Soovin Sulle head!

Foto: Uus-Meremaa, Ben Lomondi mägi, juuni 2012

Hetkel on veel ülevoolavaid emotsioone ning sooje hetki nii palju, et pikka juttu tegema ei hakka. Ma siiralt soovin ilusat ja rahulikku pühadeaega kõigile neile, kes seda blogi lugema satuvad. Kohtumiseni uuel aastal juba uute seiklustega ning muljetega vanadest!  

Hong Kong linnulennult

Peaaegu, et p2riselt kodus!

 

Hong Kong tundub hetkel oma j6uluhulluses nii syrreaalne, et vahetame oma 1,5 x 3 m kuudi t2na 88seks lennujaama vastu v2lja ja hakkame oma lendu ootama. Kuna pyhad on tabanud t2iega suurlinna, siis 88majade hinnad on rohkem kui laes, midagi m6istliku naljalt alla 200 dollari ei saa. Oma pisikese toakese eest maksime umbes 35 eurot. Igatahes on viimane peauspunkt l6petanud v2ga suurep2raselt meie seikluse. Natukene rohkem, kui 24h p2rast kohtume. :)

 

 

Pakkimisest veelkord

Me nyyd oleme juba mõnda aega teel olnud, niiet teen väikese uuenduse nimekirja asjadest, mida pikaajalisel seljakotireisil vaja läheb. Või siis miks ka mitte ükskõik millisel reisil. Edaspidi endal ka lihtsam võtad nimekirja ette, viskad asjad kotti ja valmis. 

Dokumendid, viisad:

Passid

Koopiad (passist, dokumentidest, pangakaartidest), igaks juhuks koopiad ka e-maili

Väljatrükid reserveeringutest (mulle üldiselt igasugused välja prinditud paberid ei meeldi ning üldjuhul saab ilma nendega hakkama. Välja tuleks kindlasti trükkida meie kogemuse põhjal viisade kinnitusmailid sh e-viisad)

ID kaart

Load

Vaktsineerimispass

Pangakaardid

Passipildid (sõltub kui palju viisasid/erinevaid lubasid on vaja, meil on kokku kulunud umbes 12 passipilti

Tehnika:

Selleks, et riske vähendada ja kaasa vedada võimalikult vähe asju, saab üllatavalt hakkama ka ilma oma läpakata. Ilmselt oleks omajagu mugavam, kui saaks kõik pildid kohe ära sorteerida ja hinnata aga hetkel kasutame mälukaarte, mille koju jõudes arvutisse tõmbame. Aasias enamus internetipunktides leidub ka kaardilugejaid, kui mingil põhjusel peaks kiiremini pilte vaja olema. Seega saab tehnika koha pealt soovi korral pagasi kaalu ning ka väärtust omajagu vähendada. Tänaseks on meil tehnika poole pealt kaasas:

Telefon (hull juust, millel pole enam plastikust korpust ümber ning mille kuulmiseks on vaja leida vaikne koht aga mille olemus ei ole ilmsegelt huvipakkuv pikanäpumeestele.)

Fotokas + laadija + piisavas koguses mälukaarte

Taskunuga, äärmiselt vajalik  vidin, ilma milleta ma ei kavatse ühelegi reisile enam minna, eeldades, et ma ei reisi ainult käsipagasiga

ID kaardi lugeja

Universaalpistik

Pealamp (kuna Aasias esineb erinevates kohtades, eriaegadel üsna palju elektrikatkestusi ning mõnel pool pole elektrit üldse, siis vahet pole kas tulla nö kultuurireisile või matkale pealamp + varupatareid. Meil läksid eelmised patakad läbi parasjagu Nepaalis kusagil mäegdes uut asulat otsides, niiet varupatakas/aku tasub tagataskus hoida)

Kõrvaklapid on selline asi, mille ma vist siiski jätaks nimekirja, kuna paljudes avalikes netipunktides on headsetid äärmiselt halva või siis olematu kvaöliteediga. Oma headset muudaks elu lihtsamaks. Kuna meil ei arvutit ega ka ühtegi muusikakuulamiseks vajalikku vidinat pole, siis sai kõik koju saadetud ning nii mõnelgi hetkel taga igatsetud. 

Arstipaun, kosmeetika:

Kõrvatroppe pole meil kordagi vaja läinud. Seega edaspidi kaasa vedama ei hakka. 

Plaastrid, vatt, side

Haavapuhastusvedeliku asendaks väikese koguse kange alkoholiga. Seega veame kaasas ainult väikest pudelit viina. 

SPF keha ja näokreem, lisaks huulepalsam

Valuvaigistid, igaks juhuks võiks olla käsimüügist saadav ibuprofen, paracetamol ning mingiteks äärmuslikeks olukordadeks ka midagi vängemat. 

Antibakteriaalne kreem, kuumas ja niiskes paraneva haavad kohati väga vaevaliselt, seega aitab kreem tihtipeale paranemisprotsessile tublisti kaasa.

Sääsetõjevahend - see on veits keeruline teema, kuna kui me reisile läksime, siis ma juurdlesin pikemalt kas hakata võtma malaaria vastaseid tablette või mitte, kuna mitmed piirkonnad, mida läbisime oli riskialad. Lõpuks otsustasin loobuda ning kasutusele võtta muud abinõud. Ehk siis pärast päikeseloojangut tasub vaatamata kuumale kanda pikka ja soovitavalt heledat rõivastust. Osades öömajades on olemas sääsevõrgud, mille saab üle voodi tõmmata. Kui seda pole on olemas elektripistikusse käivad sääse hirmud. Ja no kui ikka tõsine sääseatakk on, siis aitavad pihustatavad vahendid ka. Ehk siis enamasti on võimalik käepäraste vahenditega võimalik sääskedega hakkama saada, mis kaalub üle võimalikud kõrvalmõjud, mis tulenevad malaaria vastatest ravimitest. Seda enam, et kui reisida pikaajaliselt ühest riigist teise, siis peaks enam vähem koguaeg ravimeid võtma. 

Kirjutan reisiapteegist mingi hetk eraldi kokkuvõtte. 

Mis puudutab isiklikku hügieeni, siis asendasime enamus suured pudelid ja potsikud väikeste vastu ning vajadusel asendame/täidame neid. 

Omaette teema on veega. Enamus riikides ei ole kraanivesi joodav, seega oleks mõistlik kasutusele võtta kas  puhastussüsteemiga veepudel või siis Aquatabs, et säästa loodust ja tarbida vähem plastikut. Me oleme suurema osa reisist kasutanud Aquatabsi. Infot otsides, siis teadaolevalt nendel tablettidel kõrvalmõjusid pole, samas muidugi on skeptikuid kes kuigi positiivselt asja ei suhtu. Seega võiks kasutada tablette kohtades, kus see on vältimatu ning  mujal katsuda oma pudelit täita juba puhastatud veega. Paljudes majutusasutustes on olemas suured kanistrid, kust saab puhast vett nö tankida. 

Riided ja jalanõud:

Matkasaapad

Plätud - ma olen ysna üllatunud, et tegelikult ainult kahest paarist jalanõudest piisab. Kahjuks kipuvad ka väga kvaliteetsed plätud suurema käimise peale katki minema ning uusi ei pruugi olla väga lihtne leida, eriti kui üks number on 46/47. Lisaks kipuvad Aasias väga soods hinnaga olevad plätud lagunema jube jube kiiresti. Minu eriti heade sisse kantud plätudega aga jalutas keegi kas kogemata või poolkogemata ühest Nepaali söögikohast lihtsalt minema. Niiet headel plätudel tasub silm peal hoida :)

Jooksujalanõud osutusid täiesti ebavajalikuks ning said välja praagitud üsna reisi alguses. Täitsa arulage mõte oli see ikka pidevalt jooksmas hakata käima. 

2 paari pikki pükse - tegelikult ma vist võtakski kaasa peaasjalikult ainult pikki riideid. Seda peaasjalikult kahel põhjusel. Nimelt paljudesse templitesse ja pühamutesse ei saa siseneda kui keha pole korralikult kaetud ning sõltuvalt riigist on see kohalike osas lugupidavam, kui keha on kaetud. 

Ujumisriided

T-särgid

Pusad - muutuvad eriti vajalikeks, kui vahepeal liikuda lenuki, bussi või rongiga, kus on AC sisse lülitatud. Tihtipeale muudetakse liikumisvahend nii külmaks, et sinna sisenemisel seljas olnud riietest jääb väheseks. 

Core joped - tasub hoida nagu kulda, mul õnnestus enda oma Sri Lankal olles ära kaotada. Andres asendas lahkelt oma kilekaga. Õnneks väga hullu vihma kätte pole sattunud pärast seda.

Sokid - kui just väga pikalt mägedes ei viibi, siis 3 paarist peaks piisama. 

Pesu

Soe pesu - ainult juhul, kui on plaanis liikuda mägedesse või külmasse piirkonda. 

Käterätt - võtsime kaasa suure linase rätiku, mis on kasutusel vastavalt vajadusele siis kas käterätina, saunalinana või siis rannarätikuna. Kuna linane riie kuivab kiiresti ja on hästi pestav, siis ideaalne lahendus. Olen proovinud ka erinevaid matkarätikuid aga minu meelest suurem osa neist ei kuivata kuigi hästi ning mingi aja möödudes hakkavad haisema. 

Magamiskotid - olid vajalikud samuti peaasjalikult ainult Nepaalis. Muudel juhtudel on enamasti ka odavates öömajades Aasias vajalikud linad / tekid olemas. Kuna magamiskott võtab enamasti üsna palju ruumi ja ka kergete variantide puhul on kaal siiski üsna suur, siis võib asendada magamiseks näiteks mõne suurema linaga. 

Vidinad:

Mängukaardid - suurepärane igavuse peletaja

Raamat 

Spork ja suletav toidukarp - vahel on päris hea pikemateks bussi või rongireisideks võtta kaasa miskit näksimiseks. 

Sisuliselt on kahe inimese varustus kokku umbes 15kg, kui magamiskotis välja jätta ning matkasaapad jalga panna, siis veel vähem. 

Teateid

Hetkel oleme j6udnud oma r2nnakutega l6una Cambodiasse, t2psemalt Sihanoukville. N8 suurde turistimagnetisse, kui seda v6ib nii nimetada. Yldiselt katsume siit v5imalikult ruttu jalga lasta, kuna suurem osa kontingenti tundub olevat saabunud siia odava alkoholi ja naiste p2rast. Seega stereotyypne turist, keda t2naval kohtad on kergelt kiilanev, patsiga ja higistav ning kilavate silmadega keskaeline mees. Lisaks sellele, kuna suur osa Vang Viengi tuubingust suleti, liikus v2idetavalt palju sealtset t88j6udu alla ning samuti oodatakse siia tugevat b2kkerite voolu t6usu. Muidugi vaevalt, et Vang Vieng kauaks vaikellu j22b, suure t6en2osusega t6stetakse veidi kvaliteeti ning turvalisuse taset ja pidu l2heb t2ie hooga edasi. Analoogne kiirelt jalga laskmise tunne oli ka n2iteks Filipiinidel. Niiet liigume omadega Vietnami piirile l2hemale ning paneme m6neks ajaks jalad vette Kepis. Hetkel paistab kyll siia kanti saabuvat suuremat sorti torm, niiet pole kindel palju me neid varbaid vees leotada saame aga seafood pidi seal vaatamata tormile olema suurep2rane. 

Kuna Sihanoukvilles on Vietnami konsulaat, siis oli see peamine p6hjus, miks siia end ajasime. Visa taotlemine k2ib siin yle m6istuse lihstalt. Meil v6ttis see aega tervelt 5 minutit ja k6ik oligi korda aetud. Niiet hip hip hurrraaaa, viimane viisa mida taotlema pidime. Nyyd siis on koju saabumiseks roheline tuli, eeldades, et meid Moskva lennujaamas kinni ei peeta v6i siis Beijingist v2lja ei lasta, kuna Vene viisat pole. Kusjuures selle Venemaa ymberistumisega on sellised veidi vastuolulised lood. Erinevatest allikatest leiab erinevat infot. Nimelt, kuna meil on piletid eraldi ning pagas suure t8en2osusega ei l2he otse Hong Kongist Eestisse, siis justkui ei kehtiks 24h jooksul ymberistumisel olev viisavabastus. Samas aga Estonian Airist tuli vastus, et pagasi saab v2lja v6tta ja uuesti sisse anda ilma, et tsoonist v2ljuks, niiet panustame hetkel sellele. 

