Uhh, elu on ootamatusi täis!

Minust pole pikemalt aega midagi kuulda olnud, väike tõestus allpool, et endiselt elu ja tervise juures olen.



Lühidalt jäi minu karjäär Kakadu Bakerys üsna lühikeseks ning pärast sisuliselt 1,5 nädalat lahkusime mõlemad koos Samiga. Ma ei hakka isegi pikemalt sellel teemal peatuma, igatahes võttis see ära igasuguse isu midagi kirjutada. Nüüd aga puhuvad uued tuuled.

Üsna peatselt pärast seda, kui olin Jabiusse jõudnud lisas mind isik x facebooki, kuna mul pole kombeks võõraid aksepteerida, siis ma ei vastanud sellele. Mõni päev hiljem tuli teade, et kas otsin endiselt tööd pärlifirmas Paspaley (viisin oma CV sinna enne Jabirusse minekut). Vastasin viisakalt, et plaanin umbs paari nädala pärast tagasi Darwinis olla ja olen endiselt huvitatud. Seejärel sain kõne, sms'i ja teate, et helistaksin tagasi. Kõne tulemus oli see, et annaksin märku, kui saabun tagasi Darwinisse. Esimese asjana siis andsin märku ja supsti järgmisel päeval avastasin end intervjuult, võtsin Sami CV ka kaasa ja ütlesin omalt poolt paar head sõna. Lühikokkuvõttes päerast narkotesti, alkotesti, intervjuud, väga põhjalikku tervisetesti (kestis kokku tervelt tunni) ja teste saime mõlemad täna töö!

Töö hakkab olema ühel pärlilaeval, kus minu andmetel on veel tervelt 5!!! eestlast, mis ei ole just meeliülendav info, kuid eks näis. Ma ei ole siin küll kokkupuutunud paljude eestlastega, kuid nendega kellega olen - noh ei oskagi midagi ilusat öelda. Laevaga lähme tutvuma esmaspäeval ja väljume neljapäeval. Tsükkel hakkab olema 28 päeva merel ja siis 2-3 päeva kas Broomes või Darwinis. Laeval teeme sisuliselt kõike vähemasti selle info põhjal, mis ma tean. Valdavalt ilmselt puhastame karpe, nopime pärleid välja jne. Ausalt ma pole kunagi varem merel olnud, seega puudub igasugune ettekujutus. Igal juhul puudub igasugune kontakt välismaailmaga kuna seal ei ole ei internetti ega telefoni levi (OMG)! Ausalt, üks mõtteid mis mul oli kui Austraaliasse tulin, et vot selle töö sooviks küll järele proovida. Olen lugenud erinevate inimeste kommentaare ja ma tean, et see ei saa lihtne olema, ilmselt ma olen lihtsalt lummatud pärlitest. Kindel on see, et see saab olema huvitav kogemus.

Mul on tegelikult üsna mitu hirmu ka. Ma tunnen siingi koos telefoni, interneti jms puudust põhimõtteliselt kõigest. Kui ma koju kirju saadan või mõne kõne teen siis nutan nagu väike laps. Lisaks puudub mul igasugune kogemus merendusega, seal saab kohe päris kindlasti olema mitu korralikku tormi ja ka kõike muud. Samuti ei tea ma, mismoodi on ninapidi koos olla 35 täiesti erineva inimesega, ilma et sul oleks võimalus minema jalutada. Tegelikult on neid hirme päris mitu tükki veel. Ilmselt katsun pärast oma esimest trippi pikemalt kirjutada.

Head sõbrad, ma ilmselt ei ole nüüd pärast järgmist nädalat tükk aega kättesaadav, seega kõik kirjad on teretulnud. :)

Vaikelu

Olen omadega jõudnud Jabirusse ja katsun lühidalt kirja panna oma esimesel päeval kogetu. Tegemist on tõeliselt pisikese kohaga, kus on kokku ~11 000 elanikku ja kuna see on rahvuspargi ala, siis hooajal liigub turiste omajagu. Minu tööandja Erwin tegi hommikupoolikul lühikese tuuri küla peal. Siin on postkontor, politsei, väike kliinik, spordiklubi, väliujula, kool ja pood. Lisaks paar telkimiskohta ja hotelli ning loomulikult backery, kus ma töötan. Ma tegelikult ei nimetaks seda backeryks, see on minu meelest väikene tööstus. Sekka siis mõned elamud ja that's it, ei midagi muud!

