Alkohol

Welcome back to Darwin

Alkoholil on Northen Territory töö- ja sotsiaalelus suur roll. Alates eilsest hakkas kehtima seadus, et alkoholi saab poest osta ainult isikuttõendava dokumendi olemasolul. Kuna eile oli NT päev ning ühtlasi ka ainukene päev terve aasta jooksul, kus müüakse ilutulestikku ning mil seda tohib õhku lasta, siis ajastus päris hea. Poed olid janustest inimestest lookas ning nii mõnelegi tuli uuendus ootamatult. Austraalias üldiselt tasub mingisugust siinmail aksepteeritavat dokumenti koguaeg kaasas kanda, kuna ka pubidesse või klubidesse ilma sisse ei saa. Vaatamata sellele, et turvamees võib silma pilgutamata öelda, et vaatamata kõikidele nendele kortsudele su silmades ei saa ilma ikkagi sisse lasta.

Alkoholi ostes mitte ainult ei vaadata su dokumenti, vaid scannitakse iga ostu korral sisse ja salvestatakse. Peamine põhjus, miks elu keerulisemaks muudetakse on lootus, et see vähendab alkoholi tarbimist. Varasemalt näiteks viidi sisse seadus, et alkoholi ei tohi tarbida lähima 1km raadiuses poest, kust alkohol osteti. Selle tingis asjaolu, et aborigeenid tihtipeale istuvad lihtsalt sama poe ette maha ja hakkavad kulistama.

Reedel lõpetasime tööpäeva oluliselt varem ning käisime päise päeva ajal stripitiisi vaatamas. Darwinis on kokku umbes 4 pubi, kus neljapäeval, reedel ja laupäeval on keskpäevades sessioonid. Kontingendiks peamiselt erinevate rasketööstuste töömehed ning iga tunni aja tagant tuleb tsikk lavale, teeb oma show ja mehed tekitavad korraliku baari käibe. Mul on jäänud arusaamatuks, kuidas keset tööpäeva seal alati nii palju rahvast on aga ilmselt tehakse lihstalt kogu meeskonnaga tööluusi. Lisaks on Darwinis meeste ja naiste vahekord päris nutune, hooaja väliselt, kui linn pole kaetud turistidega on väidetavalt iga 8 mehe kohta 1 naine.

Ma ei tea kas ma seda just kultuuriks võin nimetada aga siia kanti sattudes tasub kindlasti ühel sessioonil ära käia, mina enne ei uskunud, kui oma silmaga ära nägin.

Nii lähedal...

...aga samas nii kaugel.


Oleme omadega esialgsest plaanist 5 päevase hilinemisega jõudnud sisuliselt Darwinisse, kuid kuna on mõõn, siis peame ootama hommikul kella 6'ni, et sadamasse manööverdamisega alustada. Seega Laur on ühel pool ja mina teisel pool sadamat.
Ebaõnn ma ytlen.

Igal juhul lähme alates esmaspäevast lebotamise puhkusele (vaatamisväärsused ja muu säärase jätame järgmiseks korraks) ja naasemel 1. oktoobril, seega saame kaotatud aja tasa teha. Kuna puhkus on yllatus ja sihtpunkti ei tea isegi Laur, siis sellest pajatame tagasi tulles :)

1, 2, 3 veel..

L6pp paistab, harvest on ametlikult l2bi ja hetkel teeme veel 4 p2eva transporti, et siis otsapidi tagasi Darwinisse j6uda. Ma ei suuda enam, ilmselt olen Eesti tydrukud j22davalt hulluks ajanud oma joraga milline igatsus mul peal on ja kuidas ei jaksa 2ra oodata, sekundeid ka juba loen. Laur peaks omadega poolel teel olema ja j6udma reedel siia, mina praeguste plaanide kohaselt laupäeva lõunaks.



Minu "kodu" viimased 3 kuud, või kes seda aega täpsemalt mäletab.