Nii Laoses kui ka Cambodias sattusime viibima ysna huvitaval ajal. Nimelt Laose pealinnas oli parasjagu k2imas Euroopa ja Aasia vaheline kohtumine, niiet Andrus Ansip viibis umbes 1km raadiuses ja s6itis paar korda meist m88da ning linnas lehvis mitmes kohas Eesti lipp. P2ris naljakas, kui sisuliselt kuid pole rahvuskaaslasi n2inud. Ning nyyd siin on hakkamas uus kohtumine, mille k2igus lennutatakse Obama Cambodiasse. Ehk siis sellega seoses muudetakse tugevalt pealinnade ilmet. T2navakaubitsejatel palutakse oma 2rid kokku t6mmata ning yldine elu on tugeva avalikkuse t2helepanu all. T2navatel on iga 15 m tagant politseinikud, t2navad on puhtad ja v6rdlemisi vaiksed. Kuna me lasime Phnom Penhist enne jalga, kui Obama j6udis kohale tulla, siis p2ris m8llu ei n2inud aga hetkel k2isid suuremat sorti ettevalmistused ja Ameerika eriv2gesid oli siin ja seal n2ha ringi siblimas. 

Yhtlasi suri umbes kuu aega tagasi 2ra kuningas, seega on riik veel senini ysna suures leinas ning k6ikjal v6ib n2ha kuninga pilte leinalindiga ning lossi juures suurt rahvamassi oma austust avaldamas. 

Ilmselt nii m6nigi s6ber, kes neid ridu lugema satub, on imestanud, miks minu postitused peaasjalikult sisaldavad ainult kuivi  fakte, ylevoolavat hala koduigatsusest ning erinevaid sekeldusi asjaajamistest. Sellele on t6es6na lihtne seletus. Nimelt selleks, et meie ulal viibimine yleliigset muret ei tekitaks, annan vahepeal meie k2ek2igust teada ning kohalikud internetipunktid on lihtsalt kohad, mis ei tekita just yleliigset inspiratsiooni kirjutamiseks. Igap2evaselt me kogeme nii palju erinevaid emotsioone, suurep2raseid kui ka kummalisi hetki, seiklusi ja maitseid, et seda on keeruline kui mitte v6imatu yhe hinget6mbega kirja panna, seega katsume seda teha j2rgem88da ja alustades algusest siis kui oleme koju j6udnud.

Vietnamiga seoses oleme me ysna p6nevil, kuna ootamatult kohtume seal kallite s6pradega. Niiet plaanime oma viimase osa reisist lebotada, syya ja juua ning nautida head seltskonda. Tundub nagu suurep2rane plaan.   Ehk siis oleme p2ris 6nnelikud :)

Laos

Vahelduseks yks pilt meie r2nnakutelt Laoses. Saabusime siia parasjagu Boun Awk Phasa festivali alguse ajaks, l2hemalt saab lugeda siit. Liigume nyyd vaikselt p6hjast l6una poole ja loodame leida v2hem turiste. Hetkel kaovad kohati vaiksed Laod selle suure valge massi sisse 2ra. 

Uued lennud

Saime oma uued lennud broneeritud ja oleme praeguse plaani kohaselt koju saabumas 16. detsembril Estonian Airi 22:20 Moskva lennuga. Fingers grossed, et EA nii kaua vastu peaks ja selle lennu ikka teeks. Kui mitte, siis lehvitame teile Moskva lennujaamast. Kohtumiseni Tallinnas :)

Lennud tyhistatud

Ohohohooo, saime oma Hiina viisad k2tte ja oleme 6nnelikult j6udnud oma r2nnakutega armsasse Laosesse. Siin on v2ga m6nus vaib ja aura. Aga sellest kunagi pikemalt. 

Hetkel peatun yhel v2he kriitilisemal teemal. Nimelt broneerisin kunagi ammu jaabuaris 2ra meie kodus6idu piletid. Leidsin Hong Kongist Tallinna ysna soodse hinnaga kaks piletit ja v6rdlemisi heade lennufirmadega. Olin rahul, et antud teemaga rohkem tegelema ei pea ning saame vahepealset aega m6nuga nautida. Esialgse plaani kohaselt pidime koju saabuma 18 detsembril. Nyyd ma ei ole enam p2ris kindel, kuidas ja millal me koju saabume. Nimelt sain umbes 2 n2dalat tagasi Expedialt kirja, et yks meie lendudest on tyhistatud, t2psemalt Beijing - Moscow ning paluti esimesel v6imalusel tagasi helistada. Tais millegi p2rast on ysna halb yhendus Skype teel ning kokku l2ks mul 2 p2eva, et nendega kontakt saavutada, kuna emaili teel nad ei vasta sellistele teemadele. Pika selgitust88 tulemusena selgus, et lennugraafikut on muudetud ninbg eelpool nimetatud lend on nyydseks ainult 14.12 ja 20.12. Yhtegi teist alternatiivi peale pileti t2ieliku tyhistamise v2lja ei pakutud. Minu palumise peale, et kas lendu 20.12 edasi ei saaks lykati lubati kirjutada Hainanile. T2na sain siis vastuse, et ainuke variant, mis meil on, on t2ielik lennu tyhistamine makstud summa kantakse tagasi. Nyyd siis ei j22 muud yle, kui tuleb homme uusi pileteid otsima hakata. Eks, kui selgeks saab millal koju saabume, annan m2rku. Hetkel aga l2hme v6tame yhe Beerlao ja naudime toimuvat festivalimelu. 

Eesti toit

Ma ei saa sinna midagi parata, et hea s88k ja jook kytab t2iega minu kirgi. Sattusin t2na lugema uudist Eesti parimate restoranide / s88gikohtade yle siit. Varasemalt pole nagu sellist kontrasti m2rganud, kuid sel korral tekkis mul kyll m6te, kas Eestis t6esti enam pole palju kohti j2rel, mis hea s88gi ja teenindusega maitseelamusi pakuks. Kuigi selles nimekirjas on m6ned uued kohad, kus pole 6nnestunud k2ia, on siiski enamus kohtadega kogemus olemas. Ja p2ris mitmega sealt ysna ebameeldivad. Mul tekkis kysimus, et mis kriteeriumide alusel sellist nimekirja koostatakse? Ilmselt leiaks oma kysimustele vastused, kui veidi aega uurimisse pyhendaks, kuid hetkel lihtsalt veendusin taaskord, et kui aeg on kyps, tuleb ise selle nukra olukorra parandamiseks midagi ette v6tta. Hetkel tundub, et sellesse nimekirja on lihtsalt pandud peaasjalikult populaarsed kogenemise kohad, kus saab ka muu seas ka syya. Omaette teema on muidugi see, kuiv6rd yldse tasub mingitest edetabelitest end juhinduda lasta. Reisides ja taustinfot omamata on samas j2llegi vahetevahel p2ris m6nus v6tta internetist soovitusi ning otsida kohalikke maitseid. Seet6ttu arvan, et kindlasti selles nimekirjas olevatesse s88gikohtadesse leiavad aina enam tee ka turistid. 

Nagu 8eldakse, siis maitsed on erinevad ja sel korral on minu eelistused v2gagi erinevad sellest edetabelist.  V6imalik ka muidugi, et minu maitsed on liialt vananenud ja juba hallitavad otsast, kuna m2lestus 2,5 aasta tagusest ja enamast v6ib olla ekslik. Egas muud, kui tuleb Eestisse j6udes uuesti avastama hakata. 

Autorent Sri Lankal

Autoga m88da Sri Lankat ringi vuhamine koos maailma k6ge paremate inimestega oli v2ga fun. Kuigi auto rentimine on tehtud m6ev6rra keeruliseks on v6imalik siiski saada korralikud rattad alla v6rdlemisi v2ikese raha eest. Turistidelt n6utakse enamus firmades rahvusvahelisele juhiloale lisaks veel t6endit, mida v2ljastatakse ainult Colombost. Me olime selleks ajaks, kui selline info v2lja tuli, omadega j6udnud juba Kandysse ja kuna liiklemine yksk6ik millise vahendiga v6tab Sri Lankal ysna kaua aega, siis ei tundunud ahvatlev hakata tagasi liikuma. Niisiis asusime alternatiivide otsingutele. Enamasti tahetakse rentida sulle maha auto koos juhiga, kes sind siis m88da igasugu turismil6ke veab ning oma poolt valitud 88bimiskohtadesse paigutab. Teine variant on see, et yritatakse sulle rentida Sri Lanka m6istes t6eline lusksusauto koos AC'ga ja muude mugavusvidinatega. Kui j2rjepidevalt jonni edasi ajada, siis on aga v6imalik saada ka t2iesti traditsiooniline Aasia pereauto ehk Suzuki Marutti, mida t2navapildis kohtab ilmselt k6ige enam. 

Ausalt v2ga pyss masin. Meil oli oma 10 p2evase teekonna jooksul korduvalt avastamisr88me. Kuna poisid tahtsid pildistada, siis otsustasime, et mina s6idan. Ilmselt on mul erinevates riikides s6itmise osas ka k6ige rohkem kogemusi. Kuldne reegel Sri Lankal s6ites on, et unusta k6ik mida liikluskoolis 6petati ning usalda oma sisetunnet. See t2henab seda, et k6ikv6imalikud liiklusm2rgid enamasti puuduvad (kogu aja jooksul n2gin ma liialdamata umbes 10 liiklusm2rki), samuti pole valgusfoore (selle asemel on vahetevahel reguleerijad) ning valdav osa sind ymbritsevaid juhte kommuikeerub kuulmise j2rgi ehk siis man88vri tegemisel antakse m2rku signaaliga, sama kehtib n2iteks m2gedes pimedate kurvide puhul. 

Kuigi esmapilgul tundub liiklus umbes nagu oleks keset und sipelgapessa sattunud on tegelikult k6ik ysna loogiline ja vaat et isegi turvaline. K6ige suurem tuvalisus risk on bussijuhid, kes lihtsalt on maniakaalsed. Mikk andis sellele v2ga lyhikese ja selge sisu, nimelt bussijuhid teenivad l2bitud otsade pealt ning seet6ttu yritavad v6imalikult kiiresti yhest kohast teise v6imalikult palju inimesi viia. Kuna valdavalt bussipeatusi pole ning inimesed hyppavad bussi peale ja maha soovitud kohatdes, siis tuleb arvestada, et buss v6ib keset kihutamist ilma mingi m2rguandeta j2rsku p6mdi seisma j22da. Seega pikivahe on soovituslik. Kuna liiklus on enamasti ysna aeglane, siis on bussid ka p2ris head vahendid, kuidas kiiresti edasi liikuda, nimelt tuleb neile lihstalt sappa v6tta. Ahjaa, kuna bussijuhi t88 on ilmselt parajalt kurnav, siis suurem osa neist n2rib beeteli lehti, mis hoiab neid 2rksana ja pidevas vines. Igaks juhuks tuleb arvestada ka selleda, et liikluses kipub suuremal olema rohkem j6udu ja 6igust. N2iteks pole ebatavaline, kui buss teeb m88das6itu samal ajal kui vastu tuleb rekka ning sujuvalt moodustub v6rdlemisi kitsal teel 3 rida. 

Yldiselt naisi v2ga auto roolis ei kohta, seet9ttu valdav kontakt kohaliku politseiga oli siis, kui nad m88da s6ites pikalt j2rele vaatasid. Mingi hetkel m2gedes 6nnestus mul aga teha endalegi m2rkamatult m88das6itu yle kahe pideva joone ning m2e otsas ootasid ploomid, kes mind lahkelt rajalt maha v6tsid. Varasemalt oli Mikk 8elnud, et enamasti ploomid v2ga hea inglise keele oskusega pole ning lasevad seet6ttu v2lismaalased minema. Meie yllatuseks aga valdasid need kaks ploomi inglise keelt vabalt. Kiire m6ttet88 tulemusena ei j22nud selles olukorras muud yle, kui et k2ituda ise kui umbkeelne ning mingil p6hjusel tundus mulle hea m6te 8elda, et me oleme venelased. Poisid ainult noogutasid pead ja mina tsut-tsut r22kisin inglise keelt. Vaatamata politsei ponnistustele mulle selgeks teha, et mind viiakse arestimajja ja tuleb suur trahv because of very very very dangerous driving lasid nad mu pearaputuste peale siiski minema. Rohkem meil 6nneks kohaliku politseiga kokkupuuteid polnud. 

