Monday, December 12, 2011

Kodu



Ausalt ma peaaegu, et sügelen hetkel suurest reisiärevusest. Sisuliselt on jäänud veel täpselt kaks päeva enne, kui hakkame lendama kodu poole. Sedakorda tuleb tiir üsna korralik ja kohale jõuame väikese vahepeatuse järel Itaalias alles 19ndal 2 paiku. Loodetavasti ükski lend ei hiline ning suur jõuluhullus lennujaamades pole veel pihta hakanud. Ma olen Austraalia ja Eest vahet lendamise osas mõnes mõttes eriline entusiast, kuna pooleteise aasta jooksul saab nüüd olema kolmas kord. Pole veel kohanud siin rändavat inimest, kes nii tihti kodu vahet oleks käinud. 

Ühesõnaga, paluks lund ja hapukapsast. 

Kohtumiseni varsti!


Friday, November 25, 2011

Eestlastest



Täna on taevas hall ja vihma karabiseb akna taga, tunne on täitsa nagu kodus. Viimasel ajal olen hakanud veidi mõtlema maailmas ringi rändavate ja emigreerunud eestlaste peale. Käisin paar päeva tagasi Melbourne Eesti Maja poolt korraldatud bussiekskursioonil. Sõistime nii tunnikese kaugusel asuvasse Geelongi, mis asub kohe Melbourne külje all, käisime paadiga lahel, lõunat söömas ning muuseumis. Väga vahva oli saada päevaks linnast välja ning ennast tuulutada. 

Mind pani imestama, et vaatamata sellele, et viimastel aastatel on Austraaliasse rändama asunud või kolinud suur hulk eestlasi koosnes reisigrupp peaasjalikult ainult vaenmast generatsioonist ehk siis eestlastest, kes siia emigreerusid II MS ajal. Mis on saanud järeltulevatest põlvedest ja kus on noored, kes seda organisatsiooni edasi viiks? 

Minu siin oldud aja jooksul on mul olnud 2 ülemust, kes on Eesti juurtega, mõlemad teadlikud oma päritolust, kuid omamata mingit kultuurilist või keelelist tausta. Üks neist on Eestis paar korda käinud, teisel puudub üldse igasugune huvi. Kas ja kui kiiresti kaovad meie juured võõras kultuuriruumis ning mis on selle põhjustajaks? Ma tõttöelda ei kujuta ette, et kasvatades ülesse lapsi kusagil väljaspool Eestit teeksin seda ainult kohalikus keeles ning traditsioonides. 

Järgmine üritus on Melbourne Eesti Majas 11. detsembril, kui toimub kohalik jõulupidu. Hea on koos olla, rääkida eesti keelt, kuulata rahvuslikku muusikat ja süüa verivorsti. Veri on paksem kui vesi. Ma olen tulihingeline patrioot ja jään selleks elu lõpuni. Mida kauem ma kodust ära olen, seda olulisemaks rahvuslik pärand muutub ja seda suuremaks koduigatsus kasvab. Laias laastus on elu igal pool maailmas ühesugune - ringiratast töö, kodu ja puhkehetk. Avastamist väärt, kuid lõpuks leiad selle miski ikka oma lähedaste ja kodulõhna juures. 

Tuesday, November 22, 2011

Tervisest


Tervis on meie kõige kallim vara ja kui kusagilt miskit logisema hakkab muutub reisimine või võõrsil olek üsna ebamugavaks. Endalegi märkamatult olen pea poolteist aastat kodust eemal viibinud ning selle ajaga on tekkinud mõningased kokkupuuted Austraalia meditsiinisüsteemiga. Panen paar rida kirja ehk läheb kellelgi tulevikus seda infot ka tarvis. 

Keksmiselt maksab üks perearsti visiit 60-90 dollari vahele, sellele lisanduvad vajalikud analüüsid, retseptid jne. Kui tegemist on kiireloomulise probleemiga, siis tasub arvestada, et kiirabisse pöördumisel maksab pelgalt arsti nägemine alates mõnisada dollarit + kõik vajalikud analüüsid ja protseduurid. Olen ühel korral üritanud erakorralisse pöörduda, kuid sosistades andis kiirabi vastuvõtu tädi märku, et oluliselt odavam ning ka ajaliselt efektiivsem on minna eraarsti vastuvõtule. Tihti on erakorralistes vastuvõttudes ooteajad väga pikad, kui käsi just kaelas ei ripu vms kiireloomulist pole võib kuluda vähemalt 5-6 tundi enne kui arsti õnnestub kohata. 

Umbes nädal tagasi pidin suuremat sorti lõuavalu tõttu pöörduma hambaarstile. Uurimise ja puurimise tulemusena selgus, et minu esihammas vajaks juureravi ning mind suunati eraldi spetsialisti poole. Etteruttavalt, hambaravi Austraalias on võrdlemisi kallis. Enamus Eestis olevaid kindlustusfirmasid ei kata hambaravi kulusid või teevad seda teatud summa ulatuses. Vastuvõtt ilma eriliste protseduurideta algab umbes 100 dollarist ning läheb sealt riburadapidi ülespoole. Esihamba parandamisele tehti ka hinnapakkumine, juurekanali ravi + ajutine täidis maksaks 2200 dollarit. Noh ja sellele muidugi lisandub uue püsiva täidise panemine. :)

Hetkel olen õnnelik, et koju tulek on ukse ees. Tarbin antibiootikume, pean valuga endiselt sisemist heitlust ja ootan kohtumist oma armsa koduse hambaarstiga. Kui kojutulek poleks nii lähedal, siis ilmselt siirduks Aasiasse, peaks ka koos lennupiletitega siiski odavam tulema. 

Wednesday, November 9, 2011

Kuidas minna?



Mind valdab hetkel kerge rahutus. Nimelt ma olen viimased paar päeva juurelnud reiside ette planeerimise ja spontaansuse piirimail. Kas ja kui palju oleks mõistlik eeltööd teha või tasuks hoopis võtta oma 7 asja ning avastada tundmatut? Ma pean tunnistama, ma olen laisk. Varasemalt olen kas lasknud liugu väga põhjalike sõprade kodutöö peal või siis läinud kaks kätt taskus ning vaadanud mis saab. Mõlemal viisil omad plussid ja miinused. Kindlasti võidab omajagu aega ning raha, kui eelenavlt asjad enam vähem paika panna, uurida järele kuidas ning mil viisil punkti A punkti B saab jms. Teisalt aga pole ka ma seniajani saanud ühegi suuremat sorti pettumuse osaliseks, kui olen lasknud jalgadel kulgeda ning ahminud endasse seda, mis nii öelda tee peale jääb. Loomulikult sellisel juhul on potensiaalne oht mitte märgata midagi olulist või oma teadmatusest sattuda veidi valedesse kohtadesse. Ma mõneti imetlen neid inimesi, kes on suutnud enda tegemised päeva raames paika panna, eelarvestanud kulu jne, teisalt tundub see kuidagi ahistav. 

Mind valdab mingi meeletu reisiärevus ja kange tahtmine hakata koju tulema. Selline tunne, et teeks  mõttesprinti koguaeg, ainult et kuhugi edasi ei liigu. Seetõttu tiirlevad peas ka peaasjalikult ainult reisimisega seonduvad mõtted. Midagi muud sinna nagu justkui hetkel ei mahukski. Kuigi ma olen enam kui kindel, et kui päev ukse taga on ning me oma retke lõplikult kodupoole alustame on kõik ikka endistviisi ning planeeritust on asi kaugel. 