Enne tööle minekut mõtlesin, et jooksujalu käin kohalikust poest läbi. Ausalt, ma teadsin, et väikene koht on aga isegi meil väikeasulates on parema varustusega poed. Tegemist on küll suure pinnaga, kuid kuna siin käib palju inimesi karavanidega jms, siis seal müüdi igasugust matkavarustust a'la telke, sääsetõrjevahendit jne toidu sekka. Toidu valik oli väga kesine ja no nagu arvata võib siis ka kallim kui tavaliselt. Eks ma katsun homme minna ja põhjalikumalt seda asja seal juurelda.

Veidi lähemalt tööst. Kohale jõudes sain kõik paberimajanduse täidetud ja kätte oma ajatabeli. Tegin kiired arvutused ja keskmiselt hakkavad päevad olema 8,5-11 tundi pikad ning sinna sekka ma ei arvestanud pause. Hea on see, et gaafikusse on pausid kenasti sisse kirjutatud ning seeläbi saab oma aega planeerida. Backery ise on avatud 6:30'st - 20:00'ni ning kogu selle aja 7p nädalas katavad teeninduse poole pealt 3 inimest, mina nende hulgas. Samas kuna siin on paras pommiauk, siis peale ujulas ja raamatukogus käimise anyway muud teha pole, seega mulle sobib. Lisaks olen otsutanud, et nii kaua kui M ja L Aasiasse ei jõua ma meeleldi olen paikne ja teenin veidi kapitali. Eks näis kuidas see välja kukub.

Backery ise valmistab erinevaid leibu, saiu, kukleid, pirukaid, kooke, pitsapõhjasid, gruppidele eineid jnejne. Lisaks tehakse jooksvalt koha peal pitsasid, võileibasid, salateid jne värskelt. Ehk siis töö seisneb tooraine ettevalmistamises, müümises, välja panemises, valmistamises, pakkimises jne, päeva lõpuks ka sekka veidi koristamist. Täna viibisin seal ainult 5,5 tundi, kuna ülejäänud päev läks reisimisele. Ausalt, mul ei olnud hetke ka kus ma oleks maha istunud või hinge tõmmanud. Ilmselt saavad enamus päevad sellised olema. Esimese päeva põhjal on vara midagi öelda, seega emotsionaalne sissekanne tuleb kunagi hiljem. Otsustasin, et hakkan jälgima palju ma päevas liigun, täna panin sammulugeja endale külge 3 paiku ja õhtuks kogunes suurepärased 9945 :)

Üle pika aja elan omaette, omaniku tagaaias on eraldi karavan, mis on minu päralt. Pühapäeval on mul vaba päev, siis plaanin siin suurpuhastuse läbi viia, pärast seda on ilmselt päris mõnus. Kööki ja vannituba saab kasutada nö peamajas. Elamisest tööle on jalutada umbes 15 minutit, samas saavad need ilmselt olema minu elu hirmsaimad minutid. Nimelt läheb rada järve kõrvalt ning Austraalia on teatavasti väga tuntud oma suure liigirikkuse poolest, seega koguaeg keegi siblib, ragistab ja sopsutab kusagil väga väga lähedal. Päevasel ajal on see isegi romantiline ja saab uudistada erinevaid putuk-mutukaid, linde jne. Päeva lõpus aga on kottpime ja töökaaslasega tagasi tulles mõlemad olime kergelt öeldes hirmul. Üldiselt ei maksa siin väga hoogsalt üksi uitada, siin on krokodille, märgiseid ja vähem mürgiseid ämblikke, madusid, konni ja muid roomajaid. Ilmselt on mul edaspidiseks vaja lampi. Kes veel siiapoole teel on, siis võtke pealamid kaasa!