Chiang Mai

Kuna meil Tai jaoks mingeid suuri plaane polnud, siis oleme t2iesti rahulikult kulgenud. Bangkokist v6tsime 88rongi Chiang Maisse, et siin Hiina viisa sisse anda ja m6tteis m6lkus ka m2gedesse minek. Kui Hiina turismiviisa kohta netist uurida, tuli v2lja et mitmes riigis on see v6rdlemisi keeruline ja Chiang Mai paistis viimane sobilik koht olevat, kus lootus viisa h6lpsamalt k2tte saada. Trekkimise koha pealt haigutas vastu aga suurte silmadega pettumus, kuna tuleb v2lja, et selleks, et iseseisvalt m2gedesse minna pole eriti palju v2ljavaateid ning turismigrupiga minekust pole v2ga vaimustuses. Alternatiiv oleks v6tta ka giid m6neks p2evaks, kuid ilmselt j2tame selle plaani katki. 

Selle asemel puhkame puhkusest, kuigi see k6lab veidi tobedalt. Chiang Mai on selleks ideaalne koht. See linn on t2pselt nagu P2rnu, mai kuus turistide ootel, ainult et ilma mererannata (isegi vallikraav on olemas). Suurem hooaeg hakkab umbes 2-3 n2dala p2rast pihta, nii et hetkel on rahulik. Viimasel ajal oleme lugenud, mis on yle pika aja ysna m6nus ajaviide. Suuremates linnades on 6nneks ysna palju book exchange poode - viid aga vana raamatu tagasi ja v6tad uue lugemiseks. V2ga super variant. Ma ei saa aru, mis v2rk nende kolmik k6idetega viimasel ajal on? Valdav osa nn international bestsellereid tulevad v2lja seeriana. 2rilisest seisukohast ma saan muidugi aru, kuid kohati tundub see nagu sunduslik-kunstlik pikendus olevat. 

Yldiselt tundub Tais k6ik 22retult tsiviliseeritud, puhas ja korralik p2rast Indiat ja Nepaali. Valdavalt on hinnad fikseeritud ja kuvatud, niiet kauplemist on oluliselt v2hem. Samas aga inglise keelega puhtalt hakkama saada on keerulisem kui Sri Lankas, Indias v6i Nepaalis. Seda ilmselt suuresti ka seet6ttu, et eelpool nimetatud riikides v2ga oluline riigi majanduses turism ning suur osa keskklassi (ja sellest yles) suhtleb ka pereringis inglise keeles ning seda peetakse v2ga trendikaks. Ka n2iteks televisioonis r22gitakse paljudes saadetes segakeelt, natukene inglise ja sekka kohalikku. Oleme avastanud, et keeleprobleem hakkab ka endal tekkima. Nimelt kui me omavahel eesti keeles r22gime, siis tihtipeale kasutame kirjeldamiseks v6i millegi t2psustamiseks inglise keelseid laens6nu. Loodetavasti saame sellest lahti, kui koju j6uame.

Kui ma Eestist 2ra l2ksin, siis ma polnud igasuguse vyrtsisema toiduga absoluutselt mitte sinas6ber. Praeguseks aga tunnen p2rast m6nda p2eva korralikust karrist v6i tsillist puudust. Sri Lanka ja India toit t2itsid t2ielikult minu k6ik unelmad ja neis kahes riigis v6iksin ma ilmselt l6putult erinevate maitsete r2nnakuil olla. Nepaali toit on kahe eelpool nimetatuga v6rreldes oluliselt mahedam ning mul tekkis korduvalt tunne, et tahaks mingit s2rtsu juurde panna. Taisse j6udes l2ksid mul silmad s2rama. Siin on gastronoomia alaselt v2ga p6nev ja vyrtsi on toidus ka m6nusalt. 

Kuigi Tai on v2ga suur turismi paradiis on siin ringi liikumine v2ga rahulik, keegi ei pressi pidevalt oma teenuseid, tooteid jms peale. Seda muidugi puhtalt ainult Bangkoki ja Chiang Mai kogemuse p6hjal. Vahetevahel takso v6i m6ne muu s6iduki juhid vilistavad v6i plaksuatvad aga j2rele jooksmist eriti ei kohta. Bangkokis v6is end tunda pisikese n88pn6elana suures heinakuhas, kus teistele kuhjas olijatele sinu kohalolek ei l2he absoluutselt korda. Ehk siis vahelduseks pole liikuva rahakoti tunnet, mis vahepeal kippus Indias ja natukene ka Nepaalis tekkima. Kuna t2navatel pole l2bisegi kanu, koeri, kasse, kitsi, lehmi ja muid elukaid, siis ei pea elu eest ka nina m88da maad k2ima, et mitte sita sisse astuda v6i n2iteks lahtisesse kloaaki kogemata kukkuda. Liiklus on 22retult organiseeritud, liiklusm2rkidega ja maha joonitud radadega. Enamus juhid n2itavad suunda ning signaal ei anna kaasliiklejatele sinu kavatsustest m2rku. Seega on t2navail v2ga vaikne. Ilmselt leiduks siinkohal palju inimesi, kes Taid sellise pilgu l2bi ei n2e, kuid pisikesed mugavused nagu tualettpott ja WC paber (selgituseks, et Indias ja l2hiymbruses on suures osas kasutusel ainult p6randa-auk-tyypi k2imlad ning paberi asemel kasutatakse vett ja vasakut k2tt), puhas 6hk ja vaikus on vahelduseks p2ris m6nusad. 

L2hme loomaaeda ja j22tist s88ma ning naudime vaikelu. K6ik on m6nus!

Hala

T2na on mingi vasaku jala esmasp2ev, mitte ykski asi ei paista sujuvat plaanip2raselt. Tahaks lihstalt vinguda, kuigi vaevalt et see midagi paremaks muudab :D

Meie Hiina viisa sai sisse antud 5 minutit hiljem kui oleks pidanud ja t2nu sellele ei saa me seda enne esmasp2eva k2tte. Kui oleks j6udnud 5 minutit varem, oleks saanud reedel k2tte, mis t2hendaks seda, et saaks sujuvalt edasi Laosesse suunduda. Viisat ei saanud me 5 minutit varem sisse anda, kuna tuli v2lja, et lisaks lennupiletitele soovib Hiina esindus saada ka t2pset reisikava v6i siis 88majade bookinguid. Kuna mul oli plaanis Vietnamist tasapisi l2bi Hiina Hong Kongi kulgeda, et j6uda kojulennu peale, siis ei olnud mingeid suuri plaane ja kuup2evi paika pandud. Jooksime kibekiirelt netipunkti, et avaldusega sisse anda ka m6ned hotelli broneeringud. Ma pole muidugi p2ris kindel, et me viisa k2tte saame aga loodame parimat. Kuna meil kojulennu pilet n6uab, et me v6taks pagasi v2lja nii Hiinas kui ka Venemaal, siis on see viisa v2gagi vajalik. 

Samal ajal, kui ma jooksujalu hotelli broneeringut Nanningusse tegin tuli postkasti mail, et yks meie kolmest tagasilennust on tyhistatud. Olen t2na umbes 5 korda Expediasse helistanud ja iga kord v2hemalt 10 minutit liinil ootel olnud. Ajasin veidi j2lgi ja tuli v2lja, et Hainan on oma s6idugraafikut muutnud ning meie poolt broneeritud kuup2eval neil enam lendu yldse polegi. Ma pole varem sellise olukorraga kokku puutunud ja seega ei oska ka ette kujutada milline v6iks olla lahendus. Jama lugu, kui kogu lend seet6ttu tyhistatakse ning raha tagasi kantakse, kuna t2naseks p2evaks on piletid topelt kallimad. 6htul 6nnestus mul korraks Expedia esindaja liinile saada, kuid selleks ajaks olid Hainani esindused kinni. Kuna Hainan on Hiina lennufirma, siis ei saa ka ilmselt homme targemaks. Great success ei saa me Hiinast yle ega ymber t2nasel p2eval.

Lisaks k6igele muule tabas mind t2na out of the blue mingi paaniline hirm, et me j22me Eestisse naastes t88tuks. N2gin mingit ulmeund ja terve p2eva on peas vasardanud mingid imelikud m6tted. Ma ei tea kas teistel ka sellised p2evad on, kus m6istus ytleb yht ja mingisugune pisikene aju n2rv vasardab t2ielikku ajuvabadust ja kuna see ajuvabadus on nii tugev, et m6istus viskab k2ed ryppe ja puhkab jalga. Yhes6naga ma v6iks hetkel pikalt viriseda. Ma parem hingan sygavalt sisse ja v2lja, l2hen teen endale yhe gini kokteili laimiga ja homme on k6ik j2lle h2sti. :)

Nepaali haiglast

Kuna mul hetkel on interneti suhteliselt vabalt v6imalik kasutada, siis m6tlesin, et kirjutan meie haigla seiklustest Nepaalis. Ehk l2heb kunagi kellelgi seda infot vaja. Haigeks j2in ma 6ieti tegelikult juba Indias ja piiri yletamine toimus v6rdlemisi suures vines. P2rast piiri yletamist prantsatasin ma esimesse ettejuhtuvasse hotelli pikali ja keeldusin meie r2nnakut niipea j2tkamast. Arvasime, et tegemist on tavalise kylmetusega ning yritasime k2ep2raste vahenditega hakkama saada. 

Muide India ja Nepaali vaheline piir on yks kummalisemaid, mida ma kunagi n2inud olen. Nimelt saavad kohalikud liikuda edasi tagasi ilma mingi passikontrolli v6i erilubadeta. Seega k2ivad paljud inimesed yhel poolel t88l ja n2iteks poes ning elavad teisel poolel. Sama systeem t88tab ka Singapuri ja Malaisia puhul. Erinevalt aga eelpool mainitud piiripunktist, kus vaatamata suurele rahvavoolule on k6ik ysna loogiliselt korraldatud suurte terminalide, passikontrolli jms tavap2rasega pole India ja Nepaali vahel muud, kui kaks mystilist v2ravat. Seejuures, kui lahkuda Indiast tuleb v6tta tempel passi enne piiri m2rkivaid v2ravaid yhest pisikesest putkast teiste tee 22res olevate poodide vahel. Ning Nepaali poolele j6udes tuleb taaskord ise p88rduda majja, kust loetud minutite jooksul v2ljastatakse viisa. Mingisugust kontrollpunkti v6i piiret vahepeal pole. Niiet kui Laur tahtis minna Nepaalis apteeki, et osta kraadiklaas ja ravimeid, siis vajalike asjade puudumisel Nepaali poolel jalutas ta lihstalt vahepeal Indiasse. India apteek lihstalt on paremini varustatud.  Piiril kedagi eriti ei huvitanud, mis ta seal edasi tagasi k2ib. 

Igal juhul ei muutunud pooleteise p2eva jooksul olukord paremaks ja p2rast pikemat juurdlemist otsustasime rentida auto ja s6ita ASAP Kathmandusse, kus on eeldused parimaks arstiabiks Nepaalis. Indiasse ametlikult tagasi p88rduda ei saanud, kuna kuigi meil on mitmekordse sisenemisega India viisa saab uuesti riiki minna p2rast 2 kuud v2ljumisest. Niiet ega eriti palju variante polnud. Kuigi autojuht oli inglise keelt v2ga ei vallanud, saime me p2ris kenasti hakkama. Tegemist oli v2ga kogenud ja hea autojuhiga, bussijuhi syndroom tal puudus (kirjutan sellest kunagi pikemalt). Kokku v6ttis teekond suts yle 7 h aega. Enamus ajast olin mina rivist v2ljas ja tukkusin. Yldiselt ei maksa pimedas r2nnakuid v2ga ette v6tta, kuna osad m2giteed on v2ga kitsad ning 6nnetusi ikka juhtub. Lisaks on paljud suured autod end parkinud t2iesti suvaliselt pimedasse m2gede vahele ja teevad seal uinakut. M6nel juhul on juhid oma autode ette ja taha ladunud rea kive, et v2ltida v6imalikke otsas6ite. Vahepeal oli n2iteks ka yks suurem sild osaliselt kokku vajunud tulvavete t6ttu, seega s6itsime l2bi j6e p6hja ja veest eraldas meid suur ajutine kruusast tamm. Igal juhul yritame busside, autode jms vahenditega liigelda peamiselt valges. 

