Niisama

Täna tuli mingil põhjusel hull tuhin Dostojevskit uuesti lugema hakata, pärast tööd seadsin kiirelt sammud raamatuvahetuse poodi. Siin päris mitmeid poode, kuhu saad oma loetud raamatud väikese summa eest ära anda ning natukene suurema summa eest uued omanikuta raamatud asemele osta. Mulle väga meeldib, taaskasutus missugune. No ja nagu imeväel vaatas mulle raamaturiiulist otsa "Rikos ja rangaistus" - "Kuritöö ja karistus" soome keeles. Oh rõõmu, ma vist polegi varem soome keeles raamatut lugenud!

Nüüd aga tõttan kinnu ja vaatan mida "Oranges and sunshine" endast kujutab.

P2ikest!

Teate seda tunnet, kui mõni päev on algusest saadik olnud perfektne. Hommikune päike tõuseb, tuul sasib hellalt, kuid siiski mehiselt juukseid. Naudid oma hommikust kohvi ja hingad sügava sõõmu värsket õhku. Ja kõik edasi läheb kergleva lennuga.

Ma olen õnnelik. Teel veel suurema õnne poole.

Tööst

Vaikselt hakkab spat ehk siis pärlikarpide selektsioon läbi saama. Töö iseenesest on võrdlemisi lihtne ning suurt füüsilist koormust sellega ei kaasne. Väga suurepärane aeg on olnud, kuna teeme spati peaasjalikult Broome lähiümbruses, siis on siinne mereelu meid väga põnevate elukatega üllatanud. Katsun selle kohta väikese postituse teha koos piltidega siis kui vähe parem internetiühendus on. Spat saab praeguste plaanide kohaselt läbi järgmise nädala lõpuks, siis lendan oma suurepärasele puhkusele Melbsi, Lauri juurde. Tagasi 27ndal juunil, et teha ettevalmistusi selle aasta harvestiks.

Endalegi ootamatult ja üllatavalt on võimalik pärlimaailmas teha nö karjääri. Ma ei tea kuidas see päriselt juhtus aga sel aastal harvesti ajal hakkan ops ruumi manageerima. Ops ruum on koht, kus kõiki pärlikarpe opereeritakse st võetakse pärlid välja ning pannakse uued kasvama. Korraga on seal töös 12 jaapanlasest tehnikut ning 6 inimest, kes neid assisteerivad. Saab olema päris põnev ja multikultuurne väljakutse. Töö olemusest võiksin ilmselt kirjandi kirjutada, kuid säästan teid sellest. Igal juhul veedan harvesti veel merel ning pärast seda naasen Melbourne. Loodetavasti sujub kõik hästi ning olen sügiseks uue kogemuse võrra rikkam. Katsun pärast harvestit oma hullumeelsete ametitega hüvasti jätta ning mõne valgekrae töö peale saada.

Hala

Vahel on selline tunne, et pakiks oma seitse asja, võtaks esimesed piletid ja lendaks tagasi koju. Ma ei tea miks see nii on aga kunagi varem pole mu postkasti sattunud nii palju huvitavaid projekte ning koostöösoove, karta on kui tegelikult koju tulen, siis on vaikus majas :D Hetkel aga tundub elu Eestis põnev. Loen uudiseid ja vaatan algava suve pilte. Ma tunnen puudust looduse lõhnast, värskest heinast, kastest hommikusel murul jne. Perest, sõpradest ja kodust rääkimata. Tegelikkus on aga see, et sain lõpuks kätte oma teise aasta viisa ning lähitulevikus hakkame taotlema sponsorit, niiet tegelik koju saabumine lükkub selgelt esimese aasta piirist kaugemale.