Maaliline Uus-Meremaa

Oleme nüüdseks siin viibinud peaaegu kuu aega. Nagu pealkirjast lugeda võib, siis siin on koguaeg tunne nagu oleks sattunud mõnele eriti õnnestunud postkaardile või maailile. Esimesed päevad ringi sõites oli meil sõna otseses mõttes koguaeg suu ammuli ja selline tunne, et ei ole olemas. Aga näed sa on! Mulle üldiselt ei meeldi võrdlusi teha, kuid kuna Ozzidel (austraallased) ja Kiwidel (uusmeremaalased) on kombeks endeid ikka ühele stardijoonele positsioneerida, siis toon siinkohal mõned mõtted, mis minu peas  ringi keerlevad sel teemal. 

Ma tunnen, et Uus-Meremaal oluliselt paremini, kui Austraalias. Õhk on väga sõbralik kopsudele ja ümbritsev maastik kutsub meelitavalt end avastama. Mõni ime, et siin on tõeline spordiparadiis, kergelt ekstreemspordile spetsialiseerunud. Inimesed on sõbralikud, samas mitte nii ülevoolavalt pealetükkivad ja 'avatud' kui Ozzis.  Põllumajandusprodukte peaasjalikult lambaid ja lehmi, on siin rohkem kui inimesi. Kusjuures kariloomad on tõelised alpinistid ja ei pea paljuks ronida Eesti mõistes ilmatuma suurte 'munamägede' otsa  parema rohulible nimel. 

Laur hoos!

Paar sõna eestlaste lemmik teemast, ilmast ka. Üldiselt põhjasaarel püsib aastaringi ilm veidi soojem, kui  lõunasaarel. Põhjas on mõned üksikud suuremad mäestikud, kus tuleb talvel ka korralikum lumi maha, kuid talverõõmude nautimiseks on lõunasaar täielik paradiis, kus mägesid hakkab katma korralik lumevaip. Sellest tulenevalt asuvad ka suurimad ja ägedamad suusakeskused lõunas, peaasjalikult Wanaka ja Queenstowni ümbruses. Praeguseks on temperatuur langenud juba kusagil +9 kraadini päeval ja ööseti kipub aeg ajalt miinusesse minema, mis paneb omajagu proovile. Nimelt sarnaselt austraallastele ei mõista ka siinsed asukad eriti meie mõistes maju ehitada. Majas on vanast heast muinasjutust tuntud nuff-nuff'i pesade sarnased. Sisuliselt puudub igasugune soojustus, aknad (mida armastatakse ja vaate tõttu on neid enamasti majal palju) on valdavalt kõik ühekordsed, juhul kui majal juhtub olema küttekeha, siis see on eranditult kamin, mis enamasti asub maja perimeetris ja kütab sõna otseses mõttes pilvi. Seega, kui nüüd aus olla, siis sooja ei saa suurt kusagil ning kliima soojenemine on teema sellise massiivse õhku kütmise puhul. Ma ei kujuta ette, mis mahus siin elektrit, puitu ja muid varasid igapäevaselt taevasse lennutatakse. Päris põnev. Esimesed päevad igatahes ma mõtlesin pingsalt, et mina küll sellega toime ei tule, järgmised paar päeva mõtlesin, et peaks emalt villaseis sokke ja kindaid tellima hakkama ning nüüdseks olen harjunud, tarbime päevas paar liitrit teed ja oleme leiutanud kaks väga efektiivset meetodit, kuidas sooja sada: 

- hommikuvõimlemine, vähemasti hetkeks saab sooja sisse ja annab vunki nii palju, et minna hommikukohvi tegema

- kallistamine, väga mõjus. Ainuke jama seisneb selles, et kohe kui kallistamine jätta oled tagasi punktis null

Pole midagi, vähemasti on põnev! Noh ja kui muud ei saa, siis paksem nahk tekib kindlasti. 

Hommik karavanpargis, kus öösel langes temperatuur -3ni, pole vist vaja mainida, et camperis soendus ei töötanud. 

Panen mingil hetkel meie läbitud teekonna ka ülesse. Alustasime lõuna saarelt, liikusime ülesse põhja ning ringiga jälle tagasi. Selleks, et Uus-Meremaaga hästi läbi saada, tasub veidi aega varuda ja kindlasti vähemalt paar nädalat lubada ringi vuramiseks. Mis toidu / ööbimise hinnaskaalat puudutab, siis on see mõneti odavam, kui Austraalias, kuid mitte oluliselt. Natukene mõjutab hooaeg ka. Me tulime parasjagu suve lõpus ja talve hakul, niiet hetkel suusatajaid veel pole ja suvitajad on juba jalga lasknud. Talvehooajale pühendatult ootame hetkel lund Queenstownis ja plaanime mõneks ajaks siia pidama jääda. Mõned kuud ja seejärel hakkab juba tõeline seiklus otsides tagasiteed koju.