Uhhh, need sekundid on pikad

Tervitusi tsivilisatsioonist

Sedakorda on tegemist viimase linnas viibimisega enne harvesti l6ppu. J2rgmine kord, kui linna tuleme, mis saab praeguste plaanide kohaselt olema 18. septembril oleme kogu harvestiga yhele poole saanud ja on aeg selle t88ga hyvasti j2tta. Eks siis n2is, mis uued seiklused ees seisavad, hetkel ei j6ua 2ra oodata ja suur elevus on sees :)

Sel korral viibin 88siti laevas, kuna Eestis k2ik ei olnud varasemalt planeeritud ja osutus kulukaks. Samas laevas on igati hea, kui v2lja arvata fakt, et sadamas olles ei saa WC-d kasutada. Teisalt, kuna siin kedagi teist eriti pole, siis on vaikne ja rahulik, ei pea koguaeg l6putu peom8llu sees olema. Yldiselt on k6ik need n8 'puhkused' enamasti kogu meeskonna jaoks yks v2ga suur ja hullumeelne pidu, seega enamasti tullakse laeva tagasi tulles rohkem v2sinuna, kui enne linna minekut.
...ja pidutsetakse siin t2iega. Yldiselt on alkohol ja narkootikumid Autstraalias yldse omaette teema. Tarbitakse, palju ja m6nuga. Kirjutan sellest ehk mingi hetk pikemalt.

Ma pikalt kodus k2igul ei peatu, kuid siiski panen kirja m6ned read reisimisest. Ysna omap2rane kogemus oli 1,5 n2dala jooksul teha kokku 10 lendu, kogukestusega ~48 h, veetes l6putu arv tunde lennujaamades ja r2nnates yhest ajatsoonist teise, seejuures olla Eestis k6igest 5 p2eva. Kogu selle pika yhest maailma otsast r2ndamise juures oli k6ige p6nevam osa vesilennukiga lendamine farmist 2ra ja sis hiljem otse tagasi. See kuidas lennuk m88da vett vuhisedes libiseb on v2gev. Vaatamata sellele, et lennuk paistab jube pisike, mahub sinna 12 reisijat ja kaks pilooti.



Kuna minu lend Londonist Singapuri oli otsast otsani t2is, siis olin saanud endale koha keskmise neljase rea keskel, seega otsustasin lennujaamas tax free shopist osta pudeli veini ja villisin selle ymber spordipudelisse, et saaks rahus selle lennukil 2ra lahendada, lootuses et siis saan veidi s6ba silmale. Juhtus aga nii, et vahetult enne 6hku t6usmist t6usis minu k6rval istunud inimene pysti ja lahkus, seega oli mul ysna m6nus reis. Seet6ttu j2i ka pudelis olev vein suures osas puutumata ning ma l2bisin 3 piiripunkti 0,5 l veiniga k2sipagasis, ilma et ykski toll oleks sellele v2hematki t2helepanu p88ranud, seejuures oli pudel kotist v2ljas kylje peal v6rgus.

Siinkohal tahaks suur suur ait2h Salva kindlustusele 8elda operatiivse tegutsemise eest! Kindlasti kasutan nende teenuseid reisikindlustuse osas ka edaspidi, kuna minu probleemide on alati kiirelt lahendatud. Ait2h!

Darwin tervitas meid sedakorda korraliku vihmasajuga, kuigi iseenesest peaks veel t2iega kuiv hooaeg olema. Paistab, et mitte kauaks...



Eile k2isin Ranno ja Sumoga (Eesti poisid, kellega laevas ka koos t88tan), hyppavaid krokodille vaatamas. Kokku n2gime neid umbes 6 v6i 7 erinevat, suuruse vahemikus 1m - 5,5m. Kui kykastada m6nda sellist tuuri, siis minu hinnangul tasub seda teha kohas, kus loomas elavad loomulikes tingimustes, esineb kyll risk, et neid v2ga palju v2lja ei ilmu, kuid kogemus on vahetum ning pigem m6ne v2ikese paadiga. Yhtlasi on nad ilmselt piisavalt suure isuga, et neile pakutav lihatykk atraktiivne tunduks. See on m6neti naljakas, varasemalt oli mul ettekujutus, et haid on oluliselt suuremad ning krokodillid oluliselt v2iksemad, kui need kellega mul siiamaani Austraalias kokkupuuted on olnud. Igal juhul ei osanud ma arvata, et nad nii himu2ratavad ja kiired olla v6ivad. Panen m6ned pildid illustreerimiseks juurde.