Kuigi algselt plaanisime rahvusvahelisse kliinikusse minna, j2i see m6te katki, kuna j6udsime Kathmandusse alles kella 4 ajal 88sel. Seega l2ksime kohalike lahkel soovitusel Kathmandu Teaching Hospitaly, kus on olemas ka ER. Laur j2i veel autojuhiga arveid klaarima, kui ma vastuv6ttu sisse jalutasim. Kuigi me praeguseks oleme ilmselt ysna harjunud, et inimesed v2hem ja rohkem uskumatutes kohtades n2iteks suurtes rongijaamades kobaras maas magavad tundused see esmapilgul ikkagi uskumatu, et haiglasse sisenedes magab umbes 3x3m suuruses eeskojas umbes 15 inimest. Kui ma edasi liikusin erakorralise meditsiini poolele ei erinenud seal avanev pilt kuigiv6rd. Kokku oli esimeses ruumis 6 voodit, kus igayhes oli v2hemalt 2 haiget pluss nende ymber toolidel, vooditel jne omaksed. Kuna kedagi vastuv6tus polnud, siis seisin seal m6nda aega. L6puks tuli yks doktor, kes minuga tegelema hakkas. Systeem seal haiglas oli selline, et iga kord, kui oli vaja v6tta m6ni analyys, teha protseduure, siis kirjutati v2lja kviitung, mis tuli esmalt 2ra maksta, seej2rel tehti analyys. Sama kehtis ka k6ikide vajalike ravimitega. N2iteks paluti Lauril minna osta 2 systalt, 2 systla n6ela, tilgad ja esimesed rohud. P2rast m6nda aega tuli j2lle minna j2rgmise portsu j2rele sest k6ike korraga v2lja ei kirjutata. Seej2rel sai selgeks, et lisaks toetusele on haigetel reaalselt ka vaja m6nda l2hedast, kes edasi tagasi k6ikide nende lipikute, arvete ja ravimitega jookseks. Muide Nepaalis on k6ik ravimid k2simyygis ning retsepte ei kasutata. Seega v6ib apteegist osta, mida hing ihaldab. 

Mingi aja peale veenduti, et minu olukord pole kiita ja leiti voodi osakonnas. Osakond oli vastuv6tuga v6rreldes 22retult puhas ja vaikne.  Osakonnas olid l2bisegi naised, mehed, l2hedased. Selleks ajaks oli Laur jutti yleval olnud 48 tundi, niiet targem oli ta magama saata, arvasin et saan 88 seal yksinda hakkama kyll. Kui Laur 2ra l2ks, siis valdas enamus osakonda paanika. Natukese aja p2rast tuli inglise keelt valdav 6de ning uuris, et mis nyyd juhtus ja kas ma t6esti j22ngi yksinda. Ma veensin teda, et k6ik on korras ja Laur tuleb hommikul tagasi. Yldiselt on kohalikud v2ga hoolivad nii oma perekonna suhtes, kui ka teiste l2hedaste osas. Kui m6nel teisel pereliikmel on keegi v2ga t6sises seisus, siis k2ivad ka teiste perede liikmed uurimas, kuidas l2heb jne. No ja kuna ma olin ysna eksootiline patsient, siis minu voodi juures k2is pidevalt keegi seismas ja juurdlemas ilmselt peaasjalikult selle yle, et mida ma seal kyll teen. Enamus turiste ilmselt p88rdub erahaiglatesse, kuna sealne ravi on veidi teistsugune. P2rast seda, kui Salva meid enam edasi ei kindlustanud ja me rahvusvahelise kindlustusfirmaga lepingu tegime ei ole meil aga erahaiglate osas katet. 

Niisiis veedavad haige pereliikmed enamasti vahetustega haige juures aega 24 7. Lisaks sellele ei ole eelpoole nimetatud haiglas toitlustust seega enamasti tullakse l6una ja 6htus88gi ajal koos kaasa pakitud karri, l22tsede ja riisiga kylla ning vahel s88b koos haigega toidukorda terve perekond. Suurem osa kohalikke hommikus88gi ei s88. 

P2rast seda kui mulle oli tilgutatud 4 pudelit tilka ja 5 systlat2it mingit vedelat antibiootikumi, mis kylma jutina otse veeni l2ks arvas arst, et ma taastun paremini hotellis. Kuigi sellega p2riselt meie ravisaaga ei l6ppenud ei hakka ma pikemalt selle teema yle jaurama. Ma j2in antud haigla ja arstidega v2ga rahule. Kogu meditsiinipersonal r22kis v2ga head inglise keelt. Diagnoos ja ravi, mis nad mulle m22rasid t88tas ning umbes 10 p2evaga muutusin tagasi inimeseks. Ravi hind kokku umbes on umbes 250 dollarit, mis sisaldas k5iki analyyse, ravimeid ja haiglas oldud aega lisaks sellele hilisemad arstilk2igud ja kontrollid. 

Nepaal

Kuna paistab, et Nepaali mingejaid v6i sellest unistajaid on siinsete lugejate hulgas kyll, siis panen m6ned read veel kirja Nepaali ja seal trekkimise kohta. Yldiselt on Nepaalis viimastel aastatel kasvamas 'teeme tasuliseks ja m6nuga' trend. Selleks, et yldse kuhugi turnima minna on vaja TIMS kaart taodelda ehk siis luba loodusparkidesse ja m2gedesse sisenemiseks. Varasemalt sai selle kahepoolse paberi k2tte tasuta, kuid nyyd tuleb selle eest tasuda umbes 20 dollarit. Kui seda taodelda n2iteks Pokharast, mis on suurim linn, kust enamus inimesed alustavad oma Annapurna seiklusi, siis on tasud veel suuremad. Kathmandus saab TIMSi taodelda kohalikust turismi- esindusest v6i siis l2bi vahendajate, mille puhul v6ib veel m6ned dollarid lisada. Kui TIMS kaart k2es tuleb osta eraldi sissep22sud rahvusparkidesse ja m2gedesse. Ka need hinnad on aastaga m2rgatavalt t6snud. Kui Langtangi rahvusparki maksis sissepr22s veel m6nda aega tagasi 1000 Nepaali ruupiat (u 11 dollarit), siis nyydseks on see 3000 (u 35 dollarit). Ilmselt kuna n6udlus j2tkuvalt kasvab, siis l2hevad hinnad sama rada pidi ylesse. Annapurna ja Everesti p6hilaagri hinnad on veel omaette teema. Kuna mind see 9 tunnine bussis6it m2est alla ei erutanud, siis tundus lihtsam tulla see u 100 km yle m2gede jala.

Enamus k2idavamad rajad on ysna mugavalt kaetud erinevate teemajadega, niiet tekki ja muud sedalaadi varustust kaasa vedama ei pea. Teemajades on v6imalik syya / juua ja end j2rgmiseks p2evaks 2ra laadida. M6nes teemajas on ka pesemisv6imalused, elekter jms luksused, kuid enamasti k6rgemal m2gedes ning tsivilisatsioonist eemal on tegemist lihtsate puust / kivist ehitistega, kus suure ja raske vatiteki all on v6imalik end v2lja magada. Kuigi hinnakirja j2rgi maksab enamus teemajades kahene tuba vahemikus 450 / 660 ruupiat, siis enne, kui me m2ele l2ksime sattusime kokku kahe austerlasega, kes teatasid, et neil pole kombeks kusagil 88maja eest maksta ning tasuvad oma olemise eest ostetava s88giga. Otsustasime seda katsetada ning tuli v2lja, et 100% k6ikides teemajades oldi lahkelt n6us andma tuba, kui sa samas kohas s88d ja jood. No ega suurt muud valikut polegi, kuna vahetevahel pole silmapiiril yhtegi teist 88maja ning n2dala toitu ei hakanud me kaasa vedama. Minu m6istuse jaoks tundub see ysna nahhaalne tegutsemisviis, kuid kui ma veidi kohalikke olusid j2lgisin, siis sain aru, et kuna enamus turistid reisivad koos prorteritega siis on neil nii v6i naa veidi teised kokkulepped. Igatahes kui reisida piiratud eelarvega tasub sellist varianti proovida. 

Kathmandust soovitaks ma igal juhul p2rast m6ne p2evast aklimatiseerumist lahkuda ning siirduda m2gedesse v2rskema 6hu j2rele. Samas minu arvates oli 6hk Indias oluliselt rohkem saastatud ja seal oli raskem hingata kui Nepaalis. Paljud turistid ja kohalikud kasutavad pidevalt suu ees kaitset. Ma ei ole j6dnud uurida, kas sellel ka teaduslikult mingit m6ju on v6i siis lihtsalt tekitab inimestes puhtama 6hu tunde. Igal juhul julgen selles kahelda, kuna see riie suu ees kogub kogu mustuse ja tolmu endasse ning l6puks on suu ikkagi kogu selle saaste vastu kaitsetu.

Kuigi Nepaalis kipub ka k6ik, mis parasjagu n2ppude vahel on ning kasutuks osutub maha kukkuma, ei ole ka prygi ja saastatuse olukord Indiaga v6rreldav. Indias rongidest lendas lihtsalt k6ik l6dva randmega aknast v2lja (kommipaberist kuni plastikpudeliteni). Kathmandus v6is hilistel 6htutundidel kohata mitmeid tossavaid hunnikuid, kus p2eva jooksul kogunenud sodi koos plastiku ja muu kummiga p6lema oli syydatud, kohati eritades eriti halval6hnalist tossu. Nepaalis on kyll mingeid prygikuhilaid ning avalikke prygikaste endiselt pole v2ga n2ha, kuid inimesed paistavad olevat veidi enam teadlikumad. Millal ykskord rohelisem m6tteviis keskmise hindu igap2evaellu saabub on ilmselt miljoni dollari kysimus. Karta on, et mitte niipea. Kummaline on see, et kuigi nii Sri Lankat kui ka Nepaali m6nes m6ttes samastatakse nende suure naabri Indiaga, siis minu jaoks on k6ik need 3 riiki t2iesti erineva hingamise ja vooluga. 

Hetkel oleme end Bangkokis m6nusalt sisse seadnud ja logeleme siin veel m6ne p2eva. Seej2rel lahkume taaskord p6hja ja m2gisema maastiku j2rele, rannapuhkust ja suurt turistide voolu katsume v2ltida. Kui kunagi hull tuhin peale tuleb, siis eks tuleme m6ne paketireisiga tagasi, et ookeani22reset 'paradiisi' kaeda.

Viimastel p2evadel, tulenevalt sellest, et hotelli lobbys on tasuta internet, on selline tunne, et tahaks kohe ilmatuma pika memuaari kirja panna, k6ikidest nendest m6tetest, mis peas seoses reisimisega on. Katsun end piirata ja l2hen parem ammutan juurde :)

Thaimaaaaaaa

Whoop, eile lennukisse astudes oli selline tunne nagu oleks j2rsku esmaklassilisse restorani sattunud. Teenindus oli superluks ja isegi lennukis88k maitses kuidagi ebamaiselt h2sti, kuumadest r2ttidest r22kimata. Luksus missugune. Igatahes p2rast m6nda tundi maandusime Bangkokis ja sealne klaasfassaad l6i esialgu silmad pimedaks. Lennuterminal tundus suur nagu m6ni kunstimuuseum ja puhas ning l2ikiv nagu mingi labor. Kuidagi v2ga tsiviliseeritud on k6ik. M6neks p2evaks tore ja seej2rel ilmselt juba tagasi p6hja poole ja m2gedesse. Nepaali aga tahaks kindlasti kunagi tagasi naaseda ja minna r2nnata veidi offtrack radu. 

I'm officially homesick! 

2,5 aasta jooksul on olnud p2ris palju momente, kui olulised / t2htsad hetked elus jooksevad sinust m88da ja neist ei ole v6imalik saada osa pika vahemaa t6ttu. K6ik need 2,5 aastat on kogunenud ja koguneb veel umbes 2 kuud. Ma igatsen Teid mu kallis kodu, pere ja s6brad.