Wednesday, November 2, 2011

Tere tulemast Movember

November toob Austraalias kaasa endaga Movembri. Lisainfot ettevõtmise kohta leiab siit. Tegemist siis heategevusprojektiga, mille käigus mehed üksteise võidu endale vuntse kasvatavad ning mille eesmärk on pöörata tähelepanu meeste tervisele. Ma ei ole varasemalt sellest projektist enne Austraaliasse saabumist kuulnud, kuid siin on osavõtt küll üsna suur, niiet kuu lõpuks võib kohata suures koguses vuntse. :)

Lisaks sai just just läbi Melbourne Cup ja sellega kaasnevad pidustused. Kui Austraaliasse tulla, siis tasuks kindlasti vähemasti korra minna race'le, et osa saada ühest suurimast siinse spordi ja sotsiaalelu vormist. Kogu see garderoobi virrvarr, suured panused ja ojadena voolav alkohol on nähtus omaette. Melbourne Cup on omalaadsete seast suurim ning kestab igal aastal kokku 4 päeva järjest. Suurim ja olulisim on Cup Day, mille puhuks on Melbournes suisa vaba päev ning slogan on, et "The race that stops the nation". Lisainfot leiab siit.

Üldiselt saabub meil siin kevad ja vaikselt hakkab ilm ilusaks minema. Loodetavasti tuleb pisut päikeserohkem kui eelmisel aastal. :)


Monday, October 17, 2011

Töö otsimisest Austraalias

                                                  

Peaga vastu seina jooksmine ei aita. Rahulikku meelt ja püsivust.

Kuivõrd tegemist on teemaga, mis kõiki Austraaliasse suunduvaid backbackereid, õnneotsijaid, rändajaid jne sügavalt puudutab, siis mõtlesin et panen veidi kirja oma mõtteid siinsest tööturust ja "õnne" leidmisest. Olen viimased kaks nädalat valdavalt arvuti taga veetnud ja püüdnud leida rakendust oma ootamatult tekkinud vabale ajale. Teatavasti ma rahutu hing ei suuda niisama käed rüppes istuda, seega tuleks justkui midagi teha. 

Erinevaid töösuhte liike on siin laias laastus kolm:
- casual/temporary ehk siis ilma siduva lepinguta töö, mille puhul on nii tööandjal kui ka töötajal sisuliselt päeva pealt töösuhe lõpetada. Enam levinud töösuhte liik kõikvõimalike lihttööde puhul. Puuduvad siduvad kohustused ning valaval osal koradadest ei kaasne sellega ka mingit nö paberkandjal lepingut. Tihti on töösuhe suusõnaline ja kokkulepete põhine.
- contract sõlmitud leping konkreetseks ajavahemikuks. Näiteks projektipõhine töö kuueks kuuks. 
- permanent ehk siis ilma tähtajalise lepinguta pikaajaline töösuhe. Juhul, kui riiki siseneda ja töötada W and H viisaga, siis permanent kohta saada on mõneti keeruline. Sellisel juhul tuleks kas leppida kokku, et trial ehk siis katseajal töötatakse W and H viisaga ja kui töösuhe on viljakas taodeldakse sponsorship, mis annab võimaluse töötajal ennast siduda ühe ja sama firmaga pikemaks ajaks kui 6 kuud. Kuid sellisel juhul on ka piirang, et töötaja ei tohi olla seotud ühegi teise ettevõttega. 

Mõneti on vahe kas otsida tööd kusagil nö äärealal ja põllumajanduses või siis linnades. Valdav osa töövõimalusi äärealadel piirdub erinevates farmides, baarides jne casual tööd tehes. Suuremates linnades on palju levinud ka musta tööjõu nõudlus, mis tähendab seda, et palka makstakse sularahas ja peo peale. Eks see ole igaühe oma südametunnistuse asi, kas sellist tööd vastu võtta või mitte. Isiklikult kogemused puuduvad, kuid Melbournes on suur osa väiksemaid kohvikuid jne maksavad palka mustalt. 
Farmitöid jne leiab kõige hõlpsamalt saidilt gumtree.com.au, igal piirkonnal on oma spetsiifiline Gumtree, näiteks melbourne.gumtree.com.au. Ühtlasi saab seal osta, müüa, leida elukohta jne. Kui plaanis pole raha teenimine, vaid ägedad kogemused, siis tasub mõelda ka Woofimise peale http://www.wwoof.com.au/. Mõningates linnades on ka eraldi backbackri job center'id, mis töötavad enamasti hooajal. Näiteks Darwinis on Backbackers job center, väikese vahendustasu eest lubatakse leida sulle rakendus mõne päevaga. 
Erinevad kalandus ja pärlifirmad tihtipeale soovivad eelnevalt kogemust merel või siis mõne töötaja soovitust. Alati on võimalus muidugi minna, viia oma CV ja loota õnne peale. Toimis minu puhul :)

Kui soov teha suuremates linnades ettekandja tööd erinevatel üritustel, suured õhtusöögid, kontserdid, vastuvõtud, F1, Melbourne Cup jnejne, siis selleks on mõned suuremad agentuurid, kes eeldavad varasemat kogemust. 
Mõned viited:

Veidi googeldadades, leiab neid kümneid. Korralikumad restoranid, kellel nõudmised kõrgemad kogemuse ja teenindusstandardite koha pealt otsivad inimesi valdavalt suurte büroode kaudu. 

Kui aga plaanis mõned linnas / kohas pikemalt peatuma jääda tasub ehk otsida paiksemat tööd. Protsess on aeganõudev ja tihtipeale vaevaline ning ei pruugi viia eesmärgini aga ega muidu muud moodi teada saa, kui ei proovi. Selleks on suur hulk erinevaid töövahendusportaale. 

Mõned suuremad:
- Clicks (IT valdkond) http://www.clicksrecruit.com.au/


Phuh, ma tavaliselt ei armasta romaane kirjutada aga see venis nüüd küll hirmus pikale. Lühidalt tekivad kogemused ajaga, tuleb paaril intervjuul ära käia ja siis on selge, mida otsitakse ja kuidas nö muljet avaldada. 

Mis minu tööotsinguid puudutab, siis hetkeseisuga mõned asjad susisevd ja kahte ägedasse kohta lähen proovipäevale, niiet loodetavasti miskit näkkab. :)

Friday, October 14, 2011

Reisides kohtab nii mõndagi..


Neljapäevane koogirännak viis meid Tirimasuni

Ma pole kuigi kindel, et kondiiter seda kooki küpsetades Eestile mõetles. Võimalik, et päris Tiramisu ei tulnud välja, niiet Tirimasu ajas asja ära.

Säästu Tiramisu raskel ajal ikka abiks :)

Monday, October 10, 2011

Ping, pong, igav on...


Ma avastasin endale uue hobi, mida mõtlesin oma suure ahvivaimustuse juures ka teiega jagada. Nimelt, kuna ma teatavasti olen hetkel töötu, siis minu rahutu hing ei lase niisama kodus passida ja oodata hetke, millal on aeg tagasi tööle naasta. Selle asemel, siis olen endale kõikvõimalikke tegevusi hakanud välja nuputama. Juhuslikult kodu lähedal ringi luusides jäi ühe joogastuudio pakkumine silme ette, mis tundus nii arulagedalt soodne, niiet eile hommikul ajasin oma trenfunksi riided selga ja läksin kohale.  Tegemist on birkham yoga'ga. Googeldasin, paistab, et Eestis seda veel harrastada ei saa. Ilmselt seetõttu, et keegi pole tahtnud investeerida, ruumi, mis oleks stabiilselt 40 kraadise temperatuuriga. Loodetavasti jõuab varem või hiljem meile ka. Kuna tund kestab 1,5h ja ruum on KUUM, siis vee hulk, mis kehast väljub on meeletu. Kui kuumaga on head suhted ja jooga ka meeldib, siis soovitan soojalt. Võtab korralikult läbi. 