Buu rääkis loo, kuidas üks tüüp, kes läks ennast kergendama telkimismatka ajal kogemata pissis maole peale ja see tal teadagi kust naksas. Õnneks sai tüüp piisavalt kiiresti abi ja midagi tõsist ei juhtunud.

Seega tasub siin pigem karta, kui kahetseda.

Ah, mis kogu selle eelneva juures veel eriti traagiline, siis täna tundsin päeva lõpus, et oleks vaja üks õlle tee peale osta. Töökaaslane oli ka plaaniga päri. Seega mõeldud, tehtud, suundusime siis ainukese lahti oleva koha suunas ja seal selgus:
1. on Kakadu National Park kuiv ala, st seda et alkoholi ei müüda!
2. on võimalus hankida alkoholi kahest kohast ja mõlemas neid tuleb end liikmeks vormistad. Ühel juhul maksab liikme staatus 150 ja teisel juhul 700 krooni.
3. saab mõlemas klubis 1 korra osta alkoholi külastajana. Kõige jaburam on see, et külastaja peab ära täitma vormi, kus on tema nimi, aadress, allkiri jms, niiet puudub ka hiljem võimalus uuesti külastajalt mängida.

Aga OI, küll see õlle maitses HEA!

Ilmselt selline keskkond loob juba eos eelduseks igasugu materjaliks, mida kirja panna, niiet ilmselt on rindelt veel lähiajal teateid oodata.

Nõudmiseni!

Viimased kaks päeva olen logelenud niisama. Hommeikul mõtlesin, et lähen turule, kus pidi müüdama värskeid köögivilju jne, mul juba terendas silme ees, kuidas naasen ilusate paprikate, tomatite jms. Kahjuks pidin pettuma, kuna ainuke asi mille soetasin oli mango lassi, mis suutis edukalt konkureerida Elevandis pakutavaga! Ülejäänud kraam oli taaskord a'la käsitöö ja mitut laadi kiirtoit. Ma olen avastanud ennast selle nädala jooksul korduvalt mingeid vilju vaadates juurdlemas selle üle, kuidas neid tarbitakse. Ma loodan, et selleks ajaks kui siit lahkun olen jõudnud kõik ära proovida.



Pärast käisin kohalikus rannas lebotamas, sissepääs pooleks päevaks maksab ~50 krooni ja vastutasuks saab siis päikest võtta ja vees logeleda. Vahepeal teevad boonusena kunstlike laineid ka. Kuna nö avalikke randu siin pole, siis on see asutus asendamatu, täitsa mõnus oli! Õhtul otsustasin kirsi tordile panna ja läksin kohalikku open air cinemasse , mis oli väga mõnus kogemus. Kui kellelgi on plaanis tulla külastama Darwinit, siis soovitan soojalt. Nädalavahetustel on võimalik vaadata kaks filmi järjest ~200 krooni eest ja vähemasti sellel hooajal on kavas üsna head filmid. Samas ausalt üksinda oli seal tähistaeva all pisut nukker istuda, hea meelega oleks seda kogemust jaganud. Film, mida vaatasin oli ka pisut karm, kokkuvõttes oli siiski üks mõnusamaid kinokogemusi senise elu jooksul.

Täna teen veidi aega tasa ja otsustasin, et kuulan ära keskpäevatunni, olukorrast riigis, rahva oma kaitse, vaatasin ära valimiskooli osad ja lugesin uudiseid. Kuidagi imelik oli juba, igasugune info puudus.

Õhtul pakin asjad ja hommikul 6 paiku hakkan Jabiru poole liikuma. Veidi kummaline on see, et bussipeatusesse pean minema 20 minutit enne bussi plaanijärgset aega. Kuna USA's on olnud sellega väga ebameeldiv kogemus, siis parem ei hakka riskima ja hõljun sinna varem kohale. Ilmselt suurte riikide puhul tulebki eeldada, et bussid ei järgi graafikut :( Sõit ise kestab umbes 3,5 tundi ja maksab ~600 krooni. Ilmselt on siin riigis lennata odavam, kui bussiga ühest linnast teise loksuda.

Happy!