Nepaal

Yei! Ma olen p2ris ametlikult lummatud Nepaalist. Siin on m6nus ja mul on veidi kurb meel, et seda aega on t2nu haigusest taastumisele ysna piiratult. Homme koperdame veel ringi ja ylehomme lendame Taisse. Ma kyll proovisin lennupileteid muuta, kuid kuna siin on suurim festival Dasain tulemas, siis on see keeruline ning tooks kaasa liiga palju lisakulusid. Seega j22b Nepaal ootele ja ma usun, et naaseme siia veel. Yldiselt tundub, et ma olen osa oma hingest j2tnud merele ja m2gedesse, sinna t6mbab koguaeg tagasi, iga ilmaga ja meeleolus.

Igal juhul, kui olime end enam v2hem Lauriga jaulule saanud otsutasime, et l2hme tuulutame ning puhastame oma keha ja hinge sellest haigusest 2ra. Veidikene juurdlemist ja tundus, et parim variant oleks Langtangi National Park, mis on v6rdlemisi Kathmandule l2hedal ning kus on erineva pikkusega loodusradu / m2gimatku. Pakkisime m6ned sokid, magamiskotid ja magusat ning l2ksime reede hommikul teele. Kuna bussid Dunchesse l2hevad ainult 2 korda p2evas, siis saabusime bussijaama varakult ning kindlustasime sellega koha bussis. V6i noh v2hemasti sel hetkel meile tundus nii. Seej2rel nautisime t6suvat p2ikest, lahjat kohvi ning 6hus keerlevat tolmu algava p2eva ja inimeste sagimise taustal. Tagasi minnes bussijaama tuli v2lja, et meie 7.30 v2ljuma pidanud buss on juba lahkunud, nimelt oli bussijaama kell ees. 

Kui ma laiutasin k2si, et mis nyyd siis saab soovitati esmalt v6tta takso ja pyyda buss jumal teab kust kinni. Ma siis laiutasin v2he rohkem k2si, viskasin patsi ja kurtsin, et see nyyd kohe mitte ei l2he. Selle peale 8eldi, et okei okei 5 minutit oodake. Tehti umbes 5 telefoni k6net, seej2rel saabus kohale mootorratta hiir tsikliga ja v6ttis Lauri peale. Minu v6ttis oma tsikli peale bussjaamas meile pileti myynud tyyp. Need 15 minutit s6itu olid p2ris meeleolukad. Kui Lauri juht pani kiiretel tuuridel ajama, siis minu juhil oli aega kyll. Eesk2tt ilmselt selle t6ttu, et valge tydrukuga on p2ris huvitav m2gedes tuuritada ja abiellumise yle m6tteid m6lgutada. Natukese aja p2rast tuli v2lja, et tyyp v2ga loodab endale valge naise leida ja v2lismaale s6ita ning oli veidi pettunud, et ma vedu ei v6tnud. 

P2rast k6ike seda j6udsime me m2ele seisma j22nud bussile. K6ik see bussit2is rahvast ootas kannatlikult meie j2rele, kokku umbes 10 minutit. P2ris piinlik oli aga hiljem kui ma kogu seda bussireisi analyysisin, siis 10 minutit oli nohu. Nimelt oli meil l2bida kokku 118 km Kathmandust Dunchesse ja kui esialgu 8eldi, et selleks kulub v2hemalt 7 tundi kui mitte 9, tundus see ysna ebareaalne. 

Ebareaalsusest sai aga reaalsus. Kokku veetsime bussis umbes 8 tundi, koos peatuste, lugematute politsei kontrollpunktidega ning streikidega. Igal juhul oli see v2ga meeleolukas. Buss vedas lisaks inimestele kanu, propaani, riisi jnejne. P2eva l6puks j6udsime edukalt Dunchesse, et v2lja puhata ja j2rgmisel p2eval alustada oma matka. 

Ilmselt oleks tagantj2rele m6eldes v6inud teha selle raja teistpidi ehk siis alustades Kathmandust ja l6petades Dunches, kuna aklimatiseerumiseks on rohkem aega ning t6usud on laugemad ja vahelduvad laskumistega, kuid v2ljakutsed on alati p6nevad. 

Rada on ysna h2sti t2histatud ja vaatamata k6rgustele ysna h2sti l2bitav. Loodus on t6eliselt hingemattev ning kuna hooaeg pole veel p2riselt alanud, siis n2gi tee peal erinevaid matkajaid ysna v2he. Mingil p6hjusel otsustavad enamus inimesed v6tta kaasa porteri / sherpa / giidi kuidas iganes siis seda parasjagu nimetada ning lasta kaasa vedada uskumatu kogus asju. Kui need inimesed ise m2kke oma varustust veaks, siis ma olen kindel, et kogus oleks v2hemalt poole v2iksem. Igal juhul kohtas nii m6ndagi loodusnautlejat, kes oli tugevalt parfyymitatud, ime, et k6pskingi jalas polnud. 

Me ei olnud varasemalt nii k6rgele t6snud, k6rgeim tipp oli veidi yle 4600 meetri. Alates kusagil 2500 meetrist v6ib hakata altituud veidi tervisega trikitama ning t6usta tasuks pigem ettevaatlikult ja stabiilselt. Meil 6nneks avaldus altituud ainult kerge peavaluga. Ja kuna enne olin mina sellisest haigusest l2bi k2inud, siis tekitas m2gede 6hk ja v2rskus pigem kehaliselt ja vaimselt puhastumist. Ma olen v2ga 6nnelik, et otsustasime selle retke ette v6tta, tagasi linna saabudes oli oluliselt parem tunne. 

Ma kyll alguses olin l88dud, et planeeritud Annapurna ringi tegema minna ei saanud, kuid kui n2gin millised massid Kathmandust sinna suunduvad, siis pigem olen t2naseks p2evaks seda meelt, et kui Nepaalis trippida, siis tasub valuda v2hem k2idud radu, mitte kiirteele suunduda. 

Pikemad lood m2gedest ja retkedest tulevad siis, kui oleme kodus. Pilte kahjuks ka ylesse panna ei saa, niiet luban et korraldame eri riikide 6htud koos pildimaterjali ja temaatilise s66giga. 

Hetkel aga naudime viimaseid p2evi Kathmandu orus ja ylehomme s2time end yle pika aja lennukile, et lennata Taisse. Kui kellelgi on h2id soovitusi Tai osas, siis ei tasu end tagasi hoida, kuna meil pole 6rna aimugi, mida me seal pihta hakkame. 

Ilmselt on keeruline rohkem hyplevat lugu kirjutada aga kuna meil arvutit pole, siis k6ik teated sellest, et elu s ja terved oleme, saavad kokku treitud kusagil netipunkrites, mis ei ole eriti inspireeriv. Seega vabandust viletsa kirjakeele, kirjavigade ja kohutava sisu p2rast. Esteetidel soovitan reisimuljeid huvi korral p2ris elus kuulata. Kaks kuud ongi veel ainult j22nud. Ytleme nii, et kui meil jututeemad otsa saavad, siis l2heb m6te alati Eesti toidule ja sellele, mis me k6ik 2ra s88me, kui koju j6uame. Ilmselt esimesed 3 p2eva istume ja mugime. 

India suunal Nepaali

Mul on Indiaga mingi imelik suhe. Kaks korda, mis ma seal viibinud olen, vahetult enne lahkumist j22n ma korralikult haigeks. Ei olnud erand ka see kord. 6ieti esmalt j2i nohusks Laur ja seej2rel olin jalust maas mina (s6na otseses m6ttes). Yldiselt pikka juttu ei tee, Nepaali haiglas pumbati mind v2hem ja rohkem uskumatuid medikamente t2is ning t2naseks oleme enam v2hem vormis tagasi. Kahjuks p2rast 10 p2eva kestnud haigust pole just k6ige m6sitlikum m2gesid vallutama minna, niiet Annapurna j22b meie jaoks sel korral 2ra. Mul on siiralt kahju, kuiv6rd ootasin seda v2ga v2ga pikka aega. Niiet nyyd kogume end veel m6ned p2evad Kathmandus ning seej2rel ilmselt mediteerime m6nes rahulikumas kohas. Oma haigla seiklustest pajatan kunagi pikemalt. 

K6ike kaunist Teile. Pysige terved.

Namaste

Filipiinid

L2hen nyyd oma postitustes veidi ajast tagasi ja alustan Filipiinidest. Katsun ajapikku panna ka m6ned postitused toidu jms kohta Pipardavasse.

Filipiinid on kindlasti üks omanäolisemaid riike, mis laiub üle 7300 saare. Tulenevalt varasemast ajaloost on siin tugevad Hispaania mõjutused, kuid samal ajal liigub aeg edasi filipiinode võrdlemisi aeglases ja kohati kõrvalt vaatajale kaootilises rütmis. Meie jaoks oli Filipiinidel käik planeeritud aklimatiseerumiseks, et tulla Uus-Meremaa talvest Aasia lainele, viia keha samasse rütmi kuumaga ning kõht harjutada teistlaadi bakteeriaga. Kuna siin on käimas veel korralik mussooni hooaeg, siis valisime oma peatuspaigaks Palawani saare, kus oli lootus ilusamale ilmale. 

Esmalt maandusime Manilas,  linn mis on kõrvaltvaataja jaoks korralik segasummasuvila. Kuivõrd ajaloo käigus on olnud mitmeid suuremaid lahinguid, siis väike olemasolev vanalinn on suuresti uuesti ülesse ehitatud. Metropol on läbisegi slummidega ning suur osa inimesi, nende hulgas lapsi, elab tänaval või siis käepärasest (papist, plastikust jms) ehitatud onnides. Kohalike väitel pidi olema inimkaubandus probleemiks olema peamiselt pealinnas. Kui veidi Manila kohta lugeda, siis suurem osa turiste lahkub sealt esimesel võimalusel. Kui nüüd päris aus olla, siis ei saa seda otsust ette heita. Viibisime Manilas kokku kaks päeva ning selle aja jooksul jäi õhku, mida hingata üsna väheseks. Liiklus on ilmselt kogu Filipiinidel kaboom, pigem aeglane, kuid hetktiline. Läbisegi sõidavad lugematud mootorrattad, kolmrattad (mis sisuliselt äthendab mootorratast, kuhu peale on ehitatud nö kuut, mis võimaldab vedada veel 2-…. (maksimum mis ma näinud olen siis 7 reisijat), jeepney'd ehk siis pisut pikaks venitatud marsad, mille tagumine osa on lahti ja kust seismise ajal hüppavad välja ja peale reisijad, täissuuruses bussid, kaubaautod, mõned eraautod jne. Ühesõnaga kõik, mida on võimalik ette kujutada. Välisvaatluse põhjal tundub, et tehniliselt ei tohiks umbes 80% teedel liikuvatest sõidukitest seal Euroopa mõistes viibida ning heitegaasid, mis suuremate magistraalide ääres õhus liiguvad, on päris lämmatavad. Kuna ka vöötradasid / valgusfoore ei ole just ülemäära palju, siis tee ületamiseks paistab olevat ühtlane rahulik kulgemine. Sellisel juhul oskavad juhid sinuga arvestada ning samuti on endal aega ettevaatamatute asjaolude ilmnemisel reageerida. 

Keskmine sissetulek on ulmseliselt v2ike, seega vaesus on endiselt suur. Vaatasime lähemalt uute majaarenduste projekte, senini on modernsetesse korteritesse planeeritud ka väikene teenija ala koos väikese toa ning WC/vannitoaga. Tööjõud on odav, enamasti on ka kõige väiksemas kaupluses korraga tööl 3 müüjannat ning ehitustel näeb korraga objektil lugematu arv töölisi, kes kõik väiksema lõigu kallal nokitsevad. Ühtlasi on kõik suuremate kaupluste, bankade jne sissepääsud blokeeritud turvameestega, mõned kohas ka täieliku turvakontrolliga nii kehale kui ka kõikidele kaasaskantavatele kandamitele. Kuigi turistidelt ei nõua kottide hoidu panemist poe külastamisel, siis kohalikud peavad kõik oma asjad hoiule andma. Samuti teostatakse pidevat kontrolli ka poodides töötavatele müüjatele. 

Siin ei kohta just kuigi suurt pealetükkivust. Kui keegi proovib oma tennust sulle pakkuma hakata, siis esmase keeldumise peale jäetakse sind rahule ning võib rahus oma rännakuid jätkata. 