T2nase p2eva olen v6tnud rahulikult kuna eile oli ysna hoogne tydrukute 6htu ning homsest j2lle tagasi merelainetele. Austraalia on mind otsapidi juba laisaks teinud, kuna enamasti p2eva jooksul k2ib miljon pluss m6tet peast l2bi mida teiega jagada, kuid kirjutamiseni need enamasti ei j6ua. Katsun kuhugi postititele kirja panna edaspidiseks.

Olge kallid

PS ma ei teadnud, et reisides paberkirjad ning v2lja prinditud fotod on t6sised rokkstaarid, ilma milleta on palju kurvem.
PPS kui ma teen t6siseid kirjavigu v6i muid lolluseid, siis vahem2rkused on teretulnud. Eesti keel on vahepeal imelikuks l2inud.

Katsun panna kirja pärlilaeval toimuva protsessi, nii hästi kui ma seda hetkel väsinuna ja tühja kõhuga suudan. :)

Pärlid tulevad laeva farmidest, kus neid hooldatakse ja kasvatatakse. Ühe pärli kasvamiseks läheb 2 aastat aega, pärast seda siis kas pannakse uus pärl kasvama või viiakse hukkamisele. Keskmiselt on pärlikarbid 8 aastased, kui neile ots peale tehakse. Hooaeg kestab ~4 kuud ja selle aja jooksul sõidame erinevate pärlifarmide juurde ja sõltuvalt farmist veedame seal 9 päeva kuni kuu. Kulg on selline:

- shellid on pakitud 6 kaupa võrkudesse ning saabuvad laevaga
- kõik shellid võetakse ükshaaval võrgust välja ning asetatakse 10 kaupa korvidesse
- korvid laaditakse meie laeva suurtesse tünnidesse
- järgmisel päeval avatakse shellid ning pannakse vahele kiil
- kõik shellid liiguvad edasi tehnikute ruumi, kus tehnikud vaatavad, kas shell läheb hukkamisele või pannakse uus pärl sisse. Lisaks võtavad tehnikud enamasti kõik pärlid, mis seal sees on välja. Tehnikud on laevas kõik jaapanlased ja õppinud seda ametit 5 aastat. See ruum on sisuliselt nagu operatsiooni saal, valitseb täielik vaikus ja umbes 5-6 inimest vaatavad, et koguaeg oleks tehnikutel vajalik arv karpe käepärast ning ühtlasi pakitakse vette tagasi minevad karbid uuesti 6 kaupa võrkudesse ja suletakse cripiga.
- sõltuvalt sellest, milline on shelli saatus sadetakse need uuesti ülesse.
- hukkamisele minevad shellid avatakse ning noaga võetakse kogu organism välja
- seejärel lüüakse lihakirve sarnase asjaga karbi servad maha
- kui servad on maha löödud, siis kraabitakse metallharjaga karp seest puhtaks ning saadetakse pakkimisse. Sisuliselt on karpide puhul kõik väärtuslik pärl, karp ja liha. Kõik läheb rahaks.
- välja võetud organism puhastatakse käsitsi ning liha võetakse välja, pestakse ja pakitakse. 1kg liha maksab Eesti rahas 1000 krooni.
- need shellid, mis uuesti vette lähevad saadetakse võrkudes tagasi farmidesse.

Tegemist üsna pika protsessi ja puhtalt käsitööga.

Lühidalt käib kogu tööprotsess lõikudena ehk siis pärast iga pausi teed erinevat osa sellest. Osad etapid on omajagu rasked, näiteks tuleb tehnikutele ette tassida karpe. Ma pakun, et ühe korvi raskus on kusagil 15kg, vahel ilmselt ka rohkem, sõltub sellest, kui suured karbid korvis on. Või siis, kui umbes 4 tundi järjest kaarbid karpidelt metallharjaga liha jms sodi maha, ranne on omajagu valus pärast. Lisaks kuna iga päev teeme ära käik eelmisel päeval laaditud karbid, siis tuleb alates 2st uuesti umbes 700 karpi uuesti laadida ja pärast seda kogu laev ära koristada, kuna see on hullumeelne palju sodi päeva jooksul dekile tekib. Seega on kogu päev sisuliselt üks korralik jõutrenn. Päev ise näeb välja nii:

5:30 Äratus, mõnel juhul alsutad juba 5:20, kuid seda juhtub harva
6:00 Algab töö
8:15-8:45 I Smoko (ehk teisisõnu söögi- ja joogipaus)
10:30-10:45 II Smoko
12:30-13:30 Lõuna
13:30-... Töö. Täna näiteks lõpetasime üsna vara ~4 paiku, vahel läheb 5'ni. Keskmiselt töötleme päeva jooksul ~600 kasti shelle ehk siis 6000 tk. Pärast mõnda aega pidi päevanorm muutuma 900 peale.
18:30 Õhtusöök
..ja uni tuleb päris ruttu ning üsna magus.

Hull lugu on see, et kuna kokk on super hea ja toitu on lademetes, siis ilmselt pärast seda oldud aega siin veeren laevalt maha. Niiet olge valmis Kakukese-Evaks.

Nii lihtne see elu siin ongi. Ma ei hakka kõiki tööetappe omakorda lahti kirjutama, kuid neid on omajagu. Mõndasid asju tüdrukud ei tee, kuna see vajab erioskusi, kuid üldiselt sooliselt siin mingit vahet ei tehta, naised tassivad raskeid kaste samamoodi nagu mehed ja kuna igal ühel on oma tööetapp, siis ega enamasti keegi aidata ka ei saa, seega pead hakkama saama. Nüüd on nädala aega möödas ja mulle endiselt meeldib. Ilmselt pärast paari kuud, kui kõik ennast kergelt väsinuna juba tunnevad läheb mõnevõrra raskemaks. Kummaline on see, et peale randmete ei anna ükski ihuliige end tunda, mis iseenesest on loomulikult hea :)

Ma loodan, et see nii jääb ka. Kuna meil on päev läbi jalad suht märjad ja oleme suuresti kaetud igasugu pooleldi elu, elus ja surnud mereelukatega (karbid on vaatamata puhastamisele ikka kaetud krabide jms), siis tuleb koguaeg hoolt kanda igasugu kriimude jms eest. Pärast tööpäeva on soovitatud võtta võimalikult kuum dush, et vältida erinevaid infektsioone, mis tekkida võivad kuna see vesi millega kokku puutume kannab endas kõike... Veremürgitus ja infektsioonid ei ole just harv nähtus, vähemasti nii palju kui ma inimestelt kuulnud olen. Seega tuleb lihtsalt ise ettevaatlik olla. Ainuke tülgastav asi, mis siin on on see, kui tunned, et mingi krabi või muu ollus mööda nahka jalutab ja sisuliselt midagi teha ei saa, kuna käed on kaetud igasugu sodiga. Katsun olla ettevaatlik, kreemitan end igasugu möksidega ja katsun üle olla sellest, et terve mu keha on absoluutselt kaetud sinikatega. :D

Olge mõnusad, kirjutage ja nautige Eesti suve!

Kallistan kõvasti!

Hirmus, kui palju ma teist puudust tunnen. Kohe väga väga palju!

Laevaelu

Oleme nüüd selle seltskonnaga koos olnud veidi rohkem kui nädala, neljapäeval saab merel olemisest ka 7 päeva täis. Mulle meeldib siin! Uskumatu - kõik on super, vaatamata sellele, et töö on üsna raske ja päevad marupikad ning äratus varajane. Inimesed on vahvad, merel olek meeliülendav, toit viib keele alla jne. Rääkimata sellest, kui palju võimast loodust ma juba praegu kohanud olen! Täna jätsin kirjutamise pooleli, et vaadata kuidas 10 delfiini otse meie laeva kõrval kalu pyyavad, mängivad ja ringi ujuvad. Samal ajal nende kõrval vähemasti 2 väikest haid ja vesimadu. OOSOM!

Ma ei hakka hetkel pikemalt pajatama kogu pärli saagast ja sellega seonduvast, teen seda kindlasti enne, kui pilkasesse pimedusse lähme ehk siis sukeldume ellu ilma neti ja telefonita. Jah, see tõepoolest juhtub! Natukene hiljem küll, kui ma arvasin aga siiski. Igal juhul plaanide kohaselt peaks uuesti linnas olema ~15 juuli ja siis 2-3 päevaks, eeldades, et mind ei vallandata läheb pärast seda sõit edasi. Kuuldavasti oli 16 inimest eelmine aasta pärast esimest kuud kinga saanud.

