Tuesday, May 29, 2012

Elamisest talvisel ajal lõunapoolkeral

Vaade meie praeguse elukoha aknast hommikul ja päeval

Enne, kui ma Austraaliasse rändasin, arvasin, et siin pool maakera on koguaeg soe. Päike paistab, palmid sahisevad tuules ja linnud laulavad. Nüüdseks olen aga olnud lõunas kokku 3 talve, enamasti küll üritanud selle eest põgeneda. Uus-Meremaale saabudes aga teadsime, et siin läheb üsna peatselt külmaks. Taaskord olin eksiarvamusel, kui mõtlesin, et juu siin ikka ehituskunst on teistsugune kui Austraalias. Kuna siin sajab lund oluliselt rohkem ning on mägisem maastik ja seetõttu ka temperatuurid madalamad, kui suuremas osas Ozzis. Täitsa blond olen ikka. 

Majad on siin valdavalt kõik ühekordsete akendega ning seina vahel puudub igasugune soojustusmaterjal, seega tunne on nagu oleks kolme põrsakese muinasjutust pärit nuff-nuff'i majja sattunud. Pole harvad korrad, kui hommikul üles ärgates hingeõhk aurab, kuna ruumis on nii külm. Mis puudutab kütmisesse, siis see on veel omakorda täitsa eraldi teadus. Valdavalt köetakse elektriga, mis on teatavasti kallis ning seega üritatakse kütta nii vähe kui võimalik. Osades majades on olemas ka küttekolle, kuid sellisel juhul on tegemist kaminaga, mille korsten läheb otse taevasse. Enamasti on mingil põhjusel ehitatud kolded maja välisseina perimetrisse, mitte keset elamut. Mis on kohalike lahendus külmaprobleemile? Toas käiakse samade riietega ja jalanõudega, millega õues. Ööseti kasutatakse tihtipeale elektriliselt soendatavaid tekke. Kusjuures paljudes elamutes on sarnaselt USAle maas vaip, mida siis keemiliselt parimal juhul kord või kaks aastas puhastatakse. Seega kogu õuest tuppa tassitud mustus istub selle vaiba sees. Naljakas, et mõne nädala möödudes ei olegi enam nii palju külma kontides ja sooja otsimiseks ei pöördu esimesse kohvikusse või raamatukokku. Samas vahepeal oli küll sellise kodutu tunne, et pidevalt otsid kohta, kus ainult saaks sooja. Igal juhul hetkel ootame lund ja naudime vaadet. 


Thursday, May 24, 2012

Kultuurilised erinevused

Pikemat aega mõnes teises riigis elades või viibides puutud kokku paratamatult kultuuriliste erinevustega, mõned neist on põnevad, üllatavad, arusaamatud, uskumatud jne. Mida aeg edasi, seda enam sa nendega harjud ja ilmselt ka samastud. Mõne aja möödudes oled samasugune ozzi mate, kiwi vms nagu iga teine. Slang on osa igapäeva suhtlusest ning mõneti muutub ka suhtlusstiil, huumorimeel ja mis kõik veel. Arvatavasti olen ma nende paari aastaga muutunud oluliselt tolerantsemaks, avatumaks ja mingis mõttes multikultuursemaks. Samas on teatud asjad, mis kunagi ei muutu. 

Ma ei hakka pikalt erinevusi lahkama aga puudutan ainult ühte teemat, mis mulle pähe ei mahu. Kuna plaanime nüüd mõneks ajaks jääda pidama Queenstowni, siis liitusin siin kohaliku spordiklubiga, et veidi oma heaoluühiskonna pekki maha raputada. Ma ei oska kuidas siin kohalike meestega lood on aga naised naasnuna lõunapausi trennist panevad oma tööriided vupsti oma higise keha peale ja määrivad peale deodoranti. Juba Austraalias tundus, et naistel on mingi tõsisem suhe oma kehaga. Vaatamata sellele, et õhtutundidel sikutatakse selga paar numbrit väiksemad ja vöökohani katvad kleidid ei ole kombeks riideid avalikult vahetada, avalikus kohas pesemas või saunas käia. Keha häbenetakse ning meie kombeid saunas käia peetakse imelikuks. Ma pole päris kindel, et ma sooviks ühiselt kontoris istuda miisuga, kes lõunapausi ajal on trennis käinud ning naasnud tööle ennast värskendamata. Kui nüüd asja positiivsemat poolt vaadata, siis iga kord pärast trenni saan ma istuda privaatsaunas. Nii palju kui on inimesi, on erinevaid harjumusi ja pika peale ei pane enam tähele detaile, mis alguses tundusid möödapääsmatult veidrad. 

