Katsun panna kirja pärlilaeval toimuva protsessi, nii hästi kui ma seda hetkel väsinuna ja tühja kõhuga suudan. :)

Pärlid tulevad laeva farmidest, kus neid hooldatakse ja kasvatatakse. Ühe pärli kasvamiseks läheb 2 aastat aega, pärast seda siis kas pannakse uus pärl kasvama või viiakse hukkamisele. Keskmiselt on pärlikarbid 8 aastased, kui neile ots peale tehakse. Hooaeg kestab ~4 kuud ja selle aja jooksul sõidame erinevate pärlifarmide juurde ja sõltuvalt farmist veedame seal 9 päeva kuni kuu. Kulg on selline:

- shellid on pakitud 6 kaupa võrkudesse ning saabuvad laevaga
- kõik shellid võetakse ükshaaval võrgust välja ning asetatakse 10 kaupa korvidesse
- korvid laaditakse meie laeva suurtesse tünnidesse
- järgmisel päeval avatakse shellid ning pannakse vahele kiil
- kõik shellid liiguvad edasi tehnikute ruumi, kus tehnikud vaatavad, kas shell läheb hukkamisele või pannakse uus pärl sisse. Lisaks võtavad tehnikud enamasti kõik pärlid, mis seal sees on välja. Tehnikud on laevas kõik jaapanlased ja õppinud seda ametit 5 aastat. See ruum on sisuliselt nagu operatsiooni saal, valitseb täielik vaikus ja umbes 5-6 inimest vaatavad, et koguaeg oleks tehnikutel vajalik arv karpe käepärast ning ühtlasi pakitakse vette tagasi minevad karbid uuesti 6 kaupa võrkudesse ja suletakse cripiga.
- sõltuvalt sellest, milline on shelli saatus sadetakse need uuesti ülesse.
- hukkamisele minevad shellid avatakse ning noaga võetakse kogu organism välja
- seejärel lüüakse lihakirve sarnase asjaga karbi servad maha
- kui servad on maha löödud, siis kraabitakse metallharjaga karp seest puhtaks ning saadetakse pakkimisse. Sisuliselt on karpide puhul kõik väärtuslik pärl, karp ja liha. Kõik läheb rahaks.
- välja võetud organism puhastatakse käsitsi ning liha võetakse välja, pestakse ja pakitakse. 1kg liha maksab Eesti rahas 1000 krooni.
- need shellid, mis uuesti vette lähevad saadetakse võrkudes tagasi farmidesse.

Tegemist üsna pika protsessi ja puhtalt käsitööga.

Lühidalt käib kogu tööprotsess lõikudena ehk siis pärast iga pausi teed erinevat osa sellest. Osad etapid on omajagu rasked, näiteks tuleb tehnikutele ette tassida karpe. Ma pakun, et ühe korvi raskus on kusagil 15kg, vahel ilmselt ka rohkem, sõltub sellest, kui suured karbid korvis on. Või siis, kui umbes 4 tundi järjest kaarbid karpidelt metallharjaga liha jms sodi maha, ranne on omajagu valus pärast. Lisaks kuna iga päev teeme ära käik eelmisel päeval laaditud karbid, siis tuleb alates 2st uuesti umbes 700 karpi uuesti laadida ja pärast seda kogu laev ära koristada, kuna see on hullumeelne palju sodi päeva jooksul dekile tekib. Seega on kogu päev sisuliselt üks korralik jõutrenn. Päev ise näeb välja nii:

5:30 Äratus, mõnel juhul alsutad juba 5:20, kuid seda juhtub harva
6:00 Algab töö
8:15-8:45 I Smoko (ehk teisisõnu söögi- ja joogipaus)
10:30-10:45 II Smoko
12:30-13:30 Lõuna
13:30-... Töö. Täna näiteks lõpetasime üsna vara ~4 paiku, vahel läheb 5'ni. Keskmiselt töötleme päeva jooksul ~600 kasti shelle ehk siis 6000 tk. Pärast mõnda aega pidi päevanorm muutuma 900 peale.
18:30 Õhtusöök
..ja uni tuleb päris ruttu ning üsna magus.

Hull lugu on see, et kuna kokk on super hea ja toitu on lademetes, siis ilmselt pärast seda oldud aega siin veeren laevalt maha. Niiet olge valmis Kakukese-Evaks.

Nii lihtne see elu siin ongi. Ma ei hakka kõiki tööetappe omakorda lahti kirjutama, kuid neid on omajagu. Mõndasid asju tüdrukud ei tee, kuna see vajab erioskusi, kuid üldiselt sooliselt siin mingit vahet ei tehta, naised tassivad raskeid kaste samamoodi nagu mehed ja kuna igal ühel on oma tööetapp, siis ega enamasti keegi aidata ka ei saa, seega pead hakkama saama. Nüüd on nädala aega möödas ja mulle endiselt meeldib. Ilmselt pärast paari kuud, kui kõik ennast kergelt väsinuna juba tunnevad läheb mõnevõrra raskemaks. Kummaline on see, et peale randmete ei anna ükski ihuliige end tunda, mis iseenesest on loomulikult hea :)

Ma loodan, et see nii jääb ka. Kuna meil on päev läbi jalad suht märjad ja oleme suuresti kaetud igasugu pooleldi elu, elus ja surnud mereelukatega (karbid on vaatamata puhastamisele ikka kaetud krabide jms), siis tuleb koguaeg hoolt kanda igasugu kriimude jms eest. Pärast tööpäeva on soovitatud võtta võimalikult kuum dush, et vältida erinevaid infektsioone, mis tekkida võivad kuna see vesi millega kokku puutume kannab endas kõike... Veremürgitus ja infektsioonid ei ole just harv nähtus, vähemasti nii palju kui ma inimestelt kuulnud olen. Seega tuleb lihtsalt ise ettevaatlik olla. Ainuke tülgastav asi, mis siin on on see, kui tunned, et mingi krabi või muu ollus mööda nahka jalutab ja sisuliselt midagi teha ei saa, kuna käed on kaetud igasugu sodiga. Katsun olla ettevaatlik, kreemitan end igasugu möksidega ja katsun üle olla sellest, et terve mu keha on absoluutselt kaetud sinikatega. :D

Olge mõnusad, kirjutage ja nautige Eesti suve!

Kallistan kõvasti!

Hirmus, kui palju ma teist puudust tunnen. Kohe väga väga palju!