Naljakas lugu veel selle vee peal olemise juures on, et kui ma saabusin Austraaliasse, siis siiamaani oli mul peaaegu võimatu magada. Iga öö maksimaalselt 5 tundi ja seda ka väga vaevaliselt. Laevas magan nagu väike laps. Uni on hea ja magus. Unenägusid ülemäära palju näinud pole, kuid kogenumad väidavad, et merel näeb vägagi veidraid asju. Igal juhul olen puhanud ja rõõsa.

Kui sõitsime, siis ühtlasi ka korra kalastasime samaaegselt. Iseasi, kas seda just kalastamiseks nimetada saab, lihtsalt konksu vette ja potsti 6-7 tuunikala 2-4 kg käes. Rõõmsalt fileeriti ära ja tehti sushit. Njammi. Kuigi ma pole kunagi suuremasi kala sõber olnud, siis värskelt püütud tunat proovisin küll ja ka merekarbis olev liha sai ära proovitud. Meeldis, ei olnud väga kala moodigi :) Loodetavasti õnnestub ka shelli liha valmistatult proovida. Katsun mõned pildid shellidest ja selle töötlemisest teha, suusõnaliselt üsna keeruline edasi anda. Eeldatavasti tuleb kalastuspäevi ette veelgi, seega katsun jäädvustada. :)



Kuna internetti valdavalt pole, siis olen lugenud ja filme vaadanud üsna palju. Väga mõnus on! Ma ilmselt saan oma aastate jooksul kogunenud lugemisvõla lihtsalt ära tasutud. Samas ega väga pikalt pärast tööd üleval olla ei jaksa. Alustame päeva 6'st, umbes 5'ks oleme ühele poole saanud, siis kiire kasimine, 18:30 õhtusöök, kerge õlle ja oi, kus uni maitseb hea.

Lõpetuseks, lisaks kõigele muule saab iga päev 2 korda näha väga ilusat taevalaotust loksuva mere kohina saatel. Ühesõnaga elu on ilus :)

AFK

Enne, kui laevale minek on, katsun veel mõned read kirja panna. Hetkeseisuga oleme merel jutti sisuliselt 4 kuud (eeldades, et kõik läheb hästi). Vahepeal ilmselt (sõltuvalt graafikust, mis võib muutuda) oleme maal 1-3 päeva. Mingeid plaane on soovitatud mitte teha, kuna kunagi pole kindel, millal me maale jõuame. Pardal on kokku 38 väga erinevat inimest, neist ainult 9 on naised. Laev ise on minu meelest üsna pisikene (35,4m), lisan siinkohal ühe üsna kesise foto oma 'kodust' järgmisteks nädalateks. Samas tõele au andes puuduvad ka varasemad kogemused :)



Tööpäevad hakkavad olema 5:30-18:30 sh siis pausid ja söök. Laevale on lubatud kaasa võtta 1 kast õlut, mis on keskmise kangusega või lahja, muud alkoholid on keelatud. Alkohol peab olema kuni 4% kange, no minu jäärapäisus on muidugi arulage, kuna ma lihtsalt PIDIN ostma õlle nimega Pure Blonde, kahjuks Pure Blonde Naked ei saanud osta, kuna see oli müügis ainult klaaspudelis. Seega pidin luba küsima, kas ikka saan oma auväärsed õlled alles hoida - luba olemas :)