Ma hetkel ei saaks olla rohkem õnnelik, L sai viisa!

:)

Paramparaa ja hopsssassaaaaa...

Veidrused

Paistab, et esmaspäeval ma jälle kolin, sedakorda siis Kakaduu pargi lähedal asuvasse külla, nimega Jabiru. Vähemasti koha nimi on vägev, eks näis mis seal kohapeal toimuma hakkab. Sain sinna kohalikku backery'sse tööle, tegelen esialgse info kohaselt customer service'i ja kitchen hand'ina. Ma olen aru saanud, et alati ei pruugi esialgne info vastata tegelikkusele, seega oskan täpsemalt oma töö olemusest selgitust anda järgmisel nädalal.

Üldiselt lähevad päevad siin tegusalt, enamus ajast trambin kusagil ringi ja ajan mingeid asju. Tänasest olen rõõmsalt mobiilse interneti omanik, loodetavasti on Jabirus ka levi. Siin on nii interneti kui telefoni leviga meie mõistes kesised lood. Inernetikohvikutes maksab 1h ~40 eek, seega pole pikas perspektiivis otstarbekas, samas netipulk paljudes kohtades ei levi.

Eile õhtul käisin Mindil beachi turul, kus müüakse peaasjalikult käsitööd jms tavaari ning toitu. Vähemasti eile oli seal meeletult rahvast, kohalikud võtavad oma toolid jms varustuse kaasa, ostavad head ja paremat toidu ja siis niisama chillivad seal. Muidu oli nagu täika ikka aga vahepeal esines seal tüüp, kelle muusika soovitan soojalt järele vaadata. Või noh vähemasti neil, kellel minu muusika maistega klikib. Lisainfo siin: www.rawridge.com ja www.myspace.com/eMDeeOz



Mõned asjad millega tuleb Aussis harjuda:

- enamus kohad on avatud harjumatutel aegadel või siis õigemini suletakse jaburatel aegadel. Näiteks tahtsin täna uurida, mis kellase bussiga saan esmaspäeva hommikul Jabirusse, kohalik bussiteenindus on aga avatud ainult 5 päeva nädalas ja 6:00-1:30. Seega, kui ma 3 ajal sinna jõudsin, siis olid uksed juba suletud. Eks siis usaldan internetti.
- inimesed võivad kohati olla hirmus lärmakad, no kohe nii lärmakad, et ajust käib läbi. Täna mingi vanem naisterahvas pooleldi röökis telefoni ja see paistis täitsa normaalne toon olevat.
- aborigeenidega tuleb harjuda. Nende pooleldi rääbakas välimus ja hõljuv olemus on veidi harjumatud esialgu.
- paljud kohalikud inimesed on tihtipeale ülekaalulised, mitte et ma just siresäär oleks aga valus on vaadata. Üldiselt mida kauem ma siin olnud olen, seda enam vean ma oma peas paralleele USA'ga.
- poes ostes, rohkem on uhkem. Ehk siis kõike saab soodsamalt, kui osta PALJU.
- neil on pakendamismaania, juhul kui sa oma taaskasutatava kotiga ei vehi, siis pannakse kõik asjad umbes 3 kaupa erinevatesse kilekottidesse. Hiljem poest lahkudes võid avastada, et oled 10 + kolekoti võrra rikkem, oh rõõmu! Huvitav, mida nad selle hullu kotihunnikuga pihta hakkavad?

Ma ei tea mis mul viga on aga ma ikka veel ei saa normaalselt magada, ööseti passin filme ja hommikul olen kõps hiljemalt 9 üleval. Igal juhul kriips ja kraaps M'le, kes mind "How I met your mother" hooaegadega varustas.

Juhul, kui keegi plaanib endale veel kunagi tulevikus Lenovo S10-3 ostma hakata, siis sellele on korralik usability viga - nimelt asub poweri nupp ekraani vasakul all servas, niiet kui läpakat tõsta, siis läheb pöial klõpsti sinna peale.

Töö...