Mis aga puudutab töö otsimist suures linnas, siis tuleb varuda aega ja kannatust. Uurida ja puurida erinevaid veebe, kus erinevaid töökuulutusi tuhandete viisi. Saata hulgem CV'sid ning loota, et mõnes kohas sinu oma selle 10% hulka satub, mis screeningu staadiumisse jõuab. Lühidalt suurem osa ettevõtteid kasutab siin agentuuride abi ning kogu töölevärbamine käib läbi nende. Teine variant on see, et otsitakse ajutise lepinguga töötajaid ning sellisel juhul on nö professionaalsed rendi firmad, kes sinu palgast lõviosa napsavad ning sind mingiks x ajaks tööle rakendavad, suhteliselt ebamõistlike tingimustega. Samas vahetevahel võib sellest kasu olla, et nö jalga ukse vahele saada. Loomulikult sõltub kõik sellest, millist tööd otsida. Kui soov, minna ntx baari/restosse  vms tööle, siis tuleks lihstalt CV'd näppu võtta ja meelepärased kohad läbi käia. Üldiselt hospitality töö otsimiseks on praegu parim aeg, kuna hooaeg on kohe kohe algamas ning suur suvi tulemas. Kontoritööd seevastu hakkavad jõudma omadega hapukurgihooaega, jõulu, koolivaheaeg ja puhkused ees. 

Egas midagi, pikka meelt mulle ja uute seiklusteni!


Friday, October 7, 2011



Ma vaatan telkust vanu Sex and the city osi ning mõlgutasin mõtteid väikese postituse üle, kui mind tabas lause: "Did you miss the boat." Tõttöelda reaalsus on mõnus. Ma armastan Melbourne hingamist ja natukene loidu, kuid siiski kirgast elurütmi. Olen 2 aasta jooksul olnud laevas ja nö ära lõigatud kokku 287 päeva. See on peaaegu aasta, päris palju, kas pole? Minusse on mingi meremehe salajane hing ära peidetud. Ilmselt ma kunagi enam uuesti triibulise särgiga töö nimel seilama ei lähe, kuid üks on selge: kui ma vanaduses oma kassiga kusagil suvemaja terassil jalga kõlgutan, tuleb selle unistuse täiuslikuks muutmiseks lisada ka väikene paat. Kala ma küll püüda ei oska aga mulle piisaks ka aeg ajalt niisama lainetel loksuda.


Back to the real business. 

Wednesday, September 28, 2011

Life full of suprises!

Viimane päev oma koduses kajutis.


Mõtlesin, et annan siia kanalisse ka märku, et olen elus, terve ja õnnelik. Austraalia on täis üllatusi ja erinevatel põhjustel saab minu mere karjäär läbi. Peaksin küll veel 1,5 kuud transporti tegema, kuid otsustasin loobuda ning eile maandusin korraliku tormi saatel tagasi Melbourne. Kuna Laur siin õnnelik oma tegemistega, siis katsun endale ka mingi rakenduse leida. Esialgu aga plaanis veidi puhata, kuna selle aasta hooaeg oli päris kurnav. Rehkendasin just ükspäev, et 2 aasta jooksul kokku olen merel viibinud 277 päeva. Harvestist kirjutan lähipäevil eraldi postituse.

Darwinist Melbourne maabumine oli selline löök, et ma siiamani uimane ja kui ma oleks multifilmi tegelane, siis hetkel pöörleksid silmad ringe tehes ilmatu kiirusega ning linnud lendaksid ümber pea. Noh teate küll, kuidas oimetut olendit multikates tavaliselt kujutatakse. Olles eemal igasugusest reaalsusest ja kulgedes rutiinis on infoküllus, rahvahulk sinu ümber ning kogu meedia hetkega küllast. Lisaks on Dwn oma laid back & easy going olemisega täielik vastand Melbournele. Seega, aklimatiseerun, muutun taaskord inimeseks ja siis juba uued teated vihmasest, kuid siiski südant soojendavast kodulinnast.


Tuesday, July 5, 2011

Rahu ja vaikusesse..



...ilmselt see ei ole viis, millega enamus inimesed kirjeldaksid 3 kuud merel, täidetud 7 päeva nädalas töötamisega. Kuid minu jaoks on alati merel, tsivilisatsioonist eemal oldud aeg mõneti eneseleidmine ja suur avastusretk. Mulle meeldib olla ära lõigatud levist ja kogu maailmast. Kerge on hingata, ärgata ja olla. Oleme sel korral ära kuniks 15. augustini, paar päeva maal ning seejärel jälle 5 nädalat jutti. Kokku olen ära umbes oktroobrini.

Olgem ausad, ma tegelikult tunnen sisimas paljudest asjadest puudust. Kasvõi kõikidest nendest mõnusatest uimastest pühapäevahommikutest, mil veame end mõnda uude ja põnevasse kohvikusse, arutame, loeme lehti, joome kohvi ja sööme putru. Täielik vaikelu. Praegune on lihtsalt vaikelu erineval viisil.
Laurist eemal olekut ei saa sõnadesse panna.

Sel aastal pole levas ka ühtegi eestlast, niiet eesti keelest hakkan vast ka puudust tundma, kuigi eile sain just oma emalt, super super super paki. Ma alati muutun jube emotsionaalselt ja veeretan silmist krokodille, kui paki saan. Igal juhul ema saatis mulle portsu eesti keelset kirjandust, AYEEE!
Laevas olev seltskond on eelmisest aastast üldse omajagu erinev. Meil on ainult 1 inimene, kes antud tööga varasemalt kokku puutunud pole ning mitmete geifoobide sekka on sattunud kokk ja tema abi, kes on abielus ja lesbid. Loodetavasti suuremad intriigid jäävad olemata.

Kui keegi tahab kirja vms saata, siis ootan avasüli ning aadress on:
Eva Eldermann, Montoro
T/O Paspaley Pearls 19
The Mall
Darwin
Northen Territory
0800
Australia

Nautige suve!

Kohtumiseni varsti :)

Sunday, July 3, 2011

Melbourne Aquarium



Kui Melbourne sattuda, siis võiks sellesse imelisse veemailma korraks sisse astuda küll. Vaatamata sellele, et mul mereelu pidevalt käega katsutavas kauguses on ja kõikvõimalikke vähem ja rohkem kummalisi elukaid õnnestub kohtuda oli Melbourne akvaariumis ikkagi ääretult põnev.

Kuna nett on nii kohutavalt vilets, siis ei õnnestu rohkem pilte lisada, niiet tuleb ikka ise kaema tulla. :)

Saturday, July 2, 2011

Alkohol

Welcome back to Darwin


Alkoholil on Northen Territory töö- ja sotsiaalelus suur roll. Alates eilsest hakkas kehtima seadus, et alkoholi saab poest osta ainult isikuttõendava dokumendi olemasolul. Kuna eile oli NT päev ning ühtlasi ka ainukene päev terve aasta jooksul, kus müüakse ilutulestikku ning mil seda tohib õhku lasta, siis ajastus päris hea. Poed olid janustest inimestest lookas ning nii mõnelegi tuli uuendus ootamatult. Austraalias üldiselt tasub mingisugust siinmail aksepteeritavat dokumenti koguaeg kaasas kanda, kuna ka pubidesse või klubidesse ilma sisse ei saa. Vaatamata sellele, et turvamees võib silma pilgutamata öelda, et vaatamata kõikidele nendele kortsudele su silmades ei saa ilma ikkagi sisse lasta.

Alkoholi ostes mitte ainult ei vaadata su dokumenti, vaid scannitakse iga ostu korral sisse ja salvestatakse. Peamine põhjus, miks elu keerulisemaks muudetakse on lootus, et see vähendab alkoholi tarbimist. Varasemalt näiteks viidi sisse seadus, et alkoholi ei tohi tarbida lähima 1km raadiuses poest, kust alkohol osteti. Selle tingis asjaolu, et aborigeenid tihtipeale istuvad lihtsalt sama poe ette maha ja hakkavad kulistama.