Töö hakkab seisnema pärlikarpide puhastamises ja töötlemises, täpsem info esialgu puudub. Siiamaani oleme nö elanud sisse ja laeva koristanud. Täna on siis veel viimane võimalus minna linna ja nautida head toitu ning klaasi veini. 
Ainuke asi, mida ma loodan on, et toit on laeval hea. Kokk on kõige õblukesem meeskonna liige üldse... :D Toitumisharjumused siin üldiselt on väga paljuski kiiretoidule orienteeritud, mis on üsna masendav. Näiteks paar õhtut tagasi, pakuti mulle esmakordselt krõpsusaia, mis sisuliselt kujutab endast seda, et kahe röstsaia viilu vahele on pandud hunnik krõpse. Ausalt, mina kuulsin sellist asja esimest korda! Burgereid valmistavad peediga ja kõikvõimalikke võileibu jms junki müüakse igal teisel sammul. Võib olla ma näen seda, kuna esimesed 2 nädalat möödus puhtalt erinevaid võileibu jne kokku keerates. Lisaks neil on siin mõned marunaljakad tooted. Näiteks Ginger Beer, mis maitseb nagu limonaad ja on alkoholivaba. Väga populaarne on siinsete inimeste hulgas ka Iced Koffee, mis minule meenutab vanaema keedetud külma viljakohvi koos ohtra piimaga. Ausalt alguses ei saanud selle toote võlust aru, kuid praegu hea kohvi puudumisel joon vahel küll naudin täiega :)

Kui veel peatuda Austraalia iseäraustel, siis nad ei loputa nõusid pärast pesemist. Seega pannaks kõik vahused nõud lihtsalt restile. Alguses mõtlesin, et lihtsalt üks veider inimene, kuid pigem on see harjumuspärane.

Veel enne Darwinist lahkumist rentisime üheks päevaks auto ning trippisime lähedal asuavasse Litchfieldi rahvusparki. Kuna Sam sai järgmisel päeval 25, siis sain mina sõita, kuna siinsed rendifirmad ei rendi alla 25 aastastele 4x4 autosid. Hah, ausalt vasakpoolses liikluses hakkama saada pole just keeruline aga ära harjuda sellega, et käike tuleb vahetada vasaku käega ning peeglid ja kõik muu on vales suunas võtab veits aega. Igal juhul fun!

Ah ma parem lõpetan oma romaani ära. Kallistan kõvasti ja annan endast taaskord märku, kui jalg uuesti maad puudutab.

PS juhul, kui on mingil põhjusel mind vaja hädasti kätte saada, siis emal on nr mille läbi on mind võimalik tabada. Kohtumisteni :)

Uhh, elu on ootamatusi täis!

Minust pole pikemalt aega midagi kuulda olnud, väike tõestus allpool, et endiselt elu ja tervise juures olen.



Lühidalt jäi minu karjäär Kakadu Bakerys üsna lühikeseks ning pärast sisuliselt 1,5 nädalat lahkusime mõlemad koos Samiga. Ma ei hakka isegi pikemalt sellel teemal peatuma, igatahes võttis see ära igasuguse isu midagi kirjutada. Nüüd aga puhuvad uued tuuled.

Üsna peatselt pärast seda, kui olin Jabiusse jõudnud lisas mind isik x facebooki, kuna mul pole kombeks võõraid aksepteerida, siis ma ei vastanud sellele. Mõni päev hiljem tuli teade, et kas otsin endiselt tööd pärlifirmas Paspaley (viisin oma CV sinna enne Jabirusse minekut). Vastasin viisakalt, et plaanin umbs paari nädala pärast tagasi Darwinis olla ja olen endiselt huvitatud. Seejärel sain kõne, sms'i ja teate, et helistaksin tagasi. Kõne tulemus oli see, et annaksin märku, kui saabun tagasi Darwinisse. Esimese asjana siis andsin märku ja supsti järgmisel päeval avastasin end intervjuult, võtsin Sami CV ka kaasa ja ütlesin omalt poolt paar head sõna. Lühikokkuvõttes päerast narkotesti, alkotesti, intervjuud, väga põhjalikku tervisetesti (kestis kokku tervelt tunni) ja teste saime mõlemad täna töö!