Saturday, May 19, 2012

Maaliline Uus-Meremaa


Oleme nüüdseks siin viibinud peaaegu kuu aega. Nagu pealkirjast lugeda võib, siis siin on koguaeg tunne nagu oleks sattunud mõnele eriti õnnestunud postkaardile või maailile. Esimesed päevad ringi sõites oli meil sõna otseses mõttes koguaeg suu ammuli ja selline tunne, et ei ole olemas. Aga näed sa on! Mulle üldiselt ei meeldi võrdlusi teha, kuid kuna Ozzidel (austraallased) ja Kiwidel (uusmeremaalased) on kombeks endeid ikka ühele stardijoonele positsioneerida, siis toon siinkohal mõned mõtted, mis minu peas  ringi keerlevad sel teemal. 

Ma tunnen, et Uus-Meremaal oluliselt paremini, kui Austraalias. Õhk on väga sõbralik kopsudele ja ümbritsev maastik kutsub meelitavalt end avastama. Mõni ime, et siin on tõeline spordiparadiis, kergelt ekstreemspordile spetsialiseerunud. Inimesed on sõbralikud, samas mitte nii ülevoolavalt pealetükkivad ja 'avatud' kui Ozzis.  Põllumajandusprodukte peaasjalikult lambaid ja lehmi, on siin rohkem kui inimesi. Kusjuures kariloomad on tõelised alpinistid ja ei pea paljuks ronida Eesti mõistes ilmatuma suurte 'munamägede' otsa  parema rohulible nimel. 


Laur hoos!

Paar sõna eestlaste lemmik teemast, ilmast ka. Üldiselt põhjasaarel püsib aastaringi ilm veidi soojem, kui  lõunasaarel. Põhjas on mõned üksikud suuremad mäestikud, kus tuleb talvel ka korralikum lumi maha, kuid talverõõmude nautimiseks on lõunasaar täielik paradiis, kus mägesid hakkab katma korralik lumevaip. Sellest tulenevalt asuvad ka suurimad ja ägedamad suusakeskused lõunas, peaasjalikult Wanaka ja Queenstowni ümbruses. Praeguseks on temperatuur langenud juba kusagil +9 kraadini päeval ja ööseti kipub aeg ajalt miinusesse minema, mis paneb omajagu proovile. Nimelt sarnaselt austraallastele ei mõista ka siinsed asukad eriti meie mõistes maju ehitada. Majas on vanast heast muinasjutust tuntud nuff-nuff'i pesade sarnased. Sisuliselt puudub igasugune soojustus, aknad (mida armastatakse ja vaate tõttu on neid enamasti majal palju) on valdavalt kõik ühekordsed, juhul kui majal juhtub olema küttekeha, siis see on eranditult kamin, mis enamasti asub maja perimeetris ja kütab sõna otseses mõttes pilvi. Seega, kui nüüd aus olla, siis sooja ei saa suurt kusagil ning kliima soojenemine on teema sellise massiivse õhku kütmise puhul. Ma ei kujuta ette, mis mahus siin elektrit, puitu ja muid varasid igapäevaselt taevasse lennutatakse. Päris põnev. Esimesed päevad igatahes ma mõtlesin pingsalt, et mina küll sellega toime ei tule, järgmised paar päeva mõtlesin, et peaks emalt villaseis sokke ja kindaid tellima hakkama ning nüüdseks olen harjunud, tarbime päevas paar liitrit teed ja oleme leiutanud kaks väga efektiivset meetodit, kuidas sooja sada: 
- hommikuvõimlemine, vähemasti hetkeks saab sooja sisse ja annab vunki nii palju, et minna hommikukohvi tegema
- kallistamine, väga mõjus. Ainuke jama seisneb selles, et kohe kui kallistamine jätta oled tagasi punktis null
Pole midagi, vähemasti on põnev! Noh ja kui muud ei saa, siis paksem nahk tekib kindlasti. 


Hommik karavanpargis, kus öösel langes temperatuur -3ni, pole vist vaja mainida, et camperis soendus ei töötanud. 


Panen mingil hetkel meie läbitud teekonna ka ülesse. Alustasime lõuna saarelt, liikusime ülesse põhja ning ringiga jälle tagasi. Selleks, et Uus-Meremaaga hästi läbi saada, tasub veidi aega varuda ja kindlasti vähemalt paar nädalat lubada ringi vuramiseks. Mis toidu / ööbimise hinnaskaalat puudutab, siis on see mõneti odavam, kui Austraalias, kuid mitte oluliselt. Natukene mõjutab hooaeg ka. Me tulime parasjagu suve lõpus ja talve hakul, niiet hetkel suusatajaid veel pole ja suvitajad on juba jalga lasknud. Talvehooajale pühendatult ootame hetkel lund Queenstownis ja plaanime mõneks ajaks siia pidama jääda. Mõned kuud ja seejärel hakkab juba tõeline seiklus otsides tagasiteed koju.