Uhh, elu on ootamatusi täis!

Minust pole pikemalt aega midagi kuulda olnud, väike tõestus allpool, et endiselt elu ja tervise juures olen.



Lühidalt jäi minu karjäär Kakadu Bakerys üsna lühikeseks ning pärast sisuliselt 1,5 nädalat lahkusime mõlemad koos Samiga. Ma ei hakka isegi pikemalt sellel teemal peatuma, igatahes võttis see ära igasuguse isu midagi kirjutada. Nüüd aga puhuvad uued tuuled.

Üsna peatselt pärast seda, kui olin Jabiusse jõudnud lisas mind isik x facebooki, kuna mul pole kombeks võõraid aksepteerida, siis ma ei vastanud sellele. Mõni päev hiljem tuli teade, et kas otsin endiselt tööd pärlifirmas Paspaley (viisin oma CV sinna enne Jabirusse minekut). Vastasin viisakalt, et plaanin umbs paari nädala pärast tagasi Darwinis olla ja olen endiselt huvitatud. Seejärel sain kõne, sms'i ja teate, et helistaksin tagasi. Kõne tulemus oli see, et annaksin märku, kui saabun tagasi Darwinisse. Esimese asjana siis andsin märku ja supsti järgmisel päeval avastasin end intervjuult, võtsin Sami CV ka kaasa ja ütlesin omalt poolt paar head sõna. Lühikokkuvõttes päerast narkotesti, alkotesti, intervjuud, väga põhjalikku tervisetesti (kestis kokku tervelt tunni) ja teste saime mõlemad täna töö!

Töö hakkab olema ühel pärlilaeval, kus minu andmetel on veel tervelt 5!!! eestlast, mis ei ole just meeliülendav info, kuid eks näis. Ma ei ole siin küll kokkupuutunud paljude eestlastega, kuid nendega kellega olen - noh ei oskagi midagi ilusat öelda. Laevaga lähme tutvuma esmaspäeval ja väljume neljapäeval. Tsükkel hakkab olema 28 päeva merel ja siis 2-3 päeva kas Broomes või Darwinis. Laeval teeme sisuliselt kõike vähemasti selle info põhjal, mis ma tean. Valdavalt ilmselt puhastame karpe, nopime pärleid välja jne. Ausalt ma pole kunagi varem merel olnud, seega puudub igasugune ettekujutus. Igal juhul puudub igasugune kontakt välismaailmaga kuna seal ei ole ei internetti ega telefoni levi (OMG)! Ausalt, üks mõtteid mis mul oli kui Austraaliasse tulin, et vot selle töö sooviks küll järele proovida. Olen lugenud erinevate inimeste kommentaare ja ma tean, et see ei saa lihtne olema, ilmselt ma olen lihtsalt lummatud pärlitest. Kindel on see, et see saab olema huvitav kogemus.

Mul on tegelikult üsna mitu hirmu ka. Ma tunnen siingi koos telefoni, interneti jms puudust põhimõtteliselt kõigest. Kui ma koju kirju saadan või mõne kõne teen siis nutan nagu väike laps. Lisaks puudub mul igasugune kogemus merendusega, seal saab kohe päris kindlasti olema mitu korralikku tormi ja ka kõike muud. Samuti ei tea ma, mismoodi on ninapidi koos olla 35 täiesti erineva inimesega, ilma et sul oleks võimalus minema jalutada. Tegelikult on neid hirme päris mitu tükki veel. Ilmselt katsun pärast oma esimest trippi pikemalt kirjutada.

Head sõbrad, ma ilmselt ei ole nüüd pärast järgmist nädalat tükk aega kättesaadav, seega kõik kirjad on teretulnud. :)