Töö hakkab olema ühel pärlilaeval, kus minu andmetel on veel tervelt 5!!! eestlast, mis ei ole just meeliülendav info, kuid eks näis. Ma ei ole siin küll kokkupuutunud paljude eestlastega, kuid nendega kellega olen - noh ei oskagi midagi ilusat öelda. Laevaga lähme tutvuma esmaspäeval ja väljume neljapäeval. Tsükkel hakkab olema 28 päeva merel ja siis 2-3 päeva kas Broomes või Darwinis. Laeval teeme sisuliselt kõike vähemasti selle info põhjal, mis ma tean. Valdavalt ilmselt puhastame karpe, nopime pärleid välja jne. Ausalt ma pole kunagi varem merel olnud, seega puudub igasugune ettekujutus. Igal juhul puudub igasugune kontakt välismaailmaga kuna seal ei ole ei internetti ega telefoni levi (OMG)! Ausalt, üks mõtteid mis mul oli kui Austraaliasse tulin, et vot selle töö sooviks küll järele proovida. Olen lugenud erinevate inimeste kommentaare ja ma tean, et see ei saa lihtne olema, ilmselt ma olen lihtsalt lummatud pärlitest. Kindel on see, et see saab olema huvitav kogemus.

Mul on tegelikult üsna mitu hirmu ka. Ma tunnen siingi koos telefoni, interneti jms puudust põhimõtteliselt kõigest. Kui ma koju kirju saadan või mõne kõne teen siis nutan nagu väike laps. Lisaks puudub mul igasugune kogemus merendusega, seal saab kohe päris kindlasti olema mitu korralikku tormi ja ka kõike muud. Samuti ei tea ma, mismoodi on ninapidi koos olla 35 täiesti erineva inimesega, ilma et sul oleks võimalus minema jalutada. Tegelikult on neid hirme päris mitu tükki veel. Ilmselt katsun pärast oma esimest trippi pikemalt kirjutada.

Head sõbrad, ma ilmselt ei ole nüüd pärast järgmist nädalat tükk aega kättesaadav, seega kõik kirjad on teretulnud. :)

Viimased kaks päeva olen logelenud niisama. Hommeikul mõtlesin, et lähen turule, kus pidi müüdama värskeid köögivilju jne, mul juba terendas silme ees, kuidas naasen ilusate paprikate, tomatite jms. Kahjuks pidin pettuma, kuna ainuke asi mille soetasin oli mango lassi, mis suutis edukalt konkureerida Elevandis pakutavaga! Ülejäänud kraam oli taaskord a'la käsitöö ja mitut laadi kiirtoit. Ma olen avastanud ennast selle nädala jooksul korduvalt mingeid vilju vaadates juurdlemas selle üle, kuidas neid tarbitakse. Ma loodan, et selleks ajaks kui siit lahkun olen jõudnud kõik ära proovida.



Pärast käisin kohalikus rannas lebotamas, sissepääs pooleks päevaks maksab ~50 krooni ja vastutasuks saab siis päikest võtta ja vees logeleda. Vahepeal teevad boonusena kunstlike laineid ka. Kuna nö avalikke randu siin pole, siis on see asutus asendamatu, täitsa mõnus oli! Õhtul otsustasin kirsi tordile panna ja läksin kohalikku open air cinemasse , mis oli väga mõnus kogemus. Kui kellelgi on plaanis tulla külastama Darwinit, siis soovitan soojalt. Nädalavahetustel on võimalik vaadata kaks filmi järjest ~200 krooni eest ja vähemasti sellel hooajal on kavas üsna head filmid. Samas ausalt üksinda oli seal tähistaeva all pisut nukker istuda, hea meelega oleks seda kogemust jaganud. Film, mida vaatasin oli ka pisut karm, kokkuvõttes oli siiski üks mõnusamaid kinokogemusi senise elu jooksul.

Täna teen veidi aega tasa ja otsustasin, et kuulan ära keskpäevatunni, olukorrast riigis, rahva oma kaitse, vaatasin ära valimiskooli osad ja lugesin uudiseid. Kuidagi imelik oli juba, igasugune info puudus.

Õhtul pakin asjad ja hommikul 6 paiku hakkan Jabiru poole liikuma. Veidi kummaline on see, et bussipeatusesse pean minema 20 minutit enne bussi plaanijärgset aega. Kuna USA's on olnud sellega väga ebameeldiv kogemus, siis parem ei hakka riskima ja hõljun sinna varem kohale. Ilmselt suurte riikide puhul tulebki eeldada, et bussid ei järgi graafikut :( Sõit ise kestab umbes 3,5 tundi ja maksab ~600 krooni. Ilmselt on siin riigis lennata odavam, kui bussiga ühest linnast teise loksuda.

