Filipiinid

L2hen nyyd oma postitustes veidi ajast tagasi ja alustan Filipiinidest. Katsun ajapikku panna ka m6ned postitused toidu jms kohta Pipardavasse.

Filipiinid on kindlasti üks omanäolisemaid riike, mis laiub üle 7300 saare. Tulenevalt varasemast ajaloost on siin tugevad Hispaania mõjutused, kuid samal ajal liigub aeg edasi filipiinode võrdlemisi aeglases ja kohati kõrvalt vaatajale kaootilises rütmis. Meie jaoks oli Filipiinidel käik planeeritud aklimatiseerumiseks, et tulla Uus-Meremaa talvest Aasia lainele, viia keha samasse rütmi kuumaga ning kõht harjutada teistlaadi bakteeriaga. Kuna siin on käimas veel korralik mussooni hooaeg, siis valisime oma peatuspaigaks Palawani saare, kus oli lootus ilusamale ilmale. 

Esmalt maandusime Manilas,  linn mis on kõrvaltvaataja jaoks korralik segasummasuvila. Kuivõrd ajaloo käigus on olnud mitmeid suuremaid lahinguid, siis väike olemasolev vanalinn on suuresti uuesti ülesse ehitatud. Metropol on läbisegi slummidega ning suur osa inimesi, nende hulgas lapsi, elab tänaval või siis käepärasest (papist, plastikust jms) ehitatud onnides. Kohalike väitel pidi olema inimkaubandus probleemiks olema peamiselt pealinnas. Kui veidi Manila kohta lugeda, siis suurem osa turiste lahkub sealt esimesel võimalusel. Kui nüüd päris aus olla, siis ei saa seda otsust ette heita. Viibisime Manilas kokku kaks päeva ning selle aja jooksul jäi õhku, mida hingata üsna väheseks. Liiklus on ilmselt kogu Filipiinidel kaboom, pigem aeglane, kuid hetktiline. Läbisegi sõidavad lugematud mootorrattad, kolmrattad (mis sisuliselt äthendab mootorratast, kuhu peale on ehitatud nö kuut, mis võimaldab vedada veel 2-…. (maksimum mis ma näinud olen siis 7 reisijat), jeepney'd ehk siis pisut pikaks venitatud marsad, mille tagumine osa on lahti ja kust seismise ajal hüppavad välja ja peale reisijad, täissuuruses bussid, kaubaautod, mõned eraautod jne. Ühesõnaga kõik, mida on võimalik ette kujutada. Välisvaatluse põhjal tundub, et tehniliselt ei tohiks umbes 80% teedel liikuvatest sõidukitest seal Euroopa mõistes viibida ning heitegaasid, mis suuremate magistraalide ääres õhus liiguvad, on päris lämmatavad. Kuna ka vöötradasid / valgusfoore ei ole just ülemäära palju, siis tee ületamiseks paistab olevat ühtlane rahulik kulgemine. Sellisel juhul oskavad juhid sinuga arvestada ning samuti on endal aega ettevaatamatute asjaolude ilmnemisel reageerida. 

Keskmine sissetulek on ulmseliselt v2ike, seega vaesus on endiselt suur. Vaatasime lähemalt uute majaarenduste projekte, senini on modernsetesse korteritesse planeeritud ka väikene teenija ala koos väikese toa ning WC/vannitoaga. Tööjõud on odav, enamasti on ka kõige väiksemas kaupluses korraga tööl 3 müüjannat ning ehitustel näeb korraga objektil lugematu arv töölisi, kes kõik väiksema lõigu kallal nokitsevad. Ühtlasi on kõik suuremate kaupluste, bankade jne sissepääsud blokeeritud turvameestega, mõned kohas ka täieliku turvakontrolliga nii kehale kui ka kõikidele kaasaskantavatele kandamitele. Kuigi turistidelt ei nõua kottide hoidu panemist poe külastamisel, siis kohalikud peavad kõik oma asjad hoiule andma. Samuti teostatakse pidevat kontrolli ka poodides töötavatele müüjatele. 

Siin ei kohta just kuigi suurt pealetükkivust. Kui keegi proovib oma tennust sulle pakkuma hakata, siis esmase keeldumise peale jäetakse sind rahule ning võib rahus oma rännakuid jätkata. 

Pärast Manilat jätkasime oma rännakuid Palawanile, mis on kõige ida poolsem saar. Saarel on parimatel p2evadele elektrit p2eval kella 2st kuni hommikul 6ni. Samas, kuna elektrikatkestused on igap2evane n2htus, siis ithtipeale poole elektrit ka siis, kui see olemas olema peaks. Tulenevalt elektri k6ikumisest on osadel s88gi ja majustuse kohtadel oma generaatorid, kuid suur osa 2risid toimib ilma nendeta. Seega kui r22kida s88gist siis tasub ilmselt valida kas samal p2eval pyytud mereande v6i siis erinevaid vegetoite. Nagu minu eelmisest postitusest lugeda v6is, siis kujunes meie aeg Palawanil ysna seiklusterohkeks. Nagu arvata v6ib, siis ei ole me seniajani oma asjadest midagi kuulnud ja ilmselt ei kuule ka. Sri Lankalt panime k6ik v22rtusliku teele ja nyyd lihtsalt kulgeme.

Kui nyyd kuidai Filipiine kokku v6tta, siis erinevalt enamus s6pradest, kes seal k2inud on ja teavani seda riiki kiitnud on minu jaoks see riik t2is v2ga vastakaid tundeid. Ilmselt on tegemist esimese kohaga maailmas, millega ei tekkinud mul mingisugust sidet. Paradiis ilma emotsioonideta.