Pärast Manilat jätkasime oma rännakuid Palawanile, mis on kõige ida poolsem saar. Saarel on parimatel p2evadele elektrit p2eval kella 2st kuni hommikul 6ni. Samas, kuna elektrikatkestused on igap2evane n2htus, siis ithtipeale poole elektrit ka siis, kui see olemas olema peaks. Tulenevalt elektri k6ikumisest on osadel s88gi ja majustuse kohtadel oma generaatorid, kuid suur osa 2risid toimib ilma nendeta. Seega kui r22kida s88gist siis tasub ilmselt valida kas samal p2eval pyytud mereande v6i siis erinevaid vegetoite. Nagu minu eelmisest postitusest lugeda v6is, siis kujunes meie aeg Palawanil ysna seiklusterohkeks. Nagu arvata v6ib, siis ei ole me seniajani oma asjadest midagi kuulnud ja ilmselt ei kuule ka. Sri Lankalt panime k6ik v22rtusliku teele ja nyyd lihtsalt kulgeme.

Kui nyyd kuidai Filipiine kokku v6tta, siis erinevalt enamus s6pradest, kes seal k2inud on ja teavani seda riiki kiitnud on minu jaoks see riik t2is v2ga vastakaid tundeid. Ilmselt on tegemist esimese kohaga maailmas, millega ei tekkinud mul mingisugust sidet. Paradiis ilma emotsioonideta. 

(Raud)teel

Meie r2nnakud on praeguseks hetkeks jutti kestnud veidi yle 2,5 p2eva. Reede varahommikul pakkisime asjad ning j2tsime hyvasti Mikuga. Selleks ajaks, kui mul m6ttesse tuli, et uni v6iks ka hea olla, oli kell nii palju, et magama ma ei j6udnudki. Kirjutan Sri Lankast v6imalusel mingi hetk ka pikeamalt, kuid l;yhidalt kokku v6ttes oli Sri Lanka v6imas. Tundsin end selles riigis v2ga h2sti.

Kandyst Colombosse j6udmiseks ootas meid ees umbes 3,5 h rongis6itu, mis l6ppkokkuv6ttes kujunes ysna meeleolukaks. Rongil oli selline vibe sees, et vahepeal tekkis tunne, et vagunid teevad 8hus kaheksaid. Vunk oli v2gev ja vaated maalilised. Kui kellelgi peaks kunagi v6imalusi olema, siis soovitan soojalt. Kupeed olid puhad ja mugavad. Otsustasime priisata ning reisisime II klassis. 

Seiklused rongijaamast lennujaamas m88dusid minu jaoks parajas vines. Selleks ajaks hakkas v2simus v6imust v6tmad ning emotsioonid olid laes. Enne lennule suundumist istusime kolmekesi nagu tummad leilis ning j2tsime m6tteis hyvasti ja l6puks nagu kord ja kohus kiskusin mina pisaraid. Mul on kogu Sri Lanka vahepeatusega soeses v2ga erinevad tunded. NII hea oli s6pru n2ha, r22kida eesti keeles, teha lolli nalja ja lihtsalt olla. Vahest isegi liialt kohustuste vabalt. 

Igal juhul ootas meid India. Maandusime Chennais, kust pidime suhteliselt kiiresti liikuma Chennai Centrali rongijaama. Kuna sularahaautiomaatidest enamasti v2ikeseid kupyyre ei v2ljastata, siis v2ikseim rahat2ht, millega yritasin 12 ruupia suurust piletit lunastada oli 500ne. Selle peale pidi piletikassa onu peaaegu, et vihast l2bi klaasi purskuma ja piltit l6ppkokkuv6ttes me ei saanudki. Yhel h2rral hakkas meist ilmselt kahju niung ulatas vajalikud rahat2hed. T6eliselt kena temast. 

Kergelt koomiline oli ka hetk, kui pidime rongile astuma ja avastasime, et seisame naiste vaguni ees ning Laur sinna siseneda ei saa. Seega hargnesime ja lubasime yksteisele m2rku anda, kui aeg rongist maha astuda. Nii me siis Chennai Centralisse j6udes hyydsime yksteise nime l2bi inimmassi, mida ekslikult v6iks kaugelt vaadates ka m2gij6eks pidada.

22.50 astusime rongile, et s6ita l2bi India Mumbaisse. Kogu rongis6it kestis kokku 18 tundi ja oli v6rdlemisi meeleolukas. Pean tunnistama, et kuigi 88bime k6ige odavamas sleeperis on k6ik vinks vonks ja yllatavalt mugav. Inimesed on s6bralikud, rongi 88tsumine uinutab h2sti ning erinevad vyrtsid 6hus muudavad meele heaks. Kohvi, teed, syya ja k6ike muud mida hing ihaldab saab praktiliselt igal ajal osta, myyjad sebivad vajaliku kraamiga yhest vagunist teise. Siinkohal v6iks 2ra m2krida ka, et toit on v2ga maitsev ning soodne, umbes 1 dollari eest saab k6hu t2is. Hetkel sirutame jalgu Mumbais ja kohe varsti astume uuesti rongile, et j6uda Udaipurisse, kus teeme pikema vahepeatuse. 

M6ned asjad, mis kindlasti tasuks India 88rongi kaasa v6tta:

- magamiseks 6huke tekk, magamiskott, lina vms

- meelelahutust (raamat, paber, pliiats, kaardid...)

- tualettpaber 

- seep

- jalan6ud, millega saab l2bida v2iksemat oja, peaasjalikult tualeti kasutamiseks

- avatud meelt kultuuurierinevuste ammutamiseks

Kohtumiseni,

India lainelt

Update

Kuigi hetkel oleme mõnda aega veetnud juba Sri Lankal ja hoopis uutes seiklustes, siis antud postitus läheb tagasi Filipiinidele ja täpsemalt Palawani saarel asuvasse El Nido külla. Rentsisime seal pikemaks ajaks ühes rannaäärses hotellis toas. Magasime sügavat und, kui ma unesegasena märkasin mingit imelikku tuld vilkumas. Alguses pidasin seda akna taga olevaks valguseks ja mõtlesin, et keegi otsib midagi taga, veidi virgudes aga sain aru, et see tuleb meie toast. Vahetevahel Laur ärkab keset ööd ja toimetab ringi, seega ma päriselt ei saanud ikka aru, mis toimub. Katsusin enda kõrval Lauri ja veendusin, et see pole tema, seejärel hakkas juba silm seletama. Tuli välja, et meie eelnevalt lukustatud toas viibis keegi. Ajasin koheselt Lauri ülesse. Kõik see toimus loetud sekundite jooksul. Selle heli peale, kui ma Lauri ülesse ajasin lasi toas viibija jalga. 

Kui me mõlemad virgusime tuli välja, et kogu linnast on elekter kadunud ning väljas on tugev raju. Lukustasime kiiresti uuesti ukse ning hakkasime taskulambi valgel toibuma. Mõni aeg hiljem avastasime, et selle lühikese aja jooksul oli suutnud varas juba tuvastada meie voodi all laadinud arvuti, laualt laadimiseks välja jäetud kaamera ning minu käekella. Hetkeks oli üsna kõhe tunne, kuna kõikjal valitses kottpimedus. Seadsime oma sammud paari tänavavahe kaugusel asuvasse politseijaoskonda, kell oli selleks hetkeks saanud hommikul 4 ning vargusest oli möödunud umbes 30 minutit. Politsei- jaoskonnas nagu igal pool mujal oli kottpime. Taskulambi ja mobiiltelefoni abil andsime toimunu kohta seletusi. Vahepeal käisid kaks teist politseiniku kohapeal ning ütlesid, et uksel pole sissemurdmise jälgi. Seega varas kasutas kas oma võtit, oli keegi hotelli personali seast või tegeles osava muukimisega. Ma ei ole küll asjatundja, kuid need lukud ei tundunud just eriti vargakindlad. Sel ööl enam magamisest asja ei saanud ning kusagil hommikul kella 8 ajal käidi sõrmejälgi ukselt võtmas. 

Veidi hiljem tuli välja, et sees on käidud ka meie kõrval toas elanud ameeriklasel. Temal läks veel halvemini, kuna ta ei olnud vargusest üldse teadlik ning magas sügavat und. Tema toast võetud kõvaketas jäi vargal tabamise tõttu maha ning selle sai ta tagasi, kuid väga väärtuslik käekell, iPhone ja laadija. Kusjuures tema toas tegutseti eriti põhjalikult kuna telefon oli pükste taskus ning kell koti põhjas. Ilmselt, kui ma ülesse poleks ärganud oleks ka meid veidi suurem kaotus tabanud.

Kuivõrd me oleme kindlustuse poolt kaetud, siis oli vajalik saada politseitõend, et selline asi ikka toimus. Enne, et meid üldse jutule võetaks pidime leidma tõestused, et sellised esemed olid meil reisile tulles kaasas. Õnneks meil Lauri kaamera jäi alles ja sealt saime vajalikud fotod kätte, kuid mul tekkis küsimus, et kui meid oleks paljaks varastatud, kuidas ma siis seda oleksin pidanud tõestama?
Kuna vargus juhtus riigipühale eelnenud ööl, siis pidime veel päeva jagu ootama, et tõendi järele minna. Kohale jõudes tuli välja, et selleks, et tõendit saada tuleb tasuda 50 peosot, mis on umbes 1,2 EUR vms aga sellele tõendile ei saanud parasjagu järele minna, kuna oli lõunapaus. Lõpuks kui rahakassa onu juurde jõudsime, siis kujutage ette sellist veii võidunud ja udust ruumi, mille aknad päris hästi läbi ei paista ning kus silmapiiril on maast laeni kerkivad paberi patakad. Einoh arusaadav, siis on ikka hea kindel värk sest ega arvutis võivad asjad ju kaduma minna. Igatahes pandi minu sissemakse ühte ulmeliselt suurde raamatusse kirja ja saime vastu kviitungi. Tagasi jaoskonda jõudes anti kätte meile nö raport. Sellele järgnesid ääretult koomilised 3 päeva vaidlusi ja madistamist. Nimelt oli raportisse pandud kirja meie esimesed ütlused, kust aga oli välja jäetud suurem osa detale ning sõna vargus oli asendatud kadumisega. Lisaks sellele ei olnud seal ühtegi viidet, et tuppa murti sisse, mina ülesse ärkasin ning varga pikkuse andsin. Keegi ei informeerinud ka, et need ütlused, mida me kell 4 hommikul pärast raputavat äratust anname ongi kogu uurimismaterjal ning midagi sellele ei lisata. Kui me soovisime ütlusi parandada, siis läks kogu jaoskonnal juhe kokku. Ei õnnestunud ka kohata inimest, kes selle asjaga tegeleb ning seetõttu tuli kogu lugu vähemalt 8 korda uuesti ümber jutustada. Põnev koht see El Nido politsei jaoskond. See raport, mille ma siia postitusele lisan oli parim, mis meil saada õnnestus. Seejuures pidime korduvalt küsima ka uut koopiat kuna eelnevad ei olnud lihtsalt loetavad.

Kui meie toanaaber läks oma ütlusi andma, siis enne kõvaketta tagastamist küsis politsei talt, et palju see kõvaketas maksab, et see on päris äge üle 600 filmi peal jne. Tüüp ütles neile selle peale ebareaalselt suure summa, mille kuuldes politseinikud kohmetusid ning kadus ka nende huvi kõvaketta ostmiseks.

Huvitav hakkas alles siis, kui tuli välja, et meie kindlustus ei ole nõus enam edasi kindlustusperioodi pikendama. Olin eelnevalt võtnud pakkumise ja selle jõudnud juba ära tasuda, kui saime info, et peame jätkamiseks mõne teise fondi valima. Mõneti saan sellest aru, kuivõrd selliseid rändureid, kes pikalt ära on, lisandub aina juurde ning paratamatult toob elu kaasa ka vahetevahel ettenägematuid olukordi. Ilmselt oligi seda oodata, et see mingi hetk juhtub. Probleem seisneb aga selles, et kui sa oled juba Eestist lahkunud ei saa ühegi teise Eestis oleva kindlustusseltsiga lepingut sõlmida, kuna reisikindlustuse alguspunkt peab olema Eestist. Siin kohal müts maha ja maailma suurimad tänud Alarile, kes nõu ja jõuga abiks oli ning uuris välja alternatiivse variandi rahvusvaheliste seltside hulgast. Meie ligipääs internetile on olnud võrdlemisi piiratud ning see abi oli hädasti vajalik. Ma pean siinkohal siiski Salva ees mütsi maha võtma ja suure kummarduse tegema. Praeguse hetkeni on meil nendega ainult suurepärased kogemused ning ma julgen kindlasti soovitada, vähemasti reiside puhul, mis kestavad alla 2 aasta. Ilmselt tehakse lepingutesse muudatused, mis defineerib ära reisi pikkuse. Lõpp hea, kõik hea. Loodetavasti rohkem kindlustuse teenuseid pole tarvis kasutada ning naaseme edukalt detsembris koju.