Töö...

Kuna Austraalia on võrdlemisi kallis, siis väga pikalt esialgu logeleda ei saa ja polnud ka plaanis. Täna katsun alustada tööotsinguid, kuna pikk püha sai lõpuks ometi läbi. Selleks, et siin tööd tegema hakata, tuleks esmalt mõned asjad korda ajada:
- WH visa, see on üldse eelduseks, et siia töö ja reisimise eesmärgil sisse rännata saaks
- TAX number, mille saab vormistada siit https://iar.ato.gov.au/, samas mul pole see siiamaani õnnestunud, kuna teatab, et postikood ja piirkond ei klapi omavahel.
- juhul, kui on plaanis töötada mõned baaris või muus kohas, kus on tegemist alkoholiga, siis tuleb teha RSA. Selleks on 2 võimalust, kas minna kursustele või teha netis kursus. Lõppkokkuvõttes vahet pole, aega võtab kõvasti! Mina tegin netis ja selle eest küsiti 85 dollarit.
- CV sinna tuleks siis panna oskused vastavalt sellele, mis positsioonile soovid saada. Ega kedagi vist väga huvita, et sa siina varem töötanud pole ja varem kodus ilus, tark ja osav oled olnud. No igal juhul üht teist ma sinna kokku kirjutasin, eks näis. B infoks sulle, ma panin sind soovitajaks :D
- abiks oleks teha kohe ära endale ka pangakonto. Infoks, kaardi tegemine võtab nädalakese aega ja selleks, et see teise linna ümber vormistada tuli tasuda postkontorile 14 raha.
- Telefoni number, et võimalikud tööandjad saaksid sind kätte. Mina suutsin näiteks esimese oma võimaluse maha magada tänu sellele, et olin dushi all ja telefon polnud kaasas. Kohati võivad asjad käia ülehelikiirusel.

Ahjaa ja hetkel rändavad igasugused backerid siiapoole, seega on töö leidmisega suhteliselt kiire. Hiljem on ilmselt väga raskendatud või siis tuleb uuesti rännata, mida ma väga teha ei viitsi.

Niiet hoidke mulle pöialt siis! :)

Kurb lugu on see, et H läheb täna ära ja ma jään jälle üksi. Ma loodan, et tal tuleb vägev seiklus!

Melbourne

On olnud tegusad päevad ja pole saanud mahti kribada, lisaks on siin wifiga keerulised lood. Samas ega ma sellest ülemäära puudust ka ei tunne, et iga päev mitusada postitust facebookis lugeda või siis lehest enamasti mitte just kõige toredamaid uudiseid lugeda. Kirju ootan aga pikisilmi küll.

B ja M olid mind seal juba Melbournes ees ootamas, mis oli ääretult armas ja südamlik. B oli A juurde organiseerinud öömaja ja suurepärase plaani järgmise päeva vaatamisväärsusteks. Jube hea oli näha parimaid sõpru. Esialgne plaan oli Melbournes pikemalt aega veeta ja otsida tööd. Kuna ma otsustasin mitte kui midagi planeerida n ja hing ihkas sooja (Melbournes oli ~15c) ning H ootas mind teises Austraalia otsas, siis suptsi lennukil ma taaskord olin. Küll oli kahju B ja M hüvasti jätta, ilmselt ma pole tükk aega nii palju pisaraid valanud kui viimase pooleteise nädalaga.

Melbourne iseenesest oli lahe ja mingil mõistlikumal ajal võiks sinna naasta. Väga suur ja mitmekülgne linn.




Praeguseks olen Darwinis ja siin on KUUM! Mõnus kuum, selline mis ajudele ei käi (vähemasti esialgu mitte) :D Kuna siin on esmaspäeval public holiday, siis oleme H'ga kaotatud aega tasa teinud. Hindamatu! H läheb kolmapäeval Darwinist ära tööle ja siis katsun endale ka midagi leida.

Iseenesest on Darwin väike linn a'la Pärnu, kus pole võimalik vaatamata hullule kuumusele merevette kasta, kuna väike krokodill võib muidu naksata. Surfamishuvilistele seega pinget ei paku.

PS vähemasti siin on mood peaasjalikult naiste seas nähtus omaette.