Kuna Austraalia on võrdlemisi kallis, siis väga pikalt esialgu logeleda ei saa ja polnud ka plaanis. Täna katsun alustada tööotsinguid, kuna pikk püha sai lõpuks ometi läbi. Selleks, et siin tööd tegema hakata, tuleks esmalt mõned asjad korda ajada:
- WH visa, see on üldse eelduseks, et siia töö ja reisimise eesmärgil sisse rännata saaks
- TAX number, mille saab vormistada siit https://iar.ato.gov.au/, samas mul pole see siiamaani õnnestunud, kuna teatab, et postikood ja piirkond ei klapi omavahel.
- juhul, kui on plaanis töötada mõned baaris või muus kohas, kus on tegemist alkoholiga, siis tuleb teha RSA. Selleks on 2 võimalust, kas minna kursustele või teha netis kursus. Lõppkokkuvõttes vahet pole, aega võtab kõvasti! Mina tegin netis ja selle eest küsiti 85 dollarit.
- CV sinna tuleks siis panna oskused vastavalt sellele, mis positsioonile soovid saada. Ega kedagi vist väga huvita, et sa siina varem töötanud pole ja varem kodus ilus, tark ja osav oled olnud. No igal juhul üht teist ma sinna kokku kirjutasin, eks näis. B infoks sulle, ma panin sind soovitajaks :D
- abiks oleks teha kohe ära endale ka pangakonto. Infoks, kaardi tegemine võtab nädalakese aega ja selleks, et see teise linna ümber vormistada tuli tasuda postkontorile 14 raha.
- Telefoni number, et võimalikud tööandjad saaksid sind kätte. Mina suutsin näiteks esimese oma võimaluse maha magada tänu sellele, et olin dushi all ja telefon polnud kaasas. Kohati võivad asjad käia ülehelikiirusel.

Ahjaa ja hetkel rändavad igasugused backerid siiapoole, seega on töö leidmisega suhteliselt kiire. Hiljem on ilmselt väga raskendatud või siis tuleb uuesti rännata, mida ma väga teha ei viitsi.

Niiet hoidke mulle pöialt siis! :)

Kurb lugu on see, et H läheb täna ära ja ma jään jälle üksi. Ma loodan, et tal tuleb vägev seiklus!

Melbourne

On olnud tegusad päevad ja pole saanud mahti kribada, lisaks on siin wifiga keerulised lood. Samas ega ma sellest ülemäära puudust ka ei tunne, et iga päev mitusada postitust facebookis lugeda või siis lehest enamasti mitte just kõige toredamaid uudiseid lugeda. Kirju ootan aga pikisilmi küll.

B ja M olid mind seal juba Melbournes ees ootamas, mis oli ääretult armas ja südamlik. B oli A juurde organiseerinud öömaja ja suurepärase plaani järgmise päeva vaatamisväärsusteks. Jube hea oli näha parimaid sõpru. Esialgne plaan oli Melbournes pikemalt aega veeta ja otsida tööd. Kuna ma otsustasin mitte kui midagi planeerida n ja hing ihkas sooja (Melbournes oli ~15c) ning H ootas mind teises Austraalia otsas, siis suptsi lennukil ma taaskord olin. Küll oli kahju B ja M hüvasti jätta, ilmselt ma pole tükk aega nii palju pisaraid valanud kui viimase pooleteise nädalaga.

Melbourne iseenesest oli lahe ja mingil mõistlikumal ajal võiks sinna naasta. Väga suur ja mitmekülgne linn.




Praeguseks olen Darwinis ja siin on KUUM! Mõnus kuum, selline mis ajudele ei käi (vähemasti esialgu mitte) :D Kuna siin on esmaspäeval public holiday, siis oleme H'ga kaotatud aega tasa teinud. Hindamatu! H läheb kolmapäeval Darwinist ära tööle ja siis katsun endale ka midagi leida.

Iseenesest on Darwin väike linn a'la Pärnu, kus pole võimalik vaatamata hullule kuumusele merevette kasta, kuna väike krokodill võib muidu naksata. Surfamishuvilistele seega pinget ei paku.

PS vähemasti siin on mood peaasjalikult naiste seas nähtus omaette.