Kuna pärast vargust sai selgeks, et mida vähem on asju, seda lihtsam on reisida jääb meil väärtasjadest alles ainult Lauri kaamera, millele objektiiv sai lihtsama ja odavama vastu vahetatud ning kõik muu saadan koju. Sellest tulenevalt pole võimalik enam mõnusalt oma arvutis postitusi kirjutada ning pilte ülesse laadida. Blogi jääb tõenäoliselt pikemaks ajaks vait (katsun mingeid lühemaid postitusi siiski vahetevahel teele lennnutada), samuti loodan leida endas jõudu, et järgemööda panna emotsioonid ja pildid ülesse tagantjärgi. Või mis veel parem, äkki saame kokku ja jagame kogemusi vahetult :)

Aitäh kõigile!

NZ -> Filipiinid

Meie teekond Uus-Meremaalt Filipiinidele kestis jätkusuutlikult üle 40 tunni, sisaldas endas 3 lendu, rongi, busse ja taksot. Lahkudes Uus-Meremaalt oli võrdlemisi kerge tunne, Kohale jõudes olime suhteliselt tuutud. Kui kedagi peaks huvitavama, siis tervis pidas valuvaigistite ja ravimitega vastu. Edaspidi loodan, et nohu ja valutavate kõrvadega lendama ei pea. Tänaseks oleme veidi toibunud ja Manila kergelt hektilisse ellu sisse sulanud. Kontrastid kergelt uimase Uus-Meremaa heaoluühiskonna ja maailma ühe suurima elanikkonnaga linna vahel on tuntavad. Hetk läks aega, et oma kopsud ümber harjutada sisse hingatava õhu osas. 

Ma armastan kulgemist turismi kõrghooajast väljaspool. Ilm on enamasti mängulisem ja põnevam, rändavaid rahvamasse vähem ning kohalikud palju avatumad. Kuigi Manila oli veel mõned päevad enne meie saabumist tugevalt vee all, siis hetkeks on suurem osa kesklinnast taastunud. Linna sisse sõites olid küll mitmed äärealad endiselt tugevalt vee all. Ma tõttöelda ei kujuta ette, kuhu kõik kodutud ja tänaval vähesest papist jms kokku meisterdatud hüttides elavad inimesed varjule lähevad sellises olukorras... Pisut naiivne minust, kuivõrd moonsuuni ajal raputavad suuremad vihmasajud tugevate tuulepuhangutega siinseid piirkondi igal aastal. Ilmselt oleks sama jabur küsida eestlaselt, kuidas ta 

-30'ga toime tuleb. No ja vahel ei tulegi, kehvade asjaolude kokkulangevusel külmuvad ka Eestis inimesed surnuks. 

Homme pakime oma asjad ja lähme mõneks ajaks Palawani piirkonda. Kuna meil mingeid plaane seal veedetava aja osas pole, siis ei võta vaevaks ka vahepeal internetti end sisse logida. Uued teated eeldatavasti Sri Lankast. 

Sain hetk tagasi kerge kultuurišoki. Õhtusel tipptunnil näidati telekast kukepoksi, mis siinmail on legaalne (veidi lisainfot http://en.wikipedia.org/wiki/Cockfight). Mõistan täiesti, et tegemist väga pikaajaliste traditsiooni ja pärandiga spordialaga, telekast vaadates tundus see minu jaoks kuidagi kontekstist välja rebituna, et mitte öelda jõhkrana. Mixed feelings. 

Okou

NB mitte sobiv üle 80 aastatele!

Minu organism on üks huvitav nähtus. Kipub alla andma just siis, kui suurem tamp möödas ja midagi meeldivat ees ootamas. Igatahes olen ma täitsa okeilt haige ja sellist ravimite portsu pole ammu näinud. Päris põnev algus 4 kuud kestvale reisile. Loodan, et turse kõrvas läheb alla ja mingeid komplikatsioone ei teki, mul on veel umbes 20 tundi enne esimest lendu aega. Igatahes teen mingi hetk täienduse, kui on selgeks saanud, kuidas organism lendu talub. 

Pakime

NB mitte sobiv üle 80 aastatele!

Me taaskord pakime. Sedakorda veidi põhjalikumalt, kuna plaanime kõik üleliigse maha jätta ning teele asuda nii 'kergelt' kui võimalik. Pikaks seljakotirännuks on võrdlemisi lihtne nimekirja koostada. Kuivõrd oluline on kaal, siis igasugused üleliigsed vidinad lendavad salviation army kasti ning loodetavasti leiavad uued õnnelikud omanikud. Tegin pakkimise käigus väikese checklisti, ehk on kunagi hiljem abiks kui mõte ei jookse. 

Hetkel oleme suutnud asjad ära mahutada 1 suurde seljakotti, mis on 65 L ja lisaks võtame käsipagasina 2 väiksemat seljakotti vastavalt 35L ja 20 L. 

Hetkel terendavad silmapiriil mõned looduslikud eripärad. Nimelt on Tongariro, kus me mõni kuu tagasi ronimas käisime, aktiivseks muutunud. Esialgu sülitab tolmu välja ja tuld ei purska. Vähesel määral on siselennud häiritud, kuid rahvusvahelised lennud on hetkel kõik plaanipärased. 

Paistab, et ka Manilas uputab, mõni päev tagasi oli 60% ulatuses pealinnast tulvavete all. Meil veel mõned päevad aega, niiet loodetavasti sellesk ajaks olukord stabiliseerub :)

Dokumendid, viisad

Passid
Koopiad
Väljatrükid reseveeringutest
Viisad / kinnitused
ID kaart
ID kaardi lugeja
Load
Vaktsineerimispass
Pildid / koopiad dokumentidest
Pangakaardid
Passipildid


Tehnika

Läpakas + laadija
Fotokas + laadija
Telefon
Pealamp
Taskunuga
Kõrvaklapid
Universaalpistik


Arstipaun, kosmeetika

Kõrvatropid
Plaastrid. side
Haavapuhastus vedelik
Viin ja Vanatallinn
SPF 30 keha ja näokreem
Huulepalsam
Valuvaigisti
Antibakteriaalne kreem
Sääsetõrjevahend
Isiklik hügieen (hambaharjad, -pastad jms)

Riided, jalanõud

Makasaapad
Plätud
Jooksujalanõud
2 paari pikki pükse
2 paari lühikesi pükse
Ujumisasjad
T-särgid
Pusa
Core joped
Sokid
Pesu
1 kleit
Soe pesu
Käterätt
Suur rätik
Magamiskotid

Vidinad

Mängukaardid
Ristsõnad
Ajakirjad
Spork

Austraalia postist

Paari aasta jooksul tekib paratamatult asju, millest loobuda on raske. Otsustasime Austraaliast Eesti poole saata 2 pakki, kuhu pakkisime mõned riided, jalanõud jms olme nodi, mida kaasa tassida oleks  ebamugav. Panime asjad teele merepostiga, mille saabumine Eestisse pidi kokku võtma umbes 3 kuud. Eelnevalt uurisin ka Eestist järele, millised on tingimused välismaalt asjade kolimisel Eestisse. Teatavasti on maksumäär Eestis postisaadetistel võrdlemisi madal, seega olin valmis et toll soovib saada pakilt käibemaksu. Kusjuures päris selget vastust seejuures ei saanudki, et kuidas kasutatud asju maksustatakse. Nimelt, kui mina väidan, et paki väärtus on näiteks 30 eurot, kuivõrd asjad on kantud. Samas on tollil õigus pakk lahti teha ning kõik asjad omakorda kahtluse korral üle hinnata. Sellisel juhul pidi väärtus, infotelefoni väitel, olema tollitöötaja objektiivne või subjektiivne otsus. Kusjuures kui soovid kolida välismaalt Eestisse mingeid asju, siis tuleb pakk panna saatja enda nimele. Meil oli aga eelnevalt teada, et pakid jõuavad kohale enne, kui me ise. Seega tuleb maksta esmalt maksud sellel inimesel kes pakkidele järele läheb ning Eestisse saabudes on meil õigus makstud maksud tagasi taodelda tõestades, et me vähemalt siimase 12 kuu jooksul pole alaliselt Eestis elanud. 

Minu üllatus oli aga üpris suur, kui emalt tuli teade, et Eesti Post on üritanud juba ühte pakki koju kohale toimetada, mis tähendab seda, et see on tollist läbi läinud. Pisikese uurimise tulemusena tuli välja, et pakk jõudis Euroopia Liitu läbi Amsterdami ning seal ilmselt tollitasud veidi kõrgemad kui meil ja seetõttu mingeid makse maksma ei peagi. Veel suurem oli aga üllatud kui kolme kuu möödudes ei tulnud mingit teadet teise postipaki kohta. Pöördusin siis oma murega Austraalia Posti poole, kes teatas, et teine pakk polegi kunagi Austraaliast lahkunud (!) ja seisab nende vahelaos. Põhjust ei osanud mulle keegi öelda. Mõlemad pakid panin teele samast kohast, samal ajal, samale aadressile, enam vähem identse sisuga. Täna helistasin nädala möödudes uuesti, et teada saada, mis on paki staatus. Ilma pikemaid selgitusi andmata öeldi, et pakk on nüüd 'uuesti' teele läinud, väidetavalt Eesti poole. Eks ma nüüd loodan, et see järgmise 3 kuu jooksul lõpuks kohale jõuab. 

Austraalia Post on üks kummaline asustus. Mul on Eestist saadetud pakkide puhul vähemasti kaks kaduma läinud. Järelpärimise peale tuleb välja, et jõudsid Austraaliasse, kuid mitte minuni. Samas arvestades seda mahtu, mis sellest postiteenistusest läbi liigub, siis ilmselt on teatav kadu paratamatus. Igal juhul loodan, et kaotsis olnud postipakk lõpuks oma tee koju leiab. 

India rongipiletid

Kuivõrd India on meeletult suur, siis alguses murdsin pikalt pead, mida seal umbes 13 päeva jooksul pihta hakata. Natukene ragistamist ja paar inimesega nõu pidamist otsustasime kokku panna väiksema ringreisi Rajastanis. Vahemaad Indias on vägevad ning kõige mugavam on neid läbida kas lennuki, rongi või siis autoga. Nuputasin, mis ma nuputasin aga lõpuks panin kokku trajektoori, mis algab Chennaist ja lõppeb Nepaali piiri juures, valdavalt selle aja jooksul kasutame ronge. Iseenesest on India väga hea rongiühendusega ning neil on ka olemas veebileht, kust saab ülevaate liinide, hindade ja sõiduaegade kohta http://www.indianrail.gov.in/. 

Kõik oli vägev kuni selle hetkeni, kui otsustasin pileteid ostma hakata. Nimelt tuleb selleks end https://www.irctc.co.in/ lehel kasutajaks registreerida ja sellega peakski kogu peavalu lõppema, kuna India pakub elektroonilisi pileteid kõikidele rongiliinidele. Minul aga võttis see kõik aega rohkem kui 10 päeva ja lugematu arv e-maile, mis sai vahetatud customer suppordiga. Kuna kellelegi võib antud infost veel abi olla, siis panen siia lühidalt kirja, mis valesti läks ja kuidas kogu protsess toimib. 

- tuleb end registreerida IRCTC kodulehel

- kui on olemas India mobiiltelefoni number on kõik võrdlemisi lihtne. Peale registreerimist tuleb e-mailile kinnitus koos sisselogimise andmetega ning mobiiltelefonile kood. Seejärel tuleb konto aktiveerida ja rongipiletite ostmine võib alata. Kuna mul arusaadavalt India mobiiltelefoni numbrit pole, siis saatsin pärast registreerimist neile kirja care@irctc.co.in, et sooviks saada kinnituskoodi oma konto aktiveerimiseks. Infoks veel nii palju, et India mobiiltelefonid on 9 numbrikohaga ehk siis võib sinna toksida mingid suvalised 9 numrbit.

