Thursday, March 24, 2011

Õnnelikult laevas

Laeval tagasi olla on ühteaegu väga imelik ja teisalt hirmus tore. Mul ilmselt ikka süda tunneb rõõmu merel oleku üle. Hetkeseisuga polegi selge kauaks meil selleks korraks siin tööd on. Võimalik, et vahepeal saan mõneks kuuks nö puhkusele tagasi Melbourne.

Enne kui ära tulin korraldasime Erkki ja Avega väikese grillimise. Kuna Erkki soovis valmistada saslõkki, siis mõeldud tehtud. Ainult, et kogu korraldamine osutus mõnevõrra keerulisemaks kui oli plaanitud. Nimelt ei ole temps mitte lihtne leida tavalist ufo grilli, kuna kauplused on täis erinevaid gaasi, elektri jms üüüber ägedaid grille. Lõpuks siiski leidsime, ka söe saime, kuid ei toimi ka süsi siin nagu Eestis. Süsi on tihkelt kokku pressitud ning selle korralikuks käima tõmbamiseks kulus ära suur kogus väärt 80% Erkki viina, Lauri kopsumahtu, kannatust ning tahtejõudu. Lõpuks aga õnnestus korralik grillipidu vägevalt.

Kui keegi veel plaanib liha sisse marineerida, siis tasub meie kogemuse põhjal arvestada, et siinne äädikas ei ole samaväärne Eesti omaga. Et korralikku krehvtisust saada läheb ilmselt vaja umbes 2 pudelit. Sõltub muidugi liha kogusest :)

Igal juhul jagasin täna laevas õhtusöögi ajal meie saslõki elamusi, kuna sellisel kujul siin suurt liha grillimist ei tehta. Austraallaste BBQ kujutab endast tavaliselt maistsetamata ja marineerimata steikide ning erinevate vorstikeste grillimist. Kuid minu üllatuseks jagas üks töökaaslastest õite huvitavat retsepti, mida nemad koguaeg kasutama pidid. Nimelt pidi olema ääretult maitsev känguruliha, kuid nad lasevad sellel eelnevalt olla vähemasti 5h coca cola sees. Ehk siis võtad känguru liha ribad, valad üle cocaga ja mõne tunni mõõdudes ongi grillimisvalmis materjal olemas. Minus tärkas huvi, tuleb kunagi ära proovida.

Piltidega on nüüd selline lugu, et neid lähitulevikus ei tule ning lisan tagantjärele. Mul lihstalt jäi kaabel Melbourne. Igasugused muud vajalikud asjad seejuures aga no mis sa ikka teed. Üllatusõhtusöögilt, mille kaks väga kallist inimest minu lahkumise puhul meile tegid veidi tipsusena ei tulnud lihstalt kõik asjad meelde.

Minu edasine graafik on selline, et kusagil 10-12 päevaks kaon ära merele, et siis jälle mõned päevad levis olla. Seega peatse kuulmiseni umbes 2 nädala pärast.

Monday, March 21, 2011

Lendamisest


Homme siis sätin end taaskord lennujaama ja põrutan Broome, mille sadamast laev väljub reedel. Olen viimasel aasta jooksul nii palju lennanud, et ületan vist sellega kogu oma elu lennutunnid. Paistab, et ajaga paraneb hirm. Varem pelgasin lendamist omajagu ja üksinda meeleldi üldse lennuki peale ei roninud. Praeguseks on tegemist punktist A punkti B jõudmiseks hädavajaliku toiminguga, lennujaama lähen pigem hiljem kui varem ning katsun alati leida mõne vaiksema nurga, et need tunnid ära tiksuda. Kusjuures tihtipeale on viimane võrdlemisi keeruline, kuna mõnusaid ja eraldatud kohti on lennujaamades vähe.

Sisuliselt siit Eestisse tulemiseks läheb vähemalt 2 ööpäeva ning minimaalselt 3 lendu, mille lennuaeg kokku on üle 24h. Melbournest Londoni käib ka üks otselend, kuid selle hind enamasti soolasem, kui läbi Aasia minna. Enamasti on lõpuks kohale jõudes alati veidi pohlamoos tunne peal. Olen jõudnud nii kaugele, et lisaks kõigele muule sisaldab käsipagas alati ööriideid, et vähegi värskem tunne oleks.

Kui saabuda Sydney lennujaama, siis tasub arvestada, et 5 dollarit maksab yhest terminalist teise sõitmine. Seejuures pole vahet kas international - domestic või vastupidi. Enamasti on lennujaama terminalide vaheline transport tasuta, kuid Sydney paistab selles osas erand olevat.