Reedel lõpetasime tööpäeva oluliselt varem ning käisime päise päeva ajal stripitiisi vaatamas. Darwinis on kokku umbes 4 pubi, kus neljapäeval, reedel ja laupäeval on keskpäevades sessioonid. Kontingendiks peamiselt erinevate rasketööstuste töömehed ning iga tunni aja tagant tuleb tsikk lavale, teeb oma show ja mehed tekitavad korraliku baari käibe. Mul on jäänud arusaamatuks, kuidas keset tööpäeva seal alati nii palju rahvast on aga ilmselt tehakse lihstalt kogu meeskonnaga tööluusi. Lisaks on Darwinis meeste ja naiste vahekord päris nutune, hooaja väliselt, kui linn pole kaetud turistidega on väidetavalt iga 8 mehe kohta 1 naine.

Ma ei tea kas ma seda just kultuuriks võin nimetada aga siia kanti sattudes tasub kindlasti ühel sessioonil ära käia, mina enne ei uskunud, kui oma silmaga ära nägin.

Tuesday, June 28, 2011

Niisama

Täna tuli mingil põhjusel hull tuhin Dostojevskit uuesti lugema hakata, pärast tööd seadsin kiirelt sammud raamatuvahetuse poodi. Siin päris mitmeid poode, kuhu saad oma loetud raamatud väikese summa eest ära anda ning natukene suurema summa eest uued omanikuta raamatud asemele osta. Mulle väga meeldib, taaskasutus missugune. No ja nagu imeväel vaatas mulle raamaturiiulist otsa "Rikos ja rangaistus" - "Kuritöö ja karistus" soome keeles. Oh rõõmu, ma vist polegi varem soome keeles raamatut lugenud!

Nüüd aga tõttan kinnu ja vaatan mida "Oranges and sunshine" endast kujutab.

P2ikest!

Thursday, June 16, 2011



Teate seda tunnet, kui mõni päev on algusest saadik olnud perfektne. Hommikune päike tõuseb, tuul sasib hellalt, kuid siiski mehiselt juukseid. Naudid oma hommikust kohvi ja hingad sügava sõõmu värsket õhku. Ja kõik edasi läheb kergleva lennuga.

Ma olen õnnelik. Teel veel suurema õnne poole.

Tuesday, June 7, 2011

Tööst

Vaikselt hakkab spat ehk siis pärlikarpide selektsioon läbi saama. Töö iseenesest on võrdlemisi lihtne ning suurt füüsilist koormust sellega ei kaasne. Väga suurepärane aeg on olnud, kuna teeme spati peaasjalikult Broome lähiümbruses, siis on siinne mereelu meid väga põnevate elukatega üllatanud. Katsun selle kohta väikese postituse teha koos piltidega siis kui vähe parem internetiühendus on. Spat saab praeguste plaanide kohaselt läbi järgmise nädala lõpuks, siis lendan oma suurepärasele puhkusele Melbsi, Lauri juurde. Tagasi 27ndal juunil, et teha ettevalmistusi selle aasta harvestiks.

Endalegi ootamatult ja üllatavalt on võimalik pärlimaailmas teha nö karjääri. Ma ei tea kuidas see päriselt juhtus aga sel aastal harvesti ajal hakkan ops ruumi manageerima. Ops ruum on koht, kus kõiki pärlikarpe opereeritakse st võetakse pärlid välja ning pannakse uued kasvama. Korraga on seal töös 12 jaapanlasest tehnikut ning 6 inimest, kes neid assisteerivad. Saab olema päris põnev ja multikultuurne väljakutse. Töö olemusest võiksin ilmselt kirjandi kirjutada, kuid säästan teid sellest. Igal juhul veedan harvesti veel merel ning pärast seda naasen Melbourne. Loodetavasti sujub kõik hästi ning olen sügiseks uue kogemuse võrra rikkam. Katsun pärast harvestit oma hullumeelsete ametitega hüvasti jätta ning mõne valgekrae töö peale saada.

Friday, June 3, 2011

Hala

Vahel on selline tunne, et pakiks oma seitse asja, võtaks esimesed piletid ja lendaks tagasi koju. Ma ei tea miks see nii on aga kunagi varem pole mu postkasti sattunud nii palju huvitavaid projekte ning koostöösoove, karta on kui tegelikult koju tulen, siis on vaikus majas :D Hetkel aga tundub elu Eestis põnev. Loen uudiseid ja vaatan algava suve pilte. Ma tunnen puudust looduse lõhnast, värskest heinast, kastest hommikusel murul jne. Perest, sõpradest ja kodust rääkimata. Tegelikkus on aga see, et sain lõpuks kätte oma teise aasta viisa ning lähitulevikus hakkame taotlema sponsorit, niiet tegelik koju saabumine lükkub selgelt esimese aasta piirist kaugemale.


Friday, May 20, 2011

Lendamisest Austraalias

Kui on plaanis Austraalias ette võtta siselende, siis on ehk sellest infost abi. Sisuliselt on valida 4 suurema firma vahel:

Qantas www.qantas.com - opereerib hulgaliselt sise- ja välislende, hinnaklass on konkurentidest mõnevõrra kõrgem. Eelisteks pardal pakutav toit ning väga suur valik erinevaid sihtpunkte.
Virgin Blue www.virginblue.com.au - mõnevõrra odavam hinnaklass kui Qantasel, 12 dollari eest on võimalik lisada kuni 23 kg pagasit. Mõnus on see, et kui esialgu pagas jäi lisamata, siis kuni lennupäevani on võimalik internetist sama tasu eest juurde osta. Lennujaamas pagas lisades on see mõnevõrra kallim, 40 dollarit. Üldjuhul ei ole Virgini lendudel toitlustamist, kuid antud hetkel kõikidel WA lendudel on complimentary kerge söök ja jook.
Jetstar www.jetstar.com - kuulub samasse gruppi koos Qantasega, kuid tegemist low budget lennufirmaga. Qantase lehel lendu broneerides tasub vaadata kumb firma tegelikult lendab, kohati kuvatakse lennud läbisegi. Kampaaniate käigus on võimalik leida erinevaid lende võileivahinnaga, kui plaanis lennata koos pagasiga, siis hinnad vähe krõbedamad. Pileti hulka ei kuulu toit/jook.
Tiger Airways www.tigerairways.com - võimalidest lennufirmadest kõige odavam, kuid omajagu ebastabiilne. Lende lükatakse tihtipeale edasi või jäetakse sootuks ära. Sobib reisimiseks kui on aega ja flex nõudmised. PS kui reisid pagasita, siis tuleb teha web check in eelnevalt, vastasel juhul küsitakse lennujaamas 50 dollarit lisaks.

Skywest skywest.com.au - lendab peaasjalikult NT ja WA piirkonnas.

Viimasel ajal on mind lennates tabanud totaalne ebaõnn, iga kord on vähemasti ühe lennu puhul väljumist edasi lükatud. Viimasel korral Melbournest Broome tulles jõudsin 4h plaanitust hiljem, seeläbi jäin laevale minevast transpordist maha. Virgin küll väljastas suurepärase 6 dollarilise voucheri, et süüa või juua osta, kuid siinsete hindade juures saab selle eest hmm, yhe suure kohvi? Igal juhul mitte korralikku kõhutäit. Muud polegi hullu, kuid tuleb arvestada, et kui hooaeg saabub Austraalia väikelinnadesse, siis eelneva broneerimiseta ei pruugi öömaja leida. Seega leppisin korraliku peatäie ning ööbiisega töökaaslaste auto tagaistmel. Elu on lill. Ootan järgmist puhkust :)

Wednesday, May 18, 2011

Puhkus


Käisin vahepeal suptsi kaheks päevaks Melbournes. Ei väsi kordamast - ma armastan seda linna! Eales pole olnud ükski sprintpuhkus nii hingekosutav. Loomulikult on suurim roll sellest koos oldud aeg Lauriga. Hetkel lendan taaskord tagasi Broome. Mingi valemiga viimasel ajal kõik lennud hilinevad, niiet istun Melbourne lennujaamas, naudin kohvi ning vaatan saabuvaid ja lahkuvaid lende. Hirmus põnev. Mulle on alati meeldinud, kui lennujaama ootesaalide suured aknad avanevad stardikoridoridele. Varsti olen jälle tagasi, praegu aga tagasi seiklustele avamerel.