- pärast x aega saadetakse sulle mobiili token

- selleks, et IRCTC konto aktiivseks muuta, tuleb seda teha kindlasti nende kodulehel. Kuigi IRCTC kasutaja kontot saab kasutada ka konkureerivate ettevõtete lehel, tuleb esimene aktiveerimine teha kindlasti IRCTC enda kodulehel. Mina loomulikult seda ei teadnud, mispeale konkureeriv leht kirjutas minu olemasolevad koodid juba üle ning tuli uusi taotlema hakata. Kuna vanad enam ei toiminud. 

- IRCTC lehel endal on ostuprotsess võrdlemisi vaevaline. Näiteks rongi sihtjaami sisestades peaks toimima autocomplete, mis mingil põhjusel vahel ei toimi ning siis ei lähe ka otsing läbi jne. Lisaks sellele saavad välismaalased IRCTC lehel osta ainult American Express krediitkaardiga, ükski muu krediitkaart va India omad läbi ei lähe. 

- õnneks on olemas mõned konkureerivad lehed, mis küll lisavad väikese teenustasu, kuid see on võrdlemisi miniatuurne. Üks sellistest veebidest on näiteks http://www.cleartrip.com/ 

- kui aga soovida aktiveerida oam IRCTC konto ka Cleartripi lehel, siis tuleb uuesti pöörduda IRCTC toe poole, kuna Cleartripis oma IRCTC kontot ühendades saadetakse sulle uus parool ja mobiili token. Mis tähendab seda, et enne aktiveerimist tuleb jälle paar päeva oodata, ajavahest jms tingitult. 

- hea uudis on see, et kui lõpuks on konto aktiveeritud siis eelpool nimetatud veebilehel käib rongipiletite ostmine kiirelt ja loogiliselt. Ühtlasi näidatakse ära ka igas vaguniklassis alles olevate kohtade arv. Väga mugav! 

Mis puudutab IRCTC customer supporti, siis vastuse saamine jäi kusagil 9 - 48 h vahepeale. Kogu kirjavahetus käis inglise keeles ja valdavalt vastati esitatud küsimusele / probleemile adekvaatselt. Paaril korral sain aga vastuseid, kus mina rääkisin aiast ja nemad aia aukust. Paar täiendavat ja täpsustavat e-maili ja seejärel rääkisime me kõik aiast. Minu poolt igal juhul suured kiidusõnad abivalmi ja pigem hästi toimiva toeteenuse pihta. Ainuke probleem on see, et peab olema aega ja kannatust. Telefoni teel ehk oleks saanud kiiremini, kuid ma olen pärast Austraaliat mõneks ajaks telefoni toest üsna väsinud. 

Arvestades India suurust, siis kohati müüakse populaarsemad liinid välja nagu soojad saiad. Igal juhul oli see kõik paari nädalat jauramist väärt. Loodetavasti saab olema põnev rongiseiklus. Kokku veedame Indias rongides aega umbes 85 tundi, 7 erineva liini peal. 

Kellel veel huvi, siis siin mõned kasulikud lingid:

- http://www.seat61.com/India.htm siin on üsna ülevaatlik info rongiliiklusest ja tingimustest Indias algajatele 

- http://www.indianrail.gov.in/ siit saab teha päringuid kõikide liinide, kellaaegade ja vabade kohtade olemasolu kohta, abiks reisi planeerimisel

- https://www.irctc.co.in/ sellest veebilehest ei saa üle ega ümber. Rongipiletite ostmiseks, tuleb siin teha endale kasutaja

- http://www.indiamike.com/ parim India teemaline foorum, kus leiab vastuse pea kõikidele küsimustele

- http://www.cleartrip.com/ minu jaoks kõige mugavam piletite otsingu- / ostmismootor. Lisaks on seal võimalik oma reis ära siduda kalendriga jms armsad vidinad, mis elu lihtsamaks muudavad

Reisiplaan

Selline näeb siis suures plaanis välja meie reisiplaan järgmisteks kuudeks. Vähesed asjad on nö kivisse raiutud, seega võib see kulgemise käigus tublisti muutuda. Suurim millest me lähtume on ette broneeritud lennupiletid, muus osas oleme üsna vabad. 

28.04-13.08 NZ
14.08-30.08 Filipiinid
31.08-14.09 Sri Lanka
15.09-26.09 India
26.09-17.10 Nepaal
17.10-24.10 Tai
24.10-07.11 Laos
07.11-21.11 Kambodia
21.11-14.12 Vietnam
14.12-18.12 Hong Kong/Macau/Tallinn

Unistamisest

Igatsen!

Raske on selle postitusega kuskilt otsast pihta hakata. Ma arvan, et ma olin umbes 13, kui ma hakkasin unistama Aasiasse seljakotiga reisimisest ja kohe veidi pikemalt. Perega lühiajaline reis Indiasse andis vunki juurde. No ja edasi oli vaja välja raalida, kuidas asi teoks võiks saada. Kuigi kõik see kokku on rohkem aega võtnud, kui ma eales oleks osanud ette arvata, oleme jõudnud peaaegu nii kaugele, et see unistus on muutunud peaaegu käegakatsutavaks. Minu algsest plaanist reisida maksimaalselt aasta on sujuvalt saanud 2,5 aastat ning sinna sisse on mahtunud lugematu arv töö, eraelulisi, kultuurilisi, gastronoomilisi jms kogemusi, mida on keeruline sõnadesse panna. Lühidalt kokku võttes olen väga õnnelik, et see samm sai tehtud ja hetkel nii põnevil, et rahus tooli peal istuda on keeruline. 

Meie trajektoor näeb välja umbes selline:

- Lahkume Uus-Meremaalt läbi Malaisia Filipiinidele
- Filipiinidelt suundume Sri Lankale, kus kohtun kahe väga lähedase sõbraga
- Sri Lankalt kiire põige Indiasse
- Indiast liigume Nepaali
- Nepaalist lendame Taisse
- Läbi Tai liigume Laosesse
- Laosest Kambodžasse
- Kambodžast Vietnami
- Vietnamist ilmselt rongiga läbi Hiina Hong Kongi
- Hong Kong / Macau
- Hong Kongist lendame läbi Venemaa koju
- Maanudme kõikide plaanide kohaselt 18. detsembril Estonian Air Tallinn - Moskva lennuga 22:30 Tallinna Lennart Meri lennujaamas.

Ma ei ole väga kindel, kui palju me vahepeal endast märku anname, kuna interneti ja muud kommunikatsiooniühendused võivad olla lünklikud, et mitte öelda olematud. Hoiame teid kursis läbi blogide nii palju kui võimalik. Mailidele üritan ka vastata. Facebook / telefon / skype selleks ajaks surnud vahendid. 

Meie köögis on alati SOE!

Reisi planeerides katsusime ette osta lennupiletid, kaardistada viisa olukorra riigiti, broneerida ainult öömajad suuremates linnades, lugesime läbi mõne riigi Lonely Planet'id, natukene tripadvisor'it ja trip.ee'd ja muu kujuneb jooksvalt. Trajektoor sai ehitatud ümber Sri Lanka, kuna sellesse on kaasatud ka teiste inimeste plaanid, rääkimata (Eesti) jõuludest mis seavad meie reisile lõpp kuupäeva. Pühendame pikemad ajalõigud Sri Lankale, Nepaalile, Laosele ja Vietnamile. Kui kellelgi on meie sihtkpunktide kohta häid nõuandeid / soovitusi, siis palun saatke teele :)

Ma loodan, et eelarvega just väga puusse pole pannud ja varem koju lendama ei pea :) 

Hoidke meile pöialt, et unistused teoks saaks, seejärel tekib ruumi uutele ja värsketele.

PS Lauril on käsil väike paralleelprojekt "Ei juuksuritele 2012", praegu viskab tukka juba päris suure kaarega. 

PPS aitäh kõigile, kes on plaani toetavad ja mõttes kaasa elavad!

Phuuuh!

Phuuuuuh - vot täpselt selline kergendus oli, kui kuller hetk tagasi meie passid koos esimeste viisadega tagasi tõi (no siinkohal on tegemist küll väikese liialdusega, kuivõrd Austraalia, Uus-Meremaa ja Sri Lanka viisad on varasemalt käes, kuid nende puhul käib kõik elektroonselt). Kusjuures Sri Lanka viis oma e-viisa sisse alles hiljuti, maksab turismi eesmärgil sisenemine kõigest 20 dollarit ning taotluse täitmine võttis aega umbes 5 minutit ja valmis ta oligi. Viisat saab taotlema hakata vähem kui 90 päeva enne reisi algust, kinnitus tuli e-posti mõne minuti jooksul pärast taotluse lõpetamist. Väga mugav! Loodetavasti on sisenemine sama mugav. Pärast Uus-Meremaale sisenemist lubasin endale käsi südamel, et mingit sööki enam kaasa ei vea, va pudel Vana Tallinna ja 80% viina. Välistamaks kõikvõimalikud trahvid ja muu jura. Üldse plaanime minna 1 käsipagasiga ja 1 seljakotiga ehk siis viia pagas miinimumini. Raporteerin siis, kui pakkimiseks läheb. 

Taotlesin meile India viisat umbes 10 päeva tagasi, lisades kõik olemasolevad dokumendid. Täites ankeedi korrektselt ära lisades oma usuluse kuuluvuse, isa nime, ära tutntavad tunnused näos ja kõik mis veel. Probleem tekkis aga sellega, et kuna liigume lennates Sri Lankast Indasse ja edasi rongiga Nepaali, siis polnud kohalik esindus veendunud, et me ikka päriselt plaanime Indiast lahkuda. Kahjuks Indian Railways ei võimalda netis ennast registreerida ilma kohaliku telefoni numbrita. Ilmselt üritatakse seeläbi saada turistidelt suuremat tasu vahendades pileteid läbi turismibüroode. Igal juhul pärast mitut telefonikõnet ja asjade selgitamist pidime kirjutama deklaratsiooni, kus vandusime, et kuna pileteid võimalik osta pole, siis lahkume riigist plaanipäraselt läbi Nepaali. Õnnestus! 

Väga hea meel selle üle, pole just kõige kindlam tunne, kui passid kusagil posti avarustes seiklemas on :) Nüüd on jäänud veel umbes 7 erineva viisa taotlemine piirilt ja teekonna kestel, kuna midagi muud ette hetkel teha ära ei saa. Loodetavasti õnnestub selleks ajaks ka kõik piletid hankida, et protsess valutumalt käiks. Kirjutan ilmselt nelja kuuse reisi planeerimisest ka pikemalt, hetkel oli vaja lihtsalt kergendus välja lasta. Lahkume NZ täpselt 1 kuu ja 3 päeva pärast. 

Uus-Meremaast veelkord

Kuigi Austraaliat ja Uus-Meremaad tihtipeale pannakse ühte patta ja võrreldakse, siis minu jaoks on tegemist kahe täiesti erineva riigiga. Austraaliast ammutasin ma peaasjalikult erinevaid kogemusi, seiklesin täiesti jaburates paikades ja avastasin enda jaoks palju tundmatut, kuid kui päris aus olla siis, minu süda sinna riiki kindlasti maha ei jäänud. Kui ma peaksin kunagi kusagil mujal elama, siis Uus-Meremaal võiksin seda küll vabalt teha. Mul on kahju, et tegemist on eestlaste jaoks sisuliselt teise maailma otsaga ning siia jõuavad ilmselt võrdlemisi vähesed meist, kuivõrd kohale jõudmine on aega nõudev ja kulukas. Valdav osa kohalikust turismist moodustavadki ilmselt austraallased ja erinevate aasia riikide esindajad.  Eurooplasi, kui nad ei ole just work and holiday'ga siia tulnud, kohtab harva. 

Kuna loodus on hingematvalt kaunis, siis on pidevalt vaatamata külmale tunne, et võtaks koti selga ja läheks 'maid avastama'. Võrreldes Austraaliaga on seda üsna turvaline ka teha, kuna siin puuduvad kõikvõimalikud putu-mutu-mao-tegelased, kes sind kas siis natukene või päris palju vigastada võivad. Suurim jõud on siin loodus ise. Mägedes võib kohati ilm muutuda radikaalselt loetud minutite jooksul ning tihtipeale tuleb erinevatelt loodusradadelt oma võimeid ülehinnanud turiste päästmas käia. Siin on hea hingata! 

Ma isegi kurvastan, et meie lahkumiseni on jäänud sisuliselt loetud nädalapäevad. Katsume võtta senikaua kõike seda külalislahkust ja ilu, mida NZ pakub. Oleme õnnelikud ja naudime iga päeva ja hetke.