Lisaks mõtlesin, et jagan veidi oma pagasi kogemust. Nimelt olen elus kaks korda laenanud siit koju tulemiseks kohvrit ning mõlemad korrad on see purunenud. Minu üllatuseks oli sügisel Tallinnasse saabudes kohver ribadeks ning pöördusin pagasiteeninduse poole. Ilma mingi probleemita toodi tagant ruumist samas hinnaklassis kohver ning lasti asjad ümber pakkida. Vägav sujuv ja meeldiv teenindus.
Kui saabusin Tallinnast viimasel korral Sydenysse, siis oli kohver samuti ribadeks ning mingi ebamäärase kilega kokku mässitud. Seadsin oma sammud uuesti pagasiteeninduse poole, kus lasti täita paberid ning konstanteeriti fakti, et tõepoolest on kohver katki. Seejärel anti mulle aadress, kuhu ma pean Sydenys pöörduma. Minu mure peale, et mul on veel üks lend ees Sydneyst Melbourne anti Melborune aadress ja sellega nende vastutus piirdus. Suure lunimise peale sain info, kus oleks võimalik minu kohver niimodi kokku teipida, et mind järgmisele lennule ka lastaks. Melbournes sain kontorisse minnes uue kohvri.
Seega, kui saabuda Austraaliasse purunenud pagasiga, siis tuleb arvestada, et uus kohver tuleb hankida suure tõenäosusega mujalt, kui lennujaamast ning selleks peaks varuma veidi aega ning kannatust.
Lisaks kui kohver on puru, siis enamasti ei viitsi toll sinuga tegeleda ning tavapärasele väga põhjalikule kontrollile saadetakse sind otse tollitsoonist välja. Ausalt öeldes oli mul selle üle ainult hea meel, kuna vastasel juhul oleks ilmselt minu juuretis ja teeseen konfiskeetitud.

Lõpp hea, kõik hea.


Thursday, March 17, 2011

Meri kutsub


Loetud päevade pärast sean ma oma jalad jälle lennukile ja põrutan Broome. Austraalias tuleb alati valmis olla selleks, et kõik võib üle öö muutuda. Eelmisel nädalal tuli suhteliselt ootamatult kõne uuesti laevale minna. Kuna plaan oli juba varasemalt olemas, siis mõeldud tehtud. Uus hooaeg hootab ees ning lähitulevikus ilmselt seilan jälle Darwini ja Broome vahet. Algselt pidime küll mõlemad laevale minema, kuid Laur oma praegust karjääri arvestades ei saa liituda niiet katsun võimalikult palju Melbourne vahet lennata. Ikka lähemal, kui Eesti :)

Ma ei ole veel päris kindel kauaks ma sedakorda levist välja lähen aga igal juhul võib mulle sinna kirjutada ja joonistada, nii palju kui torust tuleb. Ma vist pole eales nii õnnelik tigupostituste ja pakkide üle olnud, kui eelmisel aastal laevas - nagu väike laps.

Eva Eldermann, Montoro
T/O Paspaley Pearls 19
The Mall
Darwin
Northen Territory
0800
Australia

Ma oma erinevatest tunnetest ja emotsioonidest ei hakka pikalt kirjutama - üks on kindel igatsusega saab kõvasti maadlema hakata.

Thursday, March 10, 2011

Great Ocean Road


Eelmisel nädalavahetusel otsustasime Ave ja Erkkiga minna Great Ocean Roadile tuuritama. Tegemist on, korraliku uhamisega, ühe päevase reisuga aga kui veidi ringi jalutada ja rahulikult kulgeda, tasuks varuda kaks päeva. Rentisime selle tarbeks auto ja pakkisime end laupäeva hommikul teele.


Seejures tasub märkida, et kui Austraalias autot rentida, siis hinnad jäävad keskmiselt vahemikku 100 dollarit päev ning sellele lisandub kindlustus. Loomulikult on palju kinni selles, mis hooajal ja kellelt ning kust autot rentida, võib juhtuda, et saab ka oluliselt odavamalt. Enne rentimist tuleks uurida, kas on mingisuguseid piiranguid läbitavate kilomeetrite osas. Osades osariikides on näiteks lubatud päeva jooksul läbida 300 km ja iga ületatud km on lisatasu eest. Kui plaanida reisi remote area'tesse, siis tasub eelnevalt uurida, millises seisus on läbitavad teed. Mõnda kohta ei ole võimalik läbida ilma 4x4'ta, mille rendihind on omajagu krõbedam.
Kui plaanis on väiksemad või suuremad roadtripid Austraalias, siis soovitan soojalt enne teele asumist mõnes suuremas linnas vajalik kraam ette ära varuda.Remote area'des on tihtipeale valik väga väikene ning hinnad päris kõrged.


Great Ocean Road on ligi 250 km pikkune tee, mis kulgeb rannikuäärt mööda ning pakub suurel hulgal silmailu. Lõpuks ometi õnnestus mul ära näha ka looduses koaalad. Nad on ikka nii nunnud, et hea meelega võtaks ühe koju kaisuloomaks kaasa. Kuna nad enamus päevast magavad, siis suuremat osa õnnestuski kusagil puuladvas tukkumas näha.


Kui Austraalia lõunarannikule asja, siis tasub kindlasti antud trip ette võtta. Väike ettevaatusabinõu, mida igaks juhuks soovitaks, on osta kaasa Travicalm tabletid. Mul läks suurest tiirutamisest vahepeal lihtsalt süda pahaks, kuna tee on nagu uss mis vinka vonka üles alla läheb.


Wednesday, March 9, 2011

Kodus on maailmaparim!


Enne, kui ma siinse eluga oma postitustes edasi ruttan, kerge meenutus kodusest käigust. Ma olen laisk pildistaja ja mõnest väga olulisest sündmusest polegi peale mälufotode ühtegi klõpsu, sellegi poolest ilma pikkade sõnadeta...

Aitäh, teiega oli nii hea.