Hinges valitseb rahu ning üllatus, üllatus - ma olen õnnelik. Aitäh, et sain oma õnnejoovastust teiega jagada.

Friday, April 22, 2011

Broome vol 2

Täna taaskord lahkume Broomist, et siis mõnda aega uuesti merel olla. Kuna Laur saatis mulle kaabli, siis teen väikese postituse piltide abil :)


Broome rannik laevalt vaadates.


Peaaegu nagu road train, ainult et merel, transportisime korraga 4 väiksemat paati.


Ma võiksin vist vabalt iga päev päikesetõusu ja -loojangut pildistada. Need vaated siin on väga maalilised!


Esimest korda elus bday kodust eemal ja mis veel põnevam koos kaheksa inimesega laeval loksumas. Vahva oli! Tegime väikese afterparty pisemal laeval nimega Qang Ying :)


Hambad kuuluvad kalale nimega Bluebone, mida me siin jõudsasti sööme. Mina, kes ma varem suuresti meres leiduvast kraamist lugu ei pidanud, olen hakanud mereande armastama. Ilmselt heeringa, kilu ja räime söömiseni ei jõua ma kunagi aga heast kalast küll enam ära ei ütle.


Vaikelu Broomes.





Ja natukene veel vaiksem. Kui ma esimest korda aborigeeni keset tänavat magamas nägin jättis süda paar takti vahele ja peas käisid mõtted, mis ma nüüd siis tegema peaks. Helistama kiirabisse, politseisse, katsuma pulssi jne... Tegelikult aga on järjekordne aborigeen ära väsinud ja talle sobivas kohas magama jäänud.

Thursday, April 21, 2011

Teretulemast byrokraatia!

Paistab, et niipea 2 aasta viisa minu postkasti saabumas ei ole. Kuna mul hakkab ysna kohe kohe saama 1 aasta l2bi saama, siis tegin taotluse 2 aastaks. Immigratsioonist tuli aga vastus, et ma ei saa enne oma 2 aasta viisat k2tte, kui saadan neile oma xray. Kui tegin 1 aasta viisat, siis selleks ajaks oli n6ue maha kantud ning p22sesin, nyyd tuleb aga v2lja, et Eesti on k6rge riskiga riik ja tuleb m6nisada dollarit v2lja k8hida ning 2ra teha. Peavalu, eriti kui viibib outbackis ning immigratsioon aksepteerib ainult valitud kliinikuid.

Follow up tuleb kui ykskord oma viisa k2tte saan.

Monday, April 4, 2011

Broome

Broome, kus viimased nädala veetnud oleme, et oodata tulemata jäänud tsükloni möödumist on omamoodi põnev koht, mida külastada. Samas kui arvestada, et tegemist on võrdlemisi kauge äärealaga, kuhu saabumine enamasti kulukas ning kohapealseid meelelahutusi napib, siis külastamata ei kaota ka midagi. Teisalt enam kui kindel on see, et Austraalias olles peaks vähemasti paari sellist kohta väisama. Hetkel ei ole veel hooaeg pihta hakanud ning suur osa kohti on suletud, sellegi poolest on linn juba enam vähem erinevate bakkeritega täidetud ning iganädalasel wet tits showl osalejaid jagub. Soovitan soojalt neljapäeva õhtul kontrastse meelelahutuse ja hea peatäie eesmärgil sammud Roeysse seada. Enne siia saabumist oleks hea veidi raha varuda, kuna tegemist ei ole teab mis odava kohaga. Väljas süües kulub keskmiselt 20-30 dollari kanti, õlled on umbes 8 dollarit, taksosõit väiksema vahemaa puhul alates 8 dollarit jne.

Kuna Broome on väga tugevalt seotud pärli tööstusega, siis on siin selle temaatiline eraldi muuseum, päris põnev isegi kui ise selle maailma sees oled. Erinevaid firmasid kes siin pärle, ehteid jne müüvad on ka päris mitmeid. Hind ja kvaliteet seinast seina. Kusjuures huvitav fakt aga suurim klientuur ehetele pidi olema 20-30 aastased Euroopa naised. Mõni ime siis, et mul kiusatus on.

Broomes olles kindlasti tasuks minna ka Matsosesse, mis on kohalik õllepruulimiskoda / restoran, kus saab päris head ja kvaliteetset õlut. Proovisin mango, chilli, gingeri (sry, eesti keelne sõna ei meenu hetkel) ning mango & chilli õlut, väga njamm. Õlled on Austraalias enamasti liigitatud keskmise ja kange alla ning Eesti omadest sellegi poolest minu meelest omajagu lahjemad. Mõni ime, et ka mitte õllejoojad, siin just seda märjukest nautima hakkavad :)

Vabaõhukino on siin ka, mis hetkek küll kahjuks näitas ainult neid filme, mida ma juba näinud olen. Kuna siin on vangla, lennujaam ja muu vajalik kõik kesklinnas, siis välikinos olled tuleb arvestada lennuliikluse ja sellest tuleneva müraga.

Kui nüüd aus olla, siis rohkem soovitusi Broome külastmiseks polegi. Kindlasti aga tasuks transpordi olemasolul siit edasi liikuda Kimberleysse.

Homme paneme jälle ajama ning levis tagasi ilmselt umbes 8-10 päeva pärast.

Friday, April 1, 2011

Ilmast

Kõikide rahvaste lemmik teema ilm, kütab alati kirgi. Mõtlesin, et teen siis selle auks ühe postituse ka. Kuigi enamasti ilmselt tundub, et Austraalia ilm on üks suur päikene siis tegelikkuses vahetuvad ka siin aastaajad ning sellega seoses ka hooajad. Enne, kui Austraalia erinevatesse piirkondadesse reisima hakata, tasuks selline pisiasi välja uurida. Näiteks kui põhja Austraalia aladel hakkab talve saabudes (ehk siis praegu) kuiv hooaeg ning on puhkamiseks mõnusaim aeg, siis lõunas on kõva tuul, vihmaood jne. Puhkamiseks praegusel hetkel näiteks Melbourne ei valiks. Kuigi Melbourne on asukoha tõttu on üldse väga heitliku ilmaga koht. Märjal hooajal reisides tuleb arvestada lakkamatu vihmaga, tihtipeale suurtest üleujutustest tingitud ära lõigatud teedega jne.

Hetkel istume tsükloni ootuses Broomes. Ilmselt oleme siin veel lõksus vähemalt järgmise reedeni ehk siis nädalakese. Praeguste prognooside kohaselt peaks 2 kategooria tsüklon Broome tabama esmaspäeval. 2 kategooria tsüklon ei ole teab mis tõsine, tuul peaks tõusma kuni 180 km/h ning otsest ohtu inimestele pole. Ka kategooria 3 puhul peaks olema kõik veel enam vähem okei. Siiski soovitati igaks juhuks esmaspäevaks endale sobilik toiduvaru ära osta, kuna suure tõenäosusega ei tasu jalga uksest välja tõsta. Ühtlasi võivad tekkida ka pikemad elektrikatkestused jms ettenägematu. Kusjuures linna peal on mitmes kohas viidad üleval evakuatsiooni keskuse poole, tsüklonid ei ole siin kandis märjal hooajal kuigi ebatavalised.
Seega on mul lootust oma esimese tsükloni kogemuse osas.
Niiet elame ja näeme.

Kõikidele aprilli sünnipäevalastele, palju õnne! Mul suhteliselt viletsa ja hektilise ühenduse tõttu ei õnnestu ilmselt kõigile õigel momendil soovida. Vabandan siiralt.

Thursday, March 24, 2011

Õnnelikult laevas

Laeval tagasi olla on ühteaegu väga imelik ja teisalt hirmus tore. Mul ilmselt ikka süda tunneb rõõmu merel oleku üle. Hetkeseisuga polegi selge kauaks meil selleks korraks siin tööd on. Võimalik, et vahepeal saan mõneks kuuks nö puhkusele tagasi Melbourne.

Enne kui ära tulin korraldasime Erkki ja Avega väikese grillimise. Kuna Erkki soovis valmistada saslõkki, siis mõeldud tehtud. Ainult, et kogu korraldamine osutus mõnevõrra keerulisemaks kui oli plaanitud. Nimelt ei ole temps mitte lihtne leida tavalist ufo grilli, kuna kauplused on täis erinevaid gaasi, elektri jms üüüber ägedaid grille. Lõpuks siiski leidsime, ka söe saime, kuid ei toimi ka süsi siin nagu Eestis. Süsi on tihkelt kokku pressitud ning selle korralikuks käima tõmbamiseks kulus ära suur kogus väärt 80% Erkki viina, Lauri kopsumahtu, kannatust ning tahtejõudu. Lõpuks aga õnnestus korralik grillipidu vägevalt.

Kui keegi veel plaanib liha sisse marineerida, siis tasub meie kogemuse põhjal arvestada, et siinne äädikas ei ole samaväärne Eesti omaga. Et korralikku krehvtisust saada läheb ilmselt vaja umbes 2 pudelit. Sõltub muidugi liha kogusest :)

Igal juhul jagasin täna laevas õhtusöögi ajal meie saslõki elamusi, kuna sellisel kujul siin suurt liha grillimist ei tehta. Austraallaste BBQ kujutab endast tavaliselt maistsetamata ja marineerimata steikide ning erinevate vorstikeste grillimist. Kuid minu üllatuseks jagas üks töökaaslastest õite huvitavat retsepti, mida nemad koguaeg kasutama pidid. Nimelt pidi olema ääretult maitsev känguruliha, kuid nad lasevad sellel eelnevalt olla vähemasti 5h coca cola sees. Ehk siis võtad känguru liha ribad, valad üle cocaga ja mõne tunni mõõdudes ongi grillimisvalmis materjal olemas. Minus tärkas huvi, tuleb kunagi ära proovida.

Piltidega on nüüd selline lugu, et neid lähitulevikus ei tule ning lisan tagantjärele. Mul lihstalt jäi kaabel Melbourne. Igasugused muud vajalikud asjad seejuures aga no mis sa ikka teed. Üllatusõhtusöögilt, mille kaks väga kallist inimest minu lahkumise puhul meile tegid veidi tipsusena ei tulnud lihstalt kõik asjad meelde.

Minu edasine graafik on selline, et kusagil 10-12 päevaks kaon ära merele, et siis jälle mõned päevad levis olla. Seega peatse kuulmiseni umbes 2 nädala pärast.

Monday, March 21, 2011

Lendamisest


Homme siis sätin end taaskord lennujaama ja põrutan Broome, mille sadamast laev väljub reedel. Olen viimasel aasta jooksul nii palju lennanud, et ületan vist sellega kogu oma elu lennutunnid. Paistab, et ajaga paraneb hirm. Varem pelgasin lendamist omajagu ja üksinda meeleldi üldse lennuki peale ei roninud. Praeguseks on tegemist punktist A punkti B jõudmiseks hädavajaliku toiminguga, lennujaama lähen pigem hiljem kui varem ning katsun alati leida mõne vaiksema nurga, et need tunnid ära tiksuda. Kusjuures tihtipeale on viimane võrdlemisi keeruline, kuna mõnusaid ja eraldatud kohti on lennujaamades vähe.

Sisuliselt siit Eestisse tulemiseks läheb vähemalt 2 ööpäeva ning minimaalselt 3 lendu, mille lennuaeg kokku on üle 24h. Melbournest Londoni käib ka üks otselend, kuid selle hind enamasti soolasem, kui läbi Aasia minna. Enamasti on lõpuks kohale jõudes alati veidi pohlamoos tunne peal. Olen jõudnud nii kaugele, et lisaks kõigele muule sisaldab käsipagas alati ööriideid, et vähegi värskem tunne oleks.

Kui saabuda Sydney lennujaama, siis tasub arvestada, et 5 dollarit maksab yhest terminalist teise sõitmine. Seejuures pole vahet kas international - domestic või vastupidi. Enamasti on lennujaama terminalide vaheline transport tasuta, kuid Sydney paistab selles osas erand olevat.

Lisaks mõtlesin, et jagan veidi oma pagasi kogemust. Nimelt olen elus kaks korda laenanud siit koju tulemiseks kohvrit ning mõlemad korrad on see purunenud. Minu üllatuseks oli sügisel Tallinnasse saabudes kohver ribadeks ning pöördusin pagasiteeninduse poole. Ilma mingi probleemita toodi tagant ruumist samas hinnaklassis kohver ning lasti asjad ümber pakkida. Vägav sujuv ja meeldiv teenindus.
Kui saabusin Tallinnast viimasel korral Sydenysse, siis oli kohver samuti ribadeks ning mingi ebamäärase kilega kokku mässitud. Seadsin oma sammud uuesti pagasiteeninduse poole, kus lasti täita paberid ning konstanteeriti fakti, et tõepoolest on kohver katki. Seejärel anti mulle aadress, kuhu ma pean Sydenys pöörduma. Minu mure peale, et mul on veel üks lend ees Sydneyst Melbourne anti Melborune aadress ja sellega nende vastutus piirdus. Suure lunimise peale sain info, kus oleks võimalik minu kohver niimodi kokku teipida, et mind järgmisele lennule ka lastaks. Melbournes sain kontorisse minnes uue kohvri.
Seega, kui saabuda Austraaliasse purunenud pagasiga, siis tuleb arvestada, et uus kohver tuleb hankida suure tõenäosusega mujalt, kui lennujaamast ning selleks peaks varuma veidi aega ning kannatust.
Lisaks kui kohver on puru, siis enamasti ei viitsi toll sinuga tegeleda ning tavapärasele väga põhjalikule kontrollile saadetakse sind otse tollitsoonist välja. Ausalt öeldes oli mul selle üle ainult hea meel, kuna vastasel juhul oleks ilmselt minu juuretis ja teeseen konfiskeetitud.

Lõpp hea, kõik hea.


Thursday, March 17, 2011

Meri kutsub


Loetud päevade pärast sean ma oma jalad jälle lennukile ja põrutan Broome. Austraalias tuleb alati valmis olla selleks, et kõik võib üle öö muutuda. Eelmisel nädalal tuli suhteliselt ootamatult kõne uuesti laevale minna. Kuna plaan oli juba varasemalt olemas, siis mõeldud tehtud. Uus hooaeg hootab ees ning lähitulevikus ilmselt seilan jälle Darwini ja Broome vahet. Algselt pidime küll mõlemad laevale minema, kuid Laur oma praegust karjääri arvestades ei saa liituda niiet katsun võimalikult palju Melbourne vahet lennata. Ikka lähemal, kui Eesti :)

Ma ei ole veel päris kindel kauaks ma sedakorda levist välja lähen aga igal juhul võib mulle sinna kirjutada ja joonistada, nii palju kui torust tuleb. Ma vist pole eales nii õnnelik tigupostituste ja pakkide üle olnud, kui eelmisel aastal laevas - nagu väike laps.

Eva Eldermann, Montoro
T/O Paspaley Pearls 19
The Mall
Darwin
Northen Territory
0800
Australia

Ma oma erinevatest tunnetest ja emotsioonidest ei hakka pikalt kirjutama - üks on kindel igatsusega saab kõvasti maadlema hakata.

Thursday, March 10, 2011

Great Ocean Road


Eelmisel nädalavahetusel otsustasime Ave ja Erkkiga minna Great Ocean Roadile tuuritama. Tegemist on, korraliku uhamisega, ühe päevase reisuga aga kui veidi ringi jalutada ja rahulikult kulgeda, tasuks varuda kaks päeva. Rentisime selle tarbeks auto ja pakkisime end laupäeva hommikul teele.


Seejures tasub märkida, et kui Austraalias autot rentida, siis hinnad jäävad keskmiselt vahemikku 100 dollarit päev ning sellele lisandub kindlustus. Loomulikult on palju kinni selles, mis hooajal ja kellelt ning kust autot rentida, võib juhtuda, et saab ka oluliselt odavamalt. Enne rentimist tuleks uurida, kas on mingisuguseid piiranguid läbitavate kilomeetrite osas. Osades osariikides on näiteks lubatud päeva jooksul läbida 300 km ja iga ületatud km on lisatasu eest. Kui plaanida reisi remote area'tesse, siis tasub eelnevalt uurida, millises seisus on läbitavad teed. Mõnda kohta ei ole võimalik läbida ilma 4x4'ta, mille rendihind on omajagu krõbedam.
Kui plaanis on väiksemad või suuremad roadtripid Austraalias, siis soovitan soojalt enne teele asumist mõnes suuremas linnas vajalik kraam ette ära varuda.Remote area'des on tihtipeale valik väga väikene ning hinnad päris kõrged.


Great Ocean Road on ligi 250 km pikkune tee, mis kulgeb rannikuäärt mööda ning pakub suurel hulgal silmailu. Lõpuks ometi õnnestus mul ära näha ka looduses koaalad. Nad on ikka nii nunnud, et hea meelega võtaks ühe koju kaisuloomaks kaasa. Kuna nad enamus päevast magavad, siis suuremat osa õnnestuski kusagil puuladvas tukkumas näha.


Kui Austraalia lõunarannikule asja, siis tasub kindlasti antud trip ette võtta. Väike ettevaatusabinõu, mida igaks juhuks soovitaks, on osta kaasa Travicalm tabletid. Mul läks suurest tiirutamisest vahepeal lihtsalt süda pahaks, kuna tee on nagu uss mis vinka vonka üles alla läheb.


Wednesday, March 9, 2011

Kodus on maailmaparim!


Enne, kui ma siinse eluga oma postitustes edasi ruttan, kerge meenutus kodusest käigust. Ma olen laisk pildistaja ja mõnest väga olulisest sündmusest polegi peale mälufotode ühtegi klõpsu, sellegi poolest ilma pikkade sõnadeta...

Aitäh, teiega oli nii hea.











Tuesday, February 22, 2011

Amsterdam

Olen täna sisuliselt terve päeva veetnud Amsterdamis. Tegemist on äärmiselt mõnusa linnaga, vaatamata sellele et eile magamata öö ning hommikune külm Estonian Airi lennuk on mu tervisele põntsu pannud. Kahjuks unustasin oma fotoka ka lennujaama lockerisse, seega fotomaterjal puduub. Väga pikalt linnapeal ei tiiruanudki, vahepeal käisin kinos külma eest peidus. Kuigi film, päris minu tassike teed polnud, True Grit oli kino hoone ise väga vinge. Täis pilet 10 euri ja soodukas 8,5.

Üldiselt on Amsterdamis transpordiühendus lennujaamaga võrlemisi soodne ja mugav, maksab edasi-tagasi 6.40 ja võtab aega 20 minsa. Kuigi ma täna suurt peale Van Goghi Muuseumi, punaste laternate tänava ja niisama linnailu nautimise, ei jõudnud, sai selgeks, et siia tuleb kindlasti tagasi tulla.
Van Goghi tasub kaema minna kohe pärast avamist või siis enne sulgemist, kuna vahepeal kipub seal päris kõvaks tunglemiseks minema. Hommikul oli võrdlemisi rahulik. Ära käia tasub kindlasti. :) Hetkel on ka Picasso, varasema perioodi ehk 1900-1907 Pariisi tööde näitus.
Mõlgutasin ka Madame Tussauds aga sealne järjekord võttis ära igasuguse isu. Kui plaanis muuseume külastada, siis tasub piletid eelnevalt I punktist ära osta, kuna sellisel juhul saab sups ilma järjekorrata sisse ja hind on sama. Transpordipiletid aga tasub osta otse kassast, kuna info võtab 2 euri rohkem, 6,5 euri juures märgatav vahe.

Schipoli lennujaam on üsna mõnus, kuigi hetkel minu jaoks veidi jahe. Igal pool on 2x30 min tasuta internet, pärast seda läheb tasuliseks. Lisaks on võrdlemisi mugav see, et kui on seotud lennud, siis saab teha jätkulennule ise pardakaardi ning igasugused lisasekeldused check in kassades puuduvad. Ühtlasi saab turvakontrolist vajadusel varem läbi tulla ning ei pea ootama, millal ametlikult check in avatakse. :)

Oma Eestis käigust muljetan ilmselt siis kui olen Melbourne kohale jõudnud. Seniks, tadaaaaa.

Friday, February 18, 2011

Eestis




Eestis on ühteaegu super hea ja teistpidi väga kummaline olla. Ilmselt ei ole ma päriselt valmis veel naasma, kuna miski lööb puuga pähe ja jälle tekib tunne, et tuleb kuhugi spurtima hakata. Need kaks maailma ei ole omavahel väga tugevas seoses. Austraalias toimuv tundub siin täiesti sürreaalne ja vastupidi. Nii kaua, kui mul spurt peas püsib uitan maailmas ringi ja tulen tagasi siis, kui enam tuhinat sees pole.


Slow on päris mõnus.



Sunday, February 6, 2011

Pangandusest

Kui tulete Austraaliasse pikemaks ajaks siis igasuguse paberimajandusega tuleb varuda n2rve, aega ja kannatust. M6ned vahem2rkused:

1 kui soovid teha rahvusvahelisi kandeid, eriti m6nest teisest riigist va Austraalias, siis kindlasti kylasta enne lahkumist pangakontorit. Viimane kord, kui erakorraliselt Eestisse tulin, siis ei saanudki kandeid teha, kuna polnud vastavat teenust varasemalt avanud. No ega ma ausalt 8eldes ei tulnud selle peale, et seda teha ka. M6ningates pankades avatakse antud teenus 'turvalisuse' huvides ainult ajutiselt ehk siis pead eelnevalt pangale teada andma, kaua sa selles riigis viibida kavatsed, kust rahvusvahelisi kandeid teha soovid.

2 pangast kandeid tehes tuleb sms kood, seega peab olema ka mobiilipakett rahvusvaheline, et saaksid teises riigis oma s6numeid k2tte saada.

3 kui teha esmakordselt ylekannet samas pangast oleva inimese kontolt teisele samas pangas olevale kontole, siis l2heb selle yle tulemiseks aega v2hemalt 24h kui mitte 48h.

4 uue pangakaardi tegemine v6tab aega 2 n2dalat, kohale saadetakse postiga, pin kood tuleb m6ni p2ev hiljem.

V6imalik, et antud postitus hilisemas tulevikus t2ieneb.

Hingan nyyd sygavalt sisse ja l2hen taaskord panka.

Thursday, January 27, 2011

S*** p2ev!

T2na ei ole minu p2ev. L2ksin hommikul t88le, tuli v2lja, et polegi vahetust. Keegi oli kala teinud ja mitte teavitanud sellest. No heakene kyll, m6tlesime Avega siis randa minna. K6ik oli kaunis selle hetkeni, kui rannast naasesime ja trammijuht t2iega autosse sisse s6itis, mis omakorda rammis j2rgmist autot ja kuna tramm pidama ei saanud s6itis veel kolmanda auto peegli maha. Korralik rappumine ja myrin oli. NO mis seal siis ikka. Elu ja tervise juures, j2relikult k5ik h2sti.

