldiselt on väga paljuski kiiretoidule orienteeritud, mis on üsna masendav. Näiteks paar õhtut tagasi, pakuti mulle esmakordselt krõpsusaia, mis sisuliselt kujutab endast seda, et kahe röstsaia viilu vahele on pandud hunnik krõpse. Ausalt, mina kuulsin sellist asja esimest korda! Burgereid valmistavad peediga ja kõikvõimalikke võileibu jms junki müüakse igal teisel sammul. Võib olla ma näen seda, kuna esimesed 2 nädalat möödus puhtalt erinevaid võileibu jne kokku keerates. Lisaks neil on siin mõned marunaljakad tooted. Näiteks Ginger Beer, mis maitseb nagu limonaad ja on alkoholivaba. Väga populaarne on siinsete inimeste hulgas ka Iced Koffee, mis minule meenutab vanaema keedetud külma viljakohvi koos ohtra piimaga. Ausalt alguses ei saanud selle toote võlust aru, kuid praegu hea kohvi puudumisel joon vahel küll naudin täiega :)

Kui veel peatuda Austraalia iseäraustel, siis nad ei loputa nõusid pärast pesemist. Seega pannaks kõik vahused nõud lihtsalt restile. Alguses mõtlesin, et lihtsalt üks veider inimene, kuid pigem on see harjumuspärane.

Veel enne Darwinist lahkumist rentisime üheks päevaks auto ning trippisime lähedal asuavasse Litchfieldi rahvusparki. Kuna Sam sai järgmisel päeval 25, siis sain mina sõita, kuna siinsed rendifirmad ei rendi alla 25 aastastele 4x4 autosid. Hah, ausalt vasakpoolses liikluses hakkama saada pole just keeruline aga ära harjuda sellega, et käike tuleb vahetada vasaku käega ning peeglid ja kõik muu on vales suunas võtab veits aega. Igal juhul fun!

Ah ma parem lõpetan oma romaani ära. Kallistan kõvasti ja annan endast taaskord märku, kui jalg uuesti maad puudutab.

PS juhul, kui on mingil põhjusel mind vaja hädasti kätte saada, siis emal on nr mille läbi on mind võimalik tabada. Kohtumisteni :)