Tulin tagasi meie elukohta ja m6tlesin, et jagan oma suurep2raseid elamusi ning piilun k2be internetti. Noh aga minu suureks avastuseks polnud laua peal enam midagi, millega internetti piiluda. Tyhjus. Niiet mingil viisil olid kahesest toast, kus ainult mina ja Laur, jalutama l2inud meie l2pakas, laadija ja iPod. Peetis yhes6naga. Ma pole m6nda aega teinud backuppi ka, niiet fotod vist suurim varandus mis l2ks. Yhes6naga, kui te nyyd m6nda aega meist ei kuule, siis meiega on k6ik korras ja seniks kuniks uut arvutit, interneti pulka jms soetada ei suuda palju netti ei satu.

Sunday, January 23, 2011

Confest



Parem hilja kui mittekunagi. Aastavahetuse veetsime tänu Katrinile, kes meid otsapidi sellele üritusele vedas Confestil vabatahtlikena. Ma väga pikalt ajalool ja sissejuhatusel ei peatu, kellel suuremat huvi pakub, siis Wikipedia aitab alati http://en.wikipedia.org/wiki/Confest . Ma ei oska seda kutsuda muuks, kui suureks iseorganiseeruvaks vabameelseks hipifestivaliks, ilmselt on see esimene omalaadsete seas, mida elu jooksul külastatud. Seltskond, kes seal nädala jooksul viibib on ääretult kirju kontorirottidest kuni nudistideni. Riided on kogu festivali jooksul vaba valik, seega võivad kõik seal olla just nii nagu neile meeldib või mugav tundub.


Meie roll vabatahtlikena oli üsna lihtne, tegeleda mõni tund päeva jooksul infotelgis inimeste nõustamisega ja vahetevahel jooksvaid ülesandeid täita. Ülejäänud aja võtsime vabalt, külastasime erinevaid töötubasid ja chillisime. Töötubasid kokku on ~800 ning käsitlevad teemasid joogast kuni moeni. Igal külastajal on võimalus spontaanselt oma töötuba teha ning seetõttu valitseb kogu üritusel mõnus kulgemine. Osad ettevõtmised on nii spontaansed, et lihtsalt juhtuvad.
´


Ma ausalt öeldes ei mäleta, millal ma viimati telgis elasin, üle pika aja igal juhul ostsime endale telgi ning tegime sissejuhatuse Tasmaaniasse minekuks. Igal õhtul umbes 8 paiku muutus olukord nii hulluks, et ainuke mõistlik koht, kuhu sääskede eest peitu pugeda oli telk. Laur muidugi oli supermees ja 'unustas' paar korda sääsetõrje vahendit peale panna, tulemuseks oli kärnkonna taoline nahk hullu lööbega, mis vaatamata ravile püsis pea 2 nädalat. Tasub ettevaatlik olla, üledoos võib üsma halvasti lõppeda. Kratsimise vastu müüakse siin Clamine http://en.wikipedia.org/wiki/Calamine , mis tõepoolest aitab. Tasub ilmselt kunagi paar purki ka Eestisse tassida.



<
Üritus päris ilma probleemideta ei laabunud, ilmselt andsid saabuvad üleujutused juba siis märku. Jõesäng, kus üritust peeti ajas pidevalt üle ning tõusis ööpäeva jooksul jõudsalt. Poisid ehitasid pea iga päev uusi tamme, et pealetungi veidi edasi lükata. Lisaks läks suure kuumuse tõttu (päeval küündis temperatuur 46 kraadini) liikvele ka väikene tulekahju, mis küll õnneks suudeti kohe kontrolli alla saada. Sellises kuumas võib väikesest sädemest tekkida paksu pahandust, seda enam, et kohati oli tuul üsna raevukas.

Lisaks kõigele muule sai mõnuleda mudavannis, käia saunas, teha kehamaalinguid jnejnejne. Saun on Austraalias mõnus luksus. Aastavahetus tuli meil sel aastal jões tähistaeva all mõnuledes.

Kuna mul enam fotoaparaati pole, siis kõik pildid pärinevad Lauri kaamerast.

Friday, January 21, 2011

Kinnisvaras

Viimased nädalad on olnud võrdlemisi pingelised. Paistab, et ainuke asi, mis siinmail mulle üldse stressi tekitada suudab on elukoht. Kõik, kes plaanivad tulla Austraaliasse mingite suurürituste ajaks nagu näiteks Melbourne Cup, Melbourne Open, varsti algav F1 jne peaks oma öömaja broneerima aegsasti. Üritasime küll tükk aega ka leida korterit, kuid edutute otsingute tagajärjel maandusime Ave ja Erkki turvaliselt diivanilt 12 inimese dormi. Mulle paistab, et 2 ööd on täpselt maksimum, mida ma suudaks 10 ülejäänud inimesega ühte ruumi jagada. Õnneks tuli Flindersi backeri juhataja meile vastu ja pakkus 2 inimese tuba dormi asemel. Niiet ma oleme õnnesees ja nüüdest taaskord inimlikes elutingimustes. Enamasti hakkavad 2 inimese dormide hinnad 89 dollarist kuumal hooajal, seega üsna kulukas ettevõtmine ja hotellid on veel kaugemal oma hinnaklassis. Meile pakuti võimalust elada sama hinnaga mis 12 inimese dormis. Niiet Austraalias tasub läbirääkimisi pidada ning oma soove avaldada. Täna öösel ehk õnnestub iasegi magada :)

Muus osas elu-olu on üsna rahulik, kuna Kaia enam ei mängi, siis tennist vaatama pole enam asja. Samas õnnestus end sinna tööle sebida, niiet terve järgmine nädal möödub tennisel. Kui juhtumisi tennise ajal siia peaks sattuma, siis soovitan soojalt. Väga hästi korraldatud üritus ning esimese nädala jooksul on lausa super odavad piletid. Päeva perepilet, mida meie kasutasime maksab 4 inimesele kokku 80 dollarit. 1 päeva pilet muidu on vist 28 dollairt. Päevapilet tagab sissepääsu enamus mängudele va paar staadionit, mis nõuavad lisapileti olemasolu. Järgmisest nädalast kui algavad finaalmängud, lähevad hinnad lakke.

Ilmad on Melbournes endiselt väga muutlikud, kuid annab lootust, et suvi lõpuks ometi piilub pilve tagant ning läheb soojemaks. Eile üritasime randa minna, 15 minutit oli kõik kaunis ja siis hakkas pihta terav liivatorm, mis muutis pikema lebotamise võimatuks. Hetkel vist isegi eelistaks korralikku talveilma, kuigi ma mõistan et kodus on sellest kõigil kõriauguni.

Saturday, January 15, 2011




Oleme rõõmsalt Confestilt ja Tasmaaniast tagasi. Viimased päevad on kuidagi kibedad olnud, niiet sisutihedamad postitused tulevad peagi. Ma suutsin Tasmaanias etteruttavalt ära kaotada lisaks muule väärtuslikule oma fotoaparaadi, seega pildimaterjal saab olema ainult Lauri kaamerast. Noh juu siis nii pidi minema. Kaotsi läks ma arvan, et umbes kuu jagu pilte. Elame üle, pea on ilusaid mäleastusi täis. Eestis oleks ma ilmselt vähemasti ühe pisara silmast kiskunud ja hirmus melanhoolselt kurb olnud, kuid paistab et ka kõige lootusetumad eksemplarid meist muutuvad. Kunagi võimalust on, siis soetan uue.

Hetk tagasi sai vaadatud just Into The Wild http://www.imdb.com/title/tt0758758/ soovitan soojalt